Kondekorasoins ho Orden Timor-Leste Fó-distinsaun ba Espesialista Internasionál sira-nia Kontributu ba Estabelesimentu Fronteiras Marítimas

Ses. 16 maiu 2025, 15:34h
497228231_675163925438359_7048935232892835785_n

497289884_675163858771699_2804547003968503088_nPrezidente Repúblika, José Ramos-Horta, kondekora, iha loron 16 fulan-maiu tinan 2025, iha Palásiu Nobre Lahane, indivíduu balun ho nasionalidade estranjeira ne’ebé kontribui ona ba estabelesimentu fronteiras marítimas iha Tasi Timor entre Timor-Leste no Austrália.

Distinsaun sira ne’e atribui tuir Dekretu Prezidente Repúblika n. 39/2025, loron 9 fulan-maiu, ne’ebé rekoñese katak “personalidade hirak-ne’e nia atuasaun sai desizivu ba definisaun fronteiras marítimas iha Tasi Timór bazeia ba direitu internasionál no ba soberania marítima Timor-Leste nian, ne’ebé nu’udar kontribuisaun boot ida ba nasaun no ba povu timoroan, ne’ebé merese hetan rekoñesimentu justu hosi Timor-Leste”. 498185293_675163738771711_7273976881305679272_n

Dekretu ne’e fó-hanoin katak “iha fulan-abríl tinan 2016, Timor-Leste hahú, ba dahuluk iha istória, prosesu Konsiliasaun Obrigatória iha ámbitu Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Marítimu, hodi halo akordu kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Austrália”. Hanesan parte ida hosi prosesu ida-ne'e, "painél ida hosi peritu sira Direitu Internasionál nian, ne'ebé kompostu hosi konsiliadór independente na'in-lima, fó asisténsia ba Estadu rua hodi hetan solusaun amigável ida kona-ba disputa fronteiras marítimas nian". 499144166_675163775438374_8777452541918391475_n

Hanesan rezultadu hosi serbisu ne’e, “iha fulan-marsu tinan 2018, ikusmai asina ona Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese ida-idak nia fronteiras marítimas iha Tasi Timor, ne’ebé tama iha vigór iha fulan-agostu tinan 2019”.

Dekretu ne’e subliña mós katak “susesu hosi misaun ida-ne’e, importante tebetebes ba prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste nian, sei la sai posivel lahó serbisu inkansável (ne’ebé la hatene kolen) hosi ekipa exelente ida, iha nivel jurídiku, diplomátiku, tékniku no administrativu”. Destaka mós papél sentrál hosi Konsellu Seniór, ne’ebé kompostu hosi “peritu no profesór koñesidu sira iha direitu internasionál”, ne’ebé “sai ona pilár fundamentál ida hodi define estratéjia jurídika ne’ebé adota, la’ós de’it tanba sira koloka sira-nia koñesimentu tomak ne’ebé luan no kle’an iha servisu kauza timoroan nian, maibé mós tanba solidariedade no amizade ne’ebé sira hatudu ba luta Timor-Leste nian hodi defende ninia soberania marítima”.

Sira ne’ebé hetan kondekorasaun ho Grau Kolár Orden Timor-Leste maka hanesan:

  1. Profesór Sir Elihu Lauterpacht, Konselleiru Seniór iha Direitu Marítimu, nasionalidade británika, títulu póstumu;
  2. Profesór Alan Vaughan Lowe, Konselleiru Seniór iha Direitu Marítimu, nasionalidade británika;
  3. Sir Michael Charles Wood, Konselleiru Seniór iha Direitu Marítimu, nasionalidade británika;

Sira ne’ebé hetan kondekorasaun ho Grau Medalla Orden Timor-Leste maka hanesan:

  1. Embaixadór Peter Taksoe-Jensen, Prezidente Komisaun Konsiliasaun, nasionalidade dinamarkeza;
  2. Juiz Christian Rüdiger Wolfrum, Komisáriu Komisaun Konsiliasaun ne’ebé nomeia husi Timor-Leste, nasionalidade alemaun;
  3. Juiz Abdul Gadire Koroma, Komisáriu Komisaun Konsiliasaun ne’ebé nomeia husi Timor-Leste, nasionalidade serra-leoneza;
  1. Dra. Rosalie Balkin, Komisária Komisaun Konsiliasaun ne’ebé nomeia husi Austrália, nasionalidade australiana;
  1. Profesór Donald Malcolm Macrae, Komisáriu Komisaun Konsiliasaun ne’ebé nomeia husi Austrália, nasionalidade kanadiana no neo-zelandeza;
  2. Dr. Garth Lindgren Schofield, funsionáriu seniór husi Tribunál Permanente Arbitrajen, nasionalidade norte-amerikana;
  3. Dr. Martin Anstice Earlston Doe, funsionáriu seniór husi Tribunál Permanente Arbitrajen, nasionalidade kanadiana, española no norte-amerikana;
  4. Dra. Janet Legrand, antiga sósia no Prezidente Konsellu Administrasaun no Korrespondénsia Globál DLA Piper nian, nasionalidade británika;
  5. Dr. Stephen Kenneth Kemp Webb, Diretór Enerjia Ázia-Pasífiku, DLA Piper, nasionalidade australiana;
  6. Dra. Gitanjali Bajaj, Kodiretora Arbitrajen Internasionál Ázia-Pasífiku, DLA Piper, nasionalidade australiana;
  7. Dr. Robin William Cleverly, Konsultór Tékniku espesializadu iha área Jeolojia, nasionalidade británika;
  8. Dr. Eran Nathan Sthoeger, Konsultór no Advogadu Direitu Internasionál Públiku, nasionalidade izraelita no norte-amerikana.

Bazeia ba dekretu ida-ne’e, Xefe Estadu salienta katak personalidade sira-ne’e nia atuasaun “nu’udar kontributu signifikativu ida ba país no ba povu timoroan, ne’ebé merese hetan rekoñesimentu justu husi Timor-Leste”.

Orden Timor-Leste, ne’ebé harii ho Dekretu-Lei n. 20/2009, loron 6 fulan-maiu, ho objetivu atu “rekoñese no agradese ba sidadaun nasionál no estranjeiru sira ne’ebé, liuhusi sira-nia komportamentu ka sira-nia aktus ne’ebé sira halo, fó ona kontribuisaun boot ba benefísiu Timor-Leste nian, timoroan ka Umanidade nian”.

   Ba leten