Primeiru-Ministru Vizita RAEOA hodi avalia funsionamentu institusionál no lansa dijitalizasaun sistema saúde lokál nian

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ohin konklui ona vizita ofisiál ida durante loron lima ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), ne’ebé hala’o husi loron 17 to’o 21 fulan-fevereiru. Objetivu prinsipál husi dezlokasaun ida-ne’e maka halo avaliasaun jerál kona-ba funsionamentu institusionál, akompaña progresu servisus públikus, analiza planeamentu territoriál no rekolle diretamente ideias no planus husi Autoridade no komunidade lokál ba dezenvolvimentu rejiaun ne’e nian.
Durante vizita Primeiru-Ministru nian iha loron 18 fulan-fevereiru, lansa ona sistema saúde dijitál ne’ebé sei lori vantajens signifikativas oioin, inklui transforma prosesu manuál sira ne'ebé demora ba solusoins dijitais intelijentes. Sistema ida-ne’e permite implementasaun rejistus klínikus eletrónikus sentralizadus, hodi garante asesu no sinkronizasaun dadus iha tempu reál, promove efisiénsia, modernizasaun no hadi’a kualidade servisu saúde ne’ebé presta ba populasaun.
Primeiru-Ministru destaka importánsia dijitalizasaun administrasaun públika nian nu’udar pasu esensiál ida atu hadi’a efisiénsia no transparénsia servisus públikus, hodi destaka katak, iha setór saúde, modernizasaun ida-ne’e sei permite akompañamentu ne’ebé di’ak-liu ba pasiente sira no jestaun rekursus ne’ebé efikás liu. Nia defende mós katak susesu hosi inisiativa ne’e presiza prosesu integradu ida, ho reforsu hosi infraestruturas no kapasitasaun ba profisionál sira, hodi garante sustentabilidade no implementasaun tomak hosi sistema dijitál. Prezidente Autoridade RAEOA, Rogério Tiago Lobato, realsa katak “dijitalizasaun sistema saúde iha RAEOA iha poténsia atu sai modelu ba Timor-Leste laran tomak. Oekusi nu’udar rejiaun ki’ik ida, maibé, ho jestaun rekursus ne’ebé efisiente, ita konsege transforma dijitalizasaun sai realidade ida ne’ebé konkreta.
Sekretáriu Rejionál ba Asuntus Saúde, Luís de Jesus Neno, destaka benefísius prátikus hosi dijitalizasaun, ne’ebé “sei permite efisiénsia boot liu iha atendimentu no jestaun dadus nian. Ho sistema ida-ne'e, profisionais saúde bele akompaña, iha tempu reál, númeru pasiente sira ne'ebé hetan tratamentu, identifika moras sira ne'ebé akontese beibeik liu no monitoriza kuantidade ai-moruk, hodi garante resposta ida ne'ebé lais no efetivu liu ba nesesidades populasaun nian.”
Durante ninia estadia, Primeiru-Ministru hala’o mós vizita ba komunidade Naktuka, iha ne’ebé nia apela atu promove dame no hametin amizade entre komunidades fronteirisas Timor-Leste no Indonézia nian. Nia mós garante katak, hamutuk ho Prezidente indonéziu, nia sei serbisu hodi rezolve kestaun delimitasaun fronteiras entre nasaun rua ne’e, bazeia ba prinsípius direitu internasionál nian.
Kona-ba infraestruturas, Kay Rala Xanana Gusmão halo ona inspesaun ba projetu reabilitasaun estrada ne’ebé liga suku Taiboko, liuhosi Usitaku, to’o ba suku Lela-Ufe, obra ida importante hodi hadi’a mobilidade no permite katak populasaun bele fa’an sira-nia produtus agríkolas. Primeiru-Ministru hahí esforsus Autoridade RAEOA nian iha ezekusaun projetu ida-ne’e no foka-liu importánsia atu mantein infraestruturas ho kualidade ba dezenvolvimentu sustentavel rejiaun ne’e nian.