Primeiru-Ministru delega kompeténsias ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus atu reprezenta Governu kona-ba pedidu fiskalizasaun konstitusionalidade

Kin. 03 abril 2025, 17:29h
449824412_768620798771128_5614628601790603027_n

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, liuhosi Despaxu n. 009/PM/III/2025, loron 03 fulan-abríl tinan 2025, delega ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kompeténsias atu reprezenta Governu iha prosesus ne’ebé relasiona ho pedidu fiskalizasaun kona-ba konstitusionalidade normas nian, bainhira de’it Governu Konstitusionál IX simu notifikasaun. 04-Ministro da Presidência do Conselho de Ministros

Desizaun ida-ne'e bazeia ba atribuisaun sira ne'ebé orgánika Governu Konstitusionál IX nian, aprova hosi Dekretu-Lei n. 46/2023, loron 28 fulan-jullu, no altera hosi Dekretu-Lei n. 36/2024, loron 6 fulan-novembru fó ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus. Knaar sira-ne’e inklui responsabilidade atu garante servisu kontensiozu Estadu nian, koordena reprezentasaun Estadu hosi mandatáriu judisiál, nomeia advogadu ka reprezenta Estadu iha prosesu arbitrajen no meiu alternativu sira seluk ba rezolusaun litíjius, no prepara resposta ba prosesu fiskalizasaun konstitusionalidade no legalidade, iha kolaborasaun ho ministériu kompetente sira.

Pedidus fiskalizasaun kona-ba konstitusionalidade normas nian bele hatama ba Tribunál Rekursu, bainhira ezerse nia funsaun ba fiskalizasaun konstitusionalidade, tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Artigu 150.º hosi Lei-Inan hatuur katak Prezidente Repúblika, Prezidente Parlamentu Nasionál, Primeiru-Ministru, Prokuradór-Jerál Repúblika, Provedór Direitus Umanus no Justisa no Deputadu kalimak ida (1/5) ne’ebé hala’o hela funsaun ho efetivu, sira mak iha lejitimidade atu husu fiskalizasaun abstrata susesiva kona-ba konstitusionalidade. 409319716_652171457082730_2710323532484986683_n

Tanba ne’e, Ministru Agio Pereira agora, iha ona kompeténsia formál permanente, atu halo intervensaun no reprezenta Governu iha aktu hotu-hotu ne’ebé relasiona ho prosesus fiskalizasaun ba konstitusionalidade normas nian. Iha okaziaun sira uluk, delegasaun pontuál (ba kazu espesífiku sira) atribui ona ba nia, ba objetivu ne’ebé hanesan. Desizaun ida-ne’e konsolida prátika ida ne’e no reforsa kapasidade resposta Ezekutivu nian, hodi kontribui ba salvaguarda intereses Estadu nian, tuir Konstituisaun Repúblika no Estadu Direitu Demokrátiku.

   Ba leten