Timor-Leste Participa na 46.ª Cimeira da ASEAN

Ses. 23 maiu 2025, 15:59h
IMG_0892

Timor-Leste sei partisipa, hanesan observadór, iha Simeira Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) nian ba dala 46, ne'ebé sei hala'o iha Kuala Lumpur, Malázia, entre loron 23 no 27 fulan-maiu 2025. Programa ne'e sei inklui mós Simeira ASEAN–Konsellu Kooperasaun Golfo (GCC, sigla iha Inglés) nian ba da-2 no Simeira ASEAN–GCC–Xina ba dahuluk.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, sei lidera delegasaun altu nivel ida, ne’ebé sei kompostu mós hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas; Vise-Ministru Asuntus Parlamentares, Adérito Hugo da Costa, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Rangel, Vise-Ministru Komérsiu, Augusto Júnior Trindade no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes. Reprezentasaun forte ida-ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu kontínuu hodi hametin kooperasaun rejionál no prosesu integrasaun ba ASEAN.

Durante nia partisipasaun iha simeira ne’e, Xefe Governu sei hamutuk ho lider sira hosi Estadus-membrus ASEAN, nasaun sira Golfo nian no Xina hodi partisipa iha diskusaun altu nivel sira kona-ba asuntu rejionál no globál sira ne’ebé fundamentál. Aleinde partisipa iha sesaun plenária sira simeira nian, Primeiru-Ministru sei hala'o mós sorumutu bilaterais ho omólogu sira hosi Estadu-membru sira seluk no partisipa iha eventu paralelu sira ne'ebé iha relasaun, ho objetivu atu aprofunda kooperasaun no hametin lasu rejionál sira.

Simeira ASEAN ba dala 46 nu’udar plataforma ida ne’ebé iha valór ba Timor-Leste hodi kontribui ba diskusaun sira kona-ba kestaun polítika, ekonómika no seguransa nian ne’ebé urjente ne’ebé afeta rejiaun ne’e.

Antes simeira, sei iha sorumutu preparatóriu lubuk ida, ne’ebé inklui Sorumutu Preparatória ASEAN SOM-GCC-Xina, Sorumutu Komité Reprezentantes Permanentes (CPR), Sorumutu Funsionárius Importantes ASEAN (SOM), Sorumutu Preparatória hosi Funsionárius Importantes Ekonomia ASEAN (Prep-SOM), Sorumutu Ministrus Negósius Estranjeirus ASEAN (AMM), Sorumutu Konsellu Koordenasaun ASEAN (ACC) nian ba dala 36, ​​Sorumutu Konsellu Komunidade Polítiku-Seguransa ASEAN nian ba dala 29, Sorumutu Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AECC) nian ba dala 25 no Sorumutu Ministeriál ASEAN-GCC.

Timor-Leste ho laran-tomak hato’o ninia agradesimentu ba Estadus-membrus ASEAN nian ba sira-nia apoiu kontínuu iha prosesu adezaun plena, liuliu hodi kumpre etapa sira ne’ebé hatuur iha Roteiru ba Adezaun Plena Timor-Leste nian ba ASEAN. Timor-Leste reafirma ninia kompromisu hodi kumpre obrigasaun no kritériu sira ne’ebé nesesáriu ba ninia plena integrasaun iha bloku rejionál iha futuru.

Governu Timor-Leste hato’o nia apresiasaun ba Malázia, nu’udar nasaun ne’ebé asume prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2025, ho lema “Inkluzividade no Sustentabilidade”, no dezeja mandatu susesu ba Malázia, no hein atu kolabora iha inisiativa sira ne’ebé promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável iha rejiaun ne’e.

Ikusliu, Timor-Leste hein atu partisipa ho ativu iha simeira sira no enkoraja kooperasaun signifikativa ho parseiru sira hotu, iha espíritu solidariedade rejionál no benefísiu mútuu.

 

   Ba leten