Workshop kona-ba Tribunál Permanente Arbitrajen nian Aborda Mekanizmu Internasionál sira ba Rezolusaun Litíjiu Komersiál no Investimentu

Iha loron 14 fulan-maiu, sei hala’o workshop iha Centro de Convenções de Díli, ho títulu “Tribunál Permanente Arbitrajen no Timor-Leste: Hodi halo navegasaun ba Disputa Komersiál no Investimentu Internasionál sira”, ho objetivu atu aprofunda komprensaun kona-ba papél Tribunál Permanente Arbitrajen (TPA) nian no dalan sira ne’ebé Timor-Leste bele asesu ba ninia mekanizmu rezolusaun litíjiu sira.
TPA, ho sede iha Haia, mak instituisaun internasionál antiga liu ne'ebé dedika ba rezolusaun litíjiu sira, ne'ebé kria ona hosi Konvensoins Haia nian iha tinan 1899 no 1907. TPA nu’udar forum independente ida ne'ebé permite rezolusaun konflitu entre Estadu sira, organizasaun internasionál sira no entidade privada sira, liuhosi arbitrajen, mediasaun, konsiliasaun ka averiguasaun ba faktu sira. La hanesan ho tribunál permanente sira, TPA uza tribunál arbitrajen ad hoc, ne'ebé dezignadu espesifikamente ba kazu ida-idak, ho koordenasaun ne'ebé asegura hosi ninia Sekretariadu Internasionál.
Timor-Leste nia adezaun ba TPA, nu’udar Estadu-membru ba dala 123, iha tinan 2024, nu’udar pasu signifikativu ida hodi hametin kompromisu nasaun nian ba lei internasionál no rezolusaun pasífika ba konflitu sira. Adezaun ida-ne’e akontese iha kontestu prezensa ekonómika internasionál Timor-Leste nian ne’ebé sa’e ba beibeik, ne’ebé marka ho entrada foin lalais iha Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN). Iha sentidu ida-ne'e, envolvimentu ho TPA nu’udar elementu adisionál ida konfiansa nian ba investidór sira no parseiru internasionál sira ne'ebé hala'o operasaun iha nasaun ne’e.
Workshop ne’e ho objetivu atu fornese plataforma ida ba formasaun no reflesaun estratéjiku kona-ba oinsá Timor-Leste bele aproveita mekanizmu TPA, tantu iha arbitrajen investimentu no rezolusaun litíjiu komersiál. Objetivu prinsipál sira husi inisiativa ida-ne’e inklui hametin komprensaun kona-ba papél TPA nian no ninia mekanizmu sira, analiza ninia aplikasaun ba arbitrajen komersiál públika no privada, liuliu iha kontestu disputa sira ne’ebé iha ligasaun ho investimentu estranjeiru, no promosaun aliñamentu kuadru jurídiku nasionál nian ho padraun internasionál sira.
Sesaun ne'e sei konta ho partisipasaun hosi Vise-Sekretárius-Jerais no Konselleirus Jurídikus Prinsipais hosi Tribunál Permanente Arbitrajen (TPA), Martin Doe no Garth Schofield, jurista na'in-rua ne'ebé iha reputasaun internasionál ho esperiénsia kle'an iha kazu kompleksu sira entre Estadus no investidór sira. Sira na'in-rua envolve iha prosesu istóriku Konsiliasaun Obrigatória entre Timor-Leste ho Austrália, ne'ebé rezulta asinatura, iha tinan 2018, hosi Tratadu kona-ba Fronteira Marítima iha Tasi Timor — utilizasaun dahuluk ne’ebé ho susesu hosi mekanizmu ne'ebé prevee iha Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Marítimu.
Organizasaun ba eventu ne’e responsabiliza hosi Gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, iha kolaborasaun ho Ministériu Justisa no Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ho apoiu hosi Gabinete Primeiru-Ministru. Workshop ne’e sei halibur majistradus, juristas, advogadus, reprezentante sira hosi administrasaun públika no hosi Kámara Komérsiu Timor-Leste, no mós peritu internasionál sira iha área arbitrajen.
Eventu ne’e sei iha diskursu abertura hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, no diskursu enserramentu hosi Ministru Justisa, Sérgio Hornai.
Iha loron 15 no 16 fulan-maiu sei hala’o mós Konferénsia Internasionál Dili nian ba daruak kona-ba Direitu Marítimu, iha JL World Hotel, iha Dili, ho tema “Hasoru Dezafiu: Direitu Marítimu no Rezolusaun Litíjiu Marítimu”. Konferénsia ne’e organiza hosi Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas Timor-Leste (GFTM), ne’ebé sei halibur reprezentantes governus, tribunál internasionál sira, universidades no organizasaun rejionál sira hodi diskute kona-ba efikásia hosi mekanizmu sira ne’ebé prevee iha Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Marítimu iha rezolusaun disputas marítimas ho forma pasífika. Eventu ne’e sei partisipa hosi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Prezidente Tribunál Internasionál ba Direitu Marítimu, Juis Tomas Heidar, no sei inklui análize ida ne’ebé kle’an kona-ba lisaun sira ne’ebé aprende hosi prosesu Konsiliasaun Obrigatória entre Timor-Leste no Austrália, no sei marka mós aniversáriu ba dala sanulu hosi kriasaun GFTM.