Reforsu ba Infraestruturas Enerjétikas hodi Hadi’a Kualidade Fornesimentu Elétriku

Governu IX, liuhosi Ministériu Obras Públikas no empreza públika Eletrisidade Timor-Leste (EDTL, EP), implementa ona medidas estruturantes hodi moderniza infraestruturas enerjétikas nasionais atu alkansa fornesimentu eletrisidade ida ne’ebé estavel no efisiente ba populasaun.
Husi inísiu mandatu Governu Konstitusionál IX, iha loron 1 fulan-jullu tinan 2023, rejista ona avansus signifikativus iha expansaun rede elétrika nasionál. Programa Nasionál Eletrifikasaun permite, to'o fulan-dezembru tinan 2024, atinje kobertura elétrika 99,7% iha Timor-Leste laran tomak, ho eletrifikasaun hosi suku 38 no aldeia 174 iha tinan 2024, ba benefísiu hosi uma-kain hamutuk 9.405. Prevee katak eletrifikasaun iha territóriu nasionál tomak sei konklui iha fulan tolu tuirmai, hodi konsolida marku istóriku ida ba país ne’e.
Eixu prioridade seluk maka fortalesimentu no modernizasaun infraestruturas enerjétikas. Aleinde asoins reabilitasaun, manutensaun no hadi’an liña distribuisaun sira, konstrusaun ba sub-estasaun foun ida iha Comoro, Dili mós hetan atensaun prinsipál. Ida-ne'e hanesan investimentu estratéjiku ida, ho dolar amerikanu millaun 22, ne'ebé prevee atu remata iha fulan-janeiru tinan 2026, ne'ebé ho objetivu atu halo balansu ba distribuisaun eletrisidade iha sidade Dili no reforsa kapasidade resposta hosi sistema elétriku nasionál. Infraestrutura ida-ne’e sei hala’o kna’ar importante ida iha estabilidade fornesimentu elétriku nian no sei sai hanesan fornesimentu alternativu durante operasaun manutensaun ka bainhira mosu fallansu iha sub-estasaun Kamea-Bekora, ne’ebé daudaun ne’e fornese Dili, Ermera no Aileu.
Projetu ne’e lansa hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 09 fulan- janeiru tinan 2025, no sei kontribui ba estabilidade fornesimentu elétriku no hodi garante kualidade enerjia ba rezidénsias, instituisoins públikas no atividades ekonómikas.
Iha sorumutu horisehik, loron 12 fulan-fevereiru tinan 2025, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza realizasaun despeza ba kontratu subvensaun ba transferénsia provizaun hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), iha Programa Ministériu Obras Públikas “802 Eletrisidade”, ba EDTL, EP, ho montante totál dolar amerikanu millaun 166,5. Finansiamentu ida-ne’e sei permite atu asegura implementasaun planu estratéjiku 2025 EDTL nian, ne’ebé inklui investimentu sira iha infraestruturas, hadi’a kualidade distribuisaun enerjia no habelar asesu ba eletrisidade iha komunidades remotas.
Ba tinan 2025, planu EDTL nian inklui konstrusaun ba infraestruturas foun, inklui expansaun rede iluminasaun públika, modernizasaun liñas distribuisaun iha kapitál no munisípiu sira, no dijitalizasaun sistemas kona-ba jestaun enerjia. Destaka mós projetus enerjia renovável, hanesan konstrusaun sentrál solar fotovoltaika 72 to'o 85 MW iha Laleia, Manatutu, no parke solar ida iha Atauro ho kapasidade 2 MW, nune’e reforsa kompromisu ba diversifikasaun matrís enerjétika país nian.
Aleinde investimentu iha rede elétrika nasionál, implementa ona planu abranjente ida kona-ba investimentu iha infraestruturas, ne’ebé engloba modernizasaun no expansaun redes rodoviária, elétrika no abastesimentu bee, nune’e mós hametin protesaun hasoru dezastres naturais. Ida hosi fokus prinsipais hosi investimentu ida-ne’e mak implementasaun medidas hodi hamenus inundasaun no dezastre naturál sira seluk, liuhosi konstrusaun sistema drenajen, reforsu hosi mota ninin no instalasaun ba estruturas kontensaun nian atu proteje komunidade sira ne'ebé vulneravel liu. Esforsu ida-ne’e ho objetivu la’ós de’it atu hadi’a konektividade no reziliénsia nasionál, maibé mós atu promove dezenvolvimentu sustentável no kria kondisoins favoraveis ba kreximentu ekonómiku no hadi’a populasaun nia kualidade moris.