Futuru Lider Ba ASEAN avansa ho programa palestra no workshop

Programa Aselerasaun FLBA (Futuru Lider Ba ASEAN) ne’e, hahú iha loron 10 fulan-fevereiru tinan 2025, iha Dili, ho palestra no workshop sira durante loron haat ne’ebé dezeña atu hametin kompeténsia lideransa foin-sa’e timoroan sira-nian no prepara sira ba Timor-Leste nia integrasaun plena iha ASEAN. Inisiativa ida-ne’e, promove hosi Governu Konstitusionál IX, liuhosi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, halo parte iha edisaun daruak hosi programa FLBA, ne’ebé lansa ofisialmente iha loron 4 fulan-fevereiru liubá.
Loron dahuluk husi programa ne’e foka ba análize ba perkursu susesu ekonómiku ASEAN nian no dezafiu espesífiku sira ne’ebé Timor-Leste enfrenta iha kontestu ida-ne’e. Sesaun ne’e lidera husi peritu investimentu Tean Ly, husi Kamboja no David Freedman, responsavel husi Korporasaun Finanseira Internasionál (IFC-sigla iha inglés) iha Timor-Leste. Durante lokraik hala’o workshop kona-ba sustentabilidade, ne’ebé lidera husi Dr. Anbumozhi Venkatachalam husi Institutu Investigasaun Ekonómika ba ASEAN no Ázia Orientál (ERIA- akrónimu iha inglés), ne’ebé foka ba oportunidade no risku sira integrasaun Timor-Leste nian ba ASEAN.
Dezafiu sira ne’ebé relasiona ho dezenvolvimentu umanu iha Timor-Leste sai nu’udar tema sentrál ba sesaun seluk, ne’ebé lidera husi Profesór Oliver Crocco, husi Universidade Estadu Louisiana iha Estadus Unidus, no investigadór vizitante husi Universidade Chulalongkorn iha Tailándia. Formandu sira hosi edisaun dahuluk FLBA nian partisipa nu’udar asistente formasaun iha workshop sira, ho fahe esperiénsia no kazu prátiku sira ne’ebé relevante ho kontestu Timor-Leste nian.
Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, destaka, iha lansamentu ba edisaun daruak, katak “okaziaun ida-ne’e marka kontribuisaun signifikativu ida ba ita-nia nasaun nia perkursu ba integrasaun ASEAN no konstrusaun nasaun”. Governante ne’e husu ba partisipante sira atu “hanoin katak nu’udar futuru lider ASEAN nian, ita-boot sira sei reprezenta Timor-Leste la’ós de’it iha ita-nia bloku rejionál, maibé mós iha komunidade globál nasaun sira-nian, atu nune’e bele hatudu ba mundu potensiál, valór no aspirasaun sira ita-nia nasaun nian”.
Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, subliña katak FLBA nu’udar inisiativa estratéjika ida hodi prepara foin-sa’e timoroan sira atu partisipa ativa iha ASEAN: “FLBA la hola parte iha rekizitu sira roteiru adezaun nian ne’ebé fornese husi ASEAN, maibé nu’udar kompromisu ida husi ita-nia Ministériu atu garante katak Timor-Leste preparadu hodi integra plenamente ba komunidade rejionál”.
Liuhosi programa ida-ne’e Governu Konstitusionál IX hakarak kapasita foin-sa’e sira to’o 500, hodi promove sira-nia kompriensaun kona-ba ASEAN no sira-nia inkluzaun iha prosesu integrasaun rejionál. Edisaun daruak hosi FLBA sei sura ho partisipasaun husi foin-sa’e timoroan na’in-110, ne’ebé sei hetan benefísiu hosi formasaun intensivu ba lideransa, imersaun iha nasaun sira ASEAN nian no hosi projetus aprendizajen iha asaun, ho objetivu ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu estratéjiku.