Ekonomia Nasionál Rejista Kreximentu 4% Iha Tinan 2024

Iha tinan 2024, dezempeñu ekonómiku Timor-Leste nian rejista avansu signifikativu, ho kreximentu Produtu Internu Brutu (PIB) 4%, kompara ho 2,4% iha tinan 2023. Kreximentu ida-ne’e reflete dinámika sustentavel ida, ne’ebé impulsiona husi aumentu despeza públika, investimentu no estabilidade makroekonómika.
Durante aprezentasaun Relatóriu Dezempeñu Ekonómiku tinan 2024 nian, ne’ebé hala’o iha loron 21 fulan-marsu tinan 2025, iha Ministériu Finansas, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão destaka katak “kreximentu ida-ne’e reflete ita-nia esforsu koletivu hodi reforsa motor ekonómiku prinsipál sira, liuliu liuhosi expansaun setór públiku, ne’ebé kontinua estimula atividade sira setór privadu nian”.
Xefe Governu destaka mós importánsia hosi relatóriu ida-ne’e “hanesan instrumentu orientadór ida atu elabora polítika sira ne’ebé informa ona”, hodi afirma katak “atu halo reforma, uluknanain ita tenke kompriende. Atu buras, ita tenke transforma koñesimentu ba asaun. Nune’e, mai ita uza koñesimentu ida-ne’e hodi forma futuru ida ne’ebé reziliente no prósperu liu ba Timor-Leste”.
Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés), Helder Lopes, subliña katak “iha tinan 2024, ekonomia Timor-Leste nian hatudu reziliénsia maski iha inserteza globál. Ita haree kreximentu ne’ebé impulsiona husi investimentus estratéjikus no jestaun fiskál ida ne’ebé efisiente. Inflasaun mantein iha kontrolu ho 2.1%, ne’ebé reflete impaktu pozitivu husi medida sira ne’ebé adopta hodi garante podér kompras uma-kain nian no estabilidade merkadus.”
Ezekusaun orsamentál atinje 78%, dezempeñu ida ne’ebé di’ak-liu iha tinan hirak ikus ne’e, hodi garante efisiénsia boot-liu iha implementasaun programa sira governu nian. Rejista mós aumentu 1% husi Kreximentu ekonómiku no investimentu privadu.
Iha setór finanseiru, rejista mós kreximentu signifikativu husi kréditu ne’ebé fó ba setór privadu ho aumentu dolar millaun 143,2, ne’ebé permite atu dinamiza setór emprezariál no hametin asesu ba finansiamentu. Setór bankáriu hatudu mós reziliénsia, ho melloramentu progresivu iha indikadór finanseiru sira, hodi kria ambiente ida ne’ebé favoravel ba dezenvolvimentu ekonómiku.
Iha setór esternu, esportasaun naun-petrolífera sira aumenta ba 21.7%, ne'ebé hatudu kompetitividade ne'ebé aumenta hosi produtu nasionál sira iha merkadu internasionál. Promosaun komersiál no diversifikasaun esportasaun kontinua sai prioridade hodi hamenus dependénsia esterna no hametin balansu komérsiu.
Primeiru-Ministru salienta mós katak “ita-nia ekonomia kontinua hasoru dezafiu estruturál sira, inklui dependénsia boot ba importasaun no setór privadu ida ne’ebé seidauk dezenvolve”. Atu hakat-liu dezafiu sira-ne’e, “Governu kontinua komprometidu ba konsolidasaun orsamentál, hadi’a mobilizasaun reseita interna no fó prioridade ba investimentu iha setór sira ne’ebé promove dezenvolvimentu sustentável, hanesan agrikultura, turizmu no infraestrutura”.
Governadór BCTL ne’e destaka rekomendasaun prinsipál tolu ba kreximentu ekonómiku ida ne’ebé sustentável: “Fundamentál atu hametin kolaborasaun entre parte hotu-hotu, foka ba dezenvolvimentu setór produtivu sira liuhosi hasa’e rekursus no implementa ho konsistente no kontínua polítika ekonómika sira ne’ebé inisia ona”.
Eventu ne’e sura ho partisipasaun husi Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, no membrus Governu Konstitusionál IX balun, Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, Jorge Serrano, reprezentantes husi setór privadu, parseiru dezenvolvimentu sira, estudantes universitárius no membru korpu diplomátiku sira. REMATA