Forum CPLP iha Dili Destaka Kooperasaun entre Membrus CPLP ho ASEAN hodi Hasoru Dezafiu Seguransa Global

Seg. 24 marsu 2025, 15:07h
WhatsApp Image 2025-03-24 at 14.35.40 (1)

Sidade Dili sai hanesan palku ba abertura hosi sorumutu Forum Servisus Informasaun no Intelijénsia hosi Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha Lian Portugés), ne'ebé akontese entre loron 24 no 26 fulan-marsu tinan 2025, ho tema “Kooperasaun iha Intelijénsia no Seguransa iha CPLP: Dezafius no Oportunidades iha Mundu ida ne’ebé nafatin iha Mudansa”. Eventu ida-ne’e, ne’ebé hala’o durante Prezidénsia Timor-Leste nian iha Forum ne’ebé temi ona, realiza iha Hotel Novo Turismo, no halibur reprezentante sira hosi país membru oioin CPLP no ASEAN nian, hodi destaka importánsia hosi kooperasaun internasionál iha área seguransa no intelijénsia.

Iha sesaun abertura, Diretór-Jerál Servisu Nasionál Intelijénsia nian (SNI), Longuinhos Monteiro, destaka relevánsia hosi forum ida-ne’e, ne’ebé marka momentu úniku ida, ho “reuniaun hosi komunidade intelijénsia rua ne’ebé maka’as, iha forum ida ne’ebé reflete relevánsia jeopolítika Timor-Leste nian no ninia responsabilidade ne’ebé aumenta iha seguransa rejionál no globál”. WhatsApp Image 2025-03-24 at 14.35.39

"Iha kontestu ida-ne'e, Timor-Leste aproveita oportunidade hosi prezidénsia Forum ida-ne’e atu sai hanesan ligasaun ida entre CPLP ho ASEAN, hodi permite aproximasaun ida ne'ebé integradu no efikás liu ba dezafiu kontemporáneu sira", nia destaka. "Ohin ita koletivamente reprezenta nasaun 19 hosi kontinente oioin, hodi reafirma ita-nia kompromisu koletivu ba seguransa, estabilidade no progresu mundiál", nia hatutan tan.

Diretór-Jerál SNI aborda mós “ameasa sira ne’ebé kompleksu liu” ne’ebé mundu hasoru, hanesan “krime organizadu transnasionál, terrorizmu, tráfiku umanu, dezinformasaun no ameasa sibernétika foun sira”. Longuinhos Monteiro alerta katak “avansu teknolójiku sira, iha parte ida, promove kreximentu ekonómiku no inovasaun, iha parte seluk, hamosu risku boot sira ne’ebé presiza kompromisu koordenadu ida entre ita-nia Estadu sira”. Iha sentidu ida ne’e, nia argumenta katak “kooperasaun CPLP-ASEAN mós bele kria impaktu pozitivu iha área xave sira, hanesan seguransa marítima, proteje infraestrutura esensiál no kombate ameasa íbrida sira.” WhatsApp Image 2025-03-24 at 14.35.39 (2)

Kona-ba siberseguransa, Diretór-Jerál SNI defende nesesidade ba “resposta koletiva ida bazeia ba partilla informasaun, formasaun konjunta no definisaun protokolu komún sira”, hodi destaka katak “interligasaun ne’ebé aumenta entre nasaun sira CPLP nian posibilita atu harii rede intelijénsia integradu ida”, ne’ebé permite reforsa “kapasidade koletiva hodi hasoru ameasa komún sira”.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha ninia diskursu, fó saudasaun ba partisipante sira, hodi destaka importánsia kooperasaun entre nasaun sira CPLP no ASEAN nian hodi hasoru dezafiu globál sira. “Enkontru ida-ne’e reflete kompromisu atu harii rede sólidu ida kooperasaun nian iha área intelijénsia no seguransa, ne’ebé importante tebetebes atu hasoru dezafiu globál sira ohin loron nian”, nia hatete. WhatsApp Image 2025-03-24 at 14.35.40

Xefe Governu destaka mós nesesidade atu halo asaun koordenada hasoru ameasa sibernétika no jeopolítika sira ne’ebé presiza inovasaun no efikásia hosi parte lider sira no responsavel sira ba seguransa nasionál. “Informasaun konfiavel, klaru no konsistente nunka importante hanesan ohin loron”, nia destaka, hodi subliña impaktu negativu hosi dezinformasaun no interligasaun ne’ebé buras entre sistema ekonómiku, polítiku no sosiál.

Kay Rala Xanana Gusmão defende nesesidade ba “asaun ida ne’ebé koordenada, efikás no inovadora” hodi hasoru “avansu husi teknolojia ne’ebé mosu, ameasa sibernétika no dezafiu jeopolítiku sira”. “Iha ámbitu ida-ne’e, parseria entre CPLP no ASEAN bele sai hanesan vetór esensiál ida hodi hatán ba dezafiu seguransa internasionál sira, liuliu iha kombate ba krime organizadu transnasionál, terrorizmu no ameasa dijitál foun sira”, nia akresenta. WhatsApp Image 2025-03-24 at 14.35.40 (2)

 Primeiru-Ministru hakotu nia diskursu hodi repete “agradesimentu kle’an” ba partisipante sira hotu no “kompromisu Timor-Leste nian atu kontinua promove diálogu no kooperasaun estratéjika iha setór intelijénsia no seguransa nian”.

Forum ne’e kontinua to’o loron 26 fulan-marsu ho ajenda reuniaun plenária ne’ebé nakonu hosi Diretores-Jerais Servisus Informasaun no Intelijénsia CPLP nian no sorumutu bilaterál sira entre reprezentante sira CPLP no ASEAN nian, inklui vizita no sesaun serbisu sira ne’ebé foka ba tema oioin hanesan seguransa sibernétika, troka informasaun estratéjiku no kooperasaun iha protesaun infraestrutura esensiál sira. Iha reuniaun plenária iha loron ikus, hafoin asina ata, Prezidénsia Forum Servisus Informasaun no Intelijénsia hosi Timor-Leste sei transfere ba Angola. REMATA

   Ba leten