Konferénsia Internasionál Diskute kona-ba Transformasaun Dijitál hodi Hametin Transparénsia no Efisiénsia iha Servisus Públikus

Ses. 21 marsu 2025, 09:32h
484873493_519410127878077_604317538882751461_n

Governu, liuhosi Ministériu Transportes no Komunikasoins, organiza hela, iha loron 20 no 21 fulan-marsu tinan 2025, Konferénsia Internasionál ho tema "Aproveita Transformasaun Dijitál hodi Hametin Servisus Públikus: Promove Transparénsia, Efisiénsia no Efikásia". Eventu ne'ebé hala'o iha Centro de Convenções de Dili (CCD), halibur peritus, polítikus no parseiru rejionál sira, inklui reprezentante sira hosi nasaun rejionál sira hanesan Austrália, Kamboja, Indonézia no Vietname, ho objetivu atu haburas diskusaun, troka koñesimentu no kolaborasaun polítika kona-ba transformasaun dijitál iha setór públiku.

Konferénsia ne’e loke husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebé, iha ninia diskursu, destaka importánsia husi transformasaun dijitál ba modernizasaun servisus públikus no promosaun kreximentu ekonómiku ida ne’ebé sustentável. “Governu Timor-Leste komprometidu atu uza teknolojia dijitál sira hodi hadi’a jestaun públika no hasa’e transparénsia, efisiénsia no efikásia servisus ne’ebé presta ba sidadaun sira”, tenik Vise-Primeiru-Ministru durante diskursu abertura.

Objetivu prinsipál eventu ne’e nian mak atu dezenvolve vizaun hamutuk ida ba jornada transformasaun dijitál nasaun nian, identifika prioridade xave sira ba dezenvolvimentu dijitál ne’ebé aliña ho Planu Nasionál Dezenvolvimentu 2011-2030 no Programa Governu Konstitusionál da-9 nian, no mós hametin kooperasaun internasionál ho lider globál sira iha área Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC, akrónimu iha lian Portugés). Konferénsia ne'e mós hakarak promove inovasaun no empreendedorizmu nu'udar pilár ba ekonomia dijitál ida ne'ebé kompetitivu.

Iha nia diskursu, Vise-Primeiru-Ministru subliña katak transformasaun dijitál iha Timor-Leste la’ós de’it kestaun infraestrutura nian, maibé envolve kriasaun ekosistema dijitál ida ne’ebé efisiente no inkluzivu, ne’ebé esensiál ba dezenvolvimentu sustentável. Liberalizasaun merkadu telekomunikasoins nian iha tinan 2012 rezulta aumentu signifikante iha kobertura rede móvel, ne’ebé atinje 96% hosi populasaun, no introdusaun servisus 4G iha área urbana sira. Maibé, transformasaun dijitál hakat liu konektividade no presiza implementasaun abordajen integradu ida ne'ebé inklui siberseguransa, literasia dijitál, servisus governamentais eletrónikus no enkuadramentu regulatóriu ida ne'ebé metin.

Francisco Kalbuadi Lay destaka mós fortalesimentu hosi infraestrutura dijitál sira, ho implementasaun hosi projetu estratéjiku foun sira, hanesan sistema kabu submarinu, ne'ebé ho objetivu atu hadi'a konektividade dijitál globál nasaun nian. Konferénsia ne’e mós ko’alia kona-ba fortalesimentu siberseguransa no kriasaun ambiente “online” ida ne’ebé seguru no reziliente, ne’ebé esensiál ba dezenvolvimentu sustentável.

Ho hala’o konferénsia ida-ne’e, Governu reafirma ninia determinasaun hodi aproveita transformasaun dijitál atu promove setór públiku ida ne’ebé transparente, efisiente no responsivu, hodi serbí sidadaun sira ho integridade no inovasaun.

   Ba leten