Timor-Leste Sai Membru Fundadór Organizasaun Internasionál ba Mediasaun no Rezolusaun Pasífika ba Konflitu

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, reprezenta Timor-Leste iha serimónia asinatura Konvensaun ba Estabelesimentu Organizasaun Internasionál ba Mediasaun (IOMed), ne’ebé hala’o iha loron 30 fulan-maiu tinan 2025, iha Rejiaun Administrativa Espesiál Hong Kong, Repúblika Populár Xina. Eventu ne’e sura ho partisipasaun hosi reprezentantes altu novel besik na’in-400 hosi país 85 husi Ázia, Áfrika, Amérika Latina no Europa, no mós organizasaun internasionál kuaze 20. Ho totál, país 33, inklui Timor-Leste, asina ona Konvensaun ne’e, hodi sai hanesan membru fundadór ba organizasaun foun ne’e.
Organizasaun intergovernamentál foun, ne’ebé nia sekretariadu sei lokaliza iha Hong Kong, ho objetivu atu promove mediasaun nu’udar mekanizmu pasífiku ida hodi rezolve litíjius internasionais no kontribui ba hametin governasaun mundiál, tuir prinsípiu no objetivu sira hosi Karta Nasoins Unidas. Entidade foun ne’e sei foka ba promosaun diálogu, rezolusaun pasífika no konsulta nu’udar dalan ne’ebé di’ak-liu atu rezolve disputa entre Estadu sira. Tanba ne'e, IOMed sei komplementa mekanizmu rezolusaun litíjiu internasionál sira-seluk, hanesan kontensiozu judisiál no arbitrajen, hodi kria sinerjias.
Durante serimónia ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus xinés, Wang Yi, konsidera katak kriasaun hosi IOMed “hanesan pasu inovadór ida iha ámbitu direitu internasionál no nu’udar marku importante ida ba istória relasaun internasionál nian” no “ho objetivu atu prenxe lakuna institusionál ida iha ámbitu mediasaun internasionál no nu’udar bein públiku relevante ida iha área Estadu Direitu, hodi kontribui ba governasaun globál ida ne’ebé di’ak-liu”.
Ministru Negósius Estranjeirus Xina nian mós subliña "importánsia atu promove rekonsiliasaun, kooperasaun no armonia, haburas kultura mediasaun nian no hasa'e konxiénsia kona-ba nia valór, hodi estabelese regra no mekanizmu sira mediasaun nian iha nivel internasionál bazeia ba autonomia, fleksibilidade, pragmatizmu no efisiénsia ne’ebé aas."