Timor-Leste Partisipa iha Diálogu ASEAN-Repúblika Koreia (ROK) ba dala 29

Kua. 21 maiu 2025, 09:55h
497981650_1097342062421060_8985632716789172790_n

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN no Lider Timor-Leste ba Sorumutu Funsionárius Importantes ASEAN (SOM) nian, Milena Rangel, iha loron 16 fulan-maiu tinan 2025, partisipa iha Diálogu ASEAN-Repúblika Koreia (ROK, akrónimu iha lian inglés) ba dala 29, ne’ebé hala’o iha Bankoke, Tailándia. Sorumutu ne’e foka-liu iha hametin Parseria Estratéjika Abranjente (PEC) no diskute kona-ba avansu iha área oioin kooperasaun nian entre parte rua, iha kontestu aniversáriu relasaun diálogu ASEAN-ROK nian ba dala 35, ne’ebé komemora iha tinan 2024. 497800650_1019024717082244_1102468154166175649_n

Durante eventu ne’e, destaka avansu sira ne’ebé alkansa ona iha ámbitu Planu Asaun ASEAN-ROK 2021-2025, ne’ebé inklui área oioin hanesan kooperasaun polítika no seguransa, komérsiu no investimentu, transformasaun dijitál, turizmu, enerjia, ambiente, jestaun ba dezastre, edukasaun, kultura, juventude no interkámbiu interpesoál sira. Parte rua-ne’e hatudu espetativa boot ba finalizasaun planu asaun susesór ba períodu 2026-2030, ne’ebé sei adota hosi Ministrus Negósius Estranjeirus husi parte rua-ne’e iha fulan-jullu tinan 2025, durante Konferénsia Pós-Ministeriál ASEAN ho Repúblika Koreia. 498236981_1097342175754382_296920275991369771_n

Iha ninia intervensaun, Vise-Ministra Milena Rangel, reafirma Timor-Leste nia apoiu tomak ba aprofundamentu kolaborasaun entre ASEAN no Repúblika Koreia, hodi subliña importánsia atu hametin orden rejionál inkluziva no bazeia ba regras. Vise-Ministra destaka relevánsia atu hametin kolaborasaun iha área esensiál sira hanesan dezenvolvimentu ekonómiku, sustentabilidade no interkámbiu sósiu-kulturál sira, liuliu bainhira Timor-Leste hakbesik ba adezaun plena ba ASEAN.

 “Timor-Leste prontu atu hakle’an ninia relasaun ho Estadus Membrus ASEAN hotu-hotu no ninia parseiru sira, inklui Repúblika Koreia”, hateten Milena Rangel. 497636809_1019024437082272_8395189671945134411_n

Koreia Súl espresa ninia apoiu ba Prezidénsia ASEAN ne’ebé iha Malázia nia liman no prioridades tinan ida-ne’e nian, ho tema “Inkluzaun no Sustentabilidade”. Durante sorumutu ne’e, reafirma  kompromisu atu reforsa parseria estratéjika, ho atensaun espesiál ba komérsiu, atualizasaun hosi Akordu Komérsiu Livre ASEAN-ROK (AKFTA), transformasaun dijitál, siberseguransa, enerjia moos, sidades intelijentes, alterasoins klimátikas no edukasaun.

Parte rua ne’e konkorda ona atu kontinua promove kooperasaun prátika iha área prioritária haat kona-ba Perspetiva ASEAN ba Indo-Pasífiku (AOIP), tuir Deklarasaun Konjunta kona-ba Kooperasaun iha ámbitu AOIP nian ne’ebé adota iha Simeira ASEAN-ROK ba da-24 iha tinan 2023.

Partisipante sira iha sorumutu ne’e ko’alia mós kestoins internasionais no rejionais relevantes, hanesan situasaun iha Península Koreia, iha Tasi Xina, Myanmar, Ukránia no iha Médiu Oriente. Parte rua ne’e subliña importánsia atu hasa’e kooperasaun iha tempu inserteza global sira, hodi subliña nesesidade atu defende multilateralizmu no sistema komersiál ida ne’ebé nakloke no livre.

Diálogu ASEAN-ROK ba da-29 ne’e prezide hamutuk husi Sekretáriu Permanente Ministériu Negósius Estranjeirus Tailándia nian, Eksiri Pintaruchi, no husi Vise-Ministru Asuntus Polítikus Repúblika Koreia, Chung Byung-won. Marka prezensa husi funsionárius importantes Estadus Membrus ASEAN nian, inklui Sekretáriu-Jerál Adjuntu ASEAN ba Komunidade Polítika no Seguransa ASEAN. Timor-Leste partisipa nu’udar observadór, hodi reforsa ninia kompromisu ba prosesu integrasaun rejionál no aprofundamentu ninia relasoins ho Repúblika Koreia. 498931192_1097342042421062_5287666384718794778_n

   Ba leten