Reforma Ba Setór Justisa: Kompromisu Kontínuu Ida Hosi Governu Konstitusionál Da-9

Seg. 24 marsu 2025, 15:01h
Screenshot 2025-03-24 145620

“Prioridade ida hosi Governu Konstitusionál da-9 maka realizasaun ba reforma ida ne’ebé kle’an iha setór justisa”, hanesan estabelese ona iha ninia Programa Governu.  Ezekutivu ne’e konsidera katak “frajilidade hosi sistema justisa nian bele fó kauza ba konstrusaun Estadu ne’e rasik no dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian”, no tanba ne’e, reforma ba setór ida-ne’e asume nu’udar prioridade ida ne’ebé urjente no estratéjika hodi garante sistema judisiál ida ne’ebé efikás no asesivel. “Iha nia Programa, ezekutivu ne’e afirma mós katak “tanba ne’e, objetivu hosi Governu ida-ne’e mak atu hahú reforma ida ne’ebé kle’an ba instituisaun ida-ne’e, ne’ebé sei lori tempu, haree ba ninia kompleksidade.”

357132076_3654019171477866_7198130359500897871_n

Iha ninia diskursu simu posse Governu Konstitusionál da-9 nian, iha loron 1 fulan-jullu tinan 2023, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, asume nu’udar kompromisu boot ida hosi nia Governu “hodi implementa reforma ba setór Justisa (liuhusi kriasaun Supremu Tribunál Justisa no liuhosi formasaun ho kualidade ba Juis no Prokuradór sira)”. Screenshot 2025-03-24 144631

Iha kontestu ida-ne’e, no ho intensaun atu hatán ba nesesidade urjente ba reforma ida ne’ebé efetivu, Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa nian harii iha fulan-agostu tinan 2023, liuhosi lideransa eis-Ministra Justisa Lúcia Maria Brandão Freitas Lobato.  Grupu ne’e estabelese hodi “fornese ba Governu estrutura ida ne’ebé ájil (kmaan-lais), ho distánsia ne’ebé hanesan, nu’udar pontu fokál ba entidade hotu-hotu ne’ebé kompoin Setór Justisa ne’e”. Screenshot 2025-03-24 145605

La to’o tinan ida hafoin harii Grupu Traballu ne’e, iha fulan-maiu tinan 2024, publika Relatóriu kona-ba Setór Justisa iha Timor-Leste, ho títulu “Ba Justisa ida ne’ebé Di’ak-Liu: Análize no Rekomendasaun atu Hadi’a Setór Justisa iha Timor-Leste” no “Roteiru ba Justisa ida ne’ebé Di’ak-Liu - Planu Asaun hodi Hadi’a Setór Justisa iha Timor-Leste”.

 Relatóriu ne’e ho objetivu atu identifika dezafiu prinsipál sira hosi sistema justisa nasionál no aprezenta análize ida ne’ebé detallada kona-ba pontu esensiál sira, ne’ebé propoin asaun konkreta sira hodi hadi’a dezempeñu hosi sistema judisiál.  Roteiru ne’e komplementa relatóriu, hodi oferese planu asaun estratéjiku, ho ajenda implementasaun nian ida, ne’ebé destaka asaun prioridade no kalendáriu ba implementasaun reforma nian. Metodolojia ne’ebé uza hodi prepara dokumentu sira inklui revizaun kle’an ba diagnóstiku anteriór, konsulta ho stakeholders iha setór justisa, no abordajen sistémika ida ne’ebé rekoñese interdependénsia entre instituisaun oioin iha setór judisiál. Relatóriu ne’e fó mós rekomendasaun prátika no solusaun viavel sira, ne'ebé aliña ho kapasidade no realidade nasaun nian, hodi promove dalan graduál ida ba konkretizasaun reforma sira ne'ebé presiza. Directores-300x168

 Iha fulan-juñu tinan 2024, iha Portugál, iha prezensa Koordenadora Grupu Traballu, Governu asina protokolu kooperasaun lima ho fakuldades prinsipais direitu nian balun iha Portugál, ho objetivu atu haruka kada tinan estudantes Direitu na’in-50 iha tinan lima tuirmai ba formasaun espesializada iha Portugál. Programa ida-ne’e atu haruka bolseiru sira ho objetivu ba formasaun juristas hosi 250 to’o 300 to’o tinan 2028, ho investimentu totál besik dolar millaun 16. Iha fulan-agostu tinan 2024, bolseiru na’in-51 dahuluk  sai ba Portugál, marka pasu signifikativu ida iha fortalesimentu rekursus umanus ba setór justisa Timor-Leste nian. 476138454_122210130962223835_5777892277927335453_n

Iha Konsellu Ministrus loron 19 fulan-juñu tinan 2024, aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 10/2020, ho objetivu atu moderniza rejime formasaun Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária (CFJJ, sigla iha lian portugés). Alterasoins ne’ebé propoin  ho objetivu atu transforma CFJJ sai sentru exelénsia ida ba formasaun majistradus no defensores públikus, ho investimentu ida ne’ebé forte iha kualidade formasaun nian, ho foku liu ba kapasitasaun prátika no domíniu lian portugés.

Iha Sorumutu Konsellu Ministrus loron 4 fulan-dezembru tinan 2024, aprova ona projetu Proposta Lei kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei n. 1/2027, ne’ebé estabelese Rejime Tranzitóriu ba Rekrutamentu Majistradus no Defensores Públikus La’ós-Timoroan. Objetivu hosi proposta ne’e atu garante kontinuidade no kualidade administrasaun justisa nian, liuhusi hametin kuadru profisionais setór nian no ho adaptasaun rejime rekrutamentu ba realidade no nesesidade atuál país nian. Proposta ida-ne’e hetan ona votasaun no aprovasaun husi Parlamentu Nasionál iha fulan-fevereiru liubá. 481071242_949814643993796_7167338510318644582_n

Reforma justisa iha Timor-Leste hanesan prosesu kontínuu no kompleksu ida, maibé esensiál atu garante sistema judisiál ida ne’ebé justu no efisiente ne’ebé hametin pás no demokrasia iha país ne’e.  Governu, liuhusi Grupu Traballu ba Reforma Setór Justisa no Ministériu Justisa, iha kolaborasaun ho instituisoins nasionais no internasionais oin-oin, serbisu ativamente atu implementa sistema judisiál ida ne’ebé lais, transparente no asesivel, liuliu foku ba kapasitasaun rekursus umanus no fortalesimentu infraestruturas jurídikas.

Kooperasaun internasionál, formasaun kontínua no modernizasaun instituisoins nu’udar fundamentál atu alkansa, hanesan refere ona iha Programa Governu nian, “konsolidasaun sistema Justisa ida ne’ebé efikás, iha ne’ebé prosesu sira liuhusi ne’ebé  nia aplika, sai lalais, ekilibradu, konfiavel, independente no justu”. REMATA

*

Favór konsulta “Ba Justisa ida Di’ak-liu: Análize no Rekomendasoins atu Hadi’a Setór Justisa iha Timor-Leste”, iha Portál Governu, liuhusi link tuirmai:

https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2025/02/Relat%C3%B3rio1.pdf 

*

Favór konsulta “Roteiru ba Justisa ida Di’ak-liu – Planu Asaun atu Hadi’a Setór Justisa iha Timor-Leste”, iha Portál Governu, liuhusi link tuirmai:

https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2025/02/Roteiro19.pdf

   Ba leten