Inaugurasaun Balkaun Úniku Baucau Reforsa Desentralizasaun Administrativa

Kin. 30 janeiru 2025, 17:20h
475278823_925886876326848_2969431057496919978_n

Iha loron 24 fulan-janeiru tinan 2025, Governu Konstitusionál IX, liuhosi Ministériu Administrasaun Estatál, inagura, Balkaun Úniku iha Munisípiu Baukau, ba dalarua ne’ebé sei implementa iha rai-laran. Inisiativa ne’e halo parte iha Estratéjia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun ba órgauns reprezentativus podér lokál, ne’ebé foin lalais ne’e hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus, ho objetivu atu hakbesik servisus públiku ba sidadaun sira, moderniza no simplifika prosesu administrativu. 474810934_122213475392033433_5213312803772437185_n

Iha serimónia inagurasaun ne’e, Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, destaka importánsia hosi estrutura ne’e atu fasilita sidadaun sira-nia asesu ba servisus públiku, no hateten katak “dezde abertura Balkaun Úniku dahuluk, iha Manatutu, hosi fulan-maiu to’o dezembru tinan 2024, sidadaun Dili, Baukau, Vikeke no Lautein liu rihun 4 mak hetan ona benefísiu husi servisu sira ne’e, inklui emisaun kartaun identidade liu rihun 2, pasaporte liu 500 no sertifikadus kriminál liu rihun ida”.

Prezidente Autoridade Munisipál Baukau, Veneranda Lemos, hato’o ninia agradesimentu ba Governu no PNUD ba sira-nia apoiu hodi implementa infraestrutura ne’e, no afirma katak “Balkaun Úniku ne’e halo hodi hakbesik prosesus administrativu ba ema no fasilita sira-nia interasaun ho servisus governamentál” . 474725459_122213475488033433_1163317370552215965_n

Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, realsa katak “Ministériu Justisa servisu hela kona-ba mapeamentu no espansaun Diresaun-Jerál Rejistu no Notariadu hodi reforsa prezensa Estadu iha komunidade, hodi garante servisu ho kualidade no efisiente ba satisfasaun sidadaun nian.” 475026003_122214932102216553_7544941756597431971_n

Reprezentante Rezidente Adjunta PNUD, Adeline Carrier, reforsa kompromisu organizasaun nian hodi apoia desentralizasaun administrativa iha Timor-Leste, hafoin fó sai expansaun “parseria ho Ministériu Administrasaun Estatál hodi instala tan Balkaun Úniku iha munisípiu sira seluk: no espresa ninia fiar “katak inisiativa ida-ne’e la’ós de’it atu hametin partisipasaun sidadaun sira nian, nune’e mós sei enkoraja partisipasaun ida ne’ebé boot-liu iha governasaun lokál.  474790539_122214932888216553_8262764989987269745_n

Balkaun Úniku Baukau ne’e sei fornese servisu sira hanesan emisaun Billete Identidade, Sertidaun Moris, Pasaporte no Rejistu Kriminál, no atende populasaun maizumenus abitante 138.878. Sei iha mós kolaborasaun metin ho Ministériu Finansas no Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun hodi integra servisu foun ne’ebé fasilita sidadaun sira-nia moris no hametin transparénsia no governasaun ne’eb’e di’ak.

Serimónia ne’e partisipa mós husi Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál, Paulo Manuel da S. dos Remédios, Koordenadora Rezidente Nasoins Unidas, Funmi Balogun, Embaixadór Uniaun Europeia, Marc Fiedrich, Prezidente Komisaun Ezekutiva BNCTL, António Vítor, Komandante PNTL Munisípiu Baukau, Prezidente Autoridade Munisipál Vikeke no Lautein, nune’e mós reprezentante hosi lideransa komunitária sira seluk, instituisaun públika no komunidade Baukau. 474619997_122213475734033433_274830054525835844_n

Implementasaun Balkaun Úniku ne’e halo parte iha Estratéjia ba Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun ba Órgaun Reprezentativu podér Lokál tinan 2025-2028, ne'ebé aprova husi Konsellu Ministrus iha loron 15 fulan-janeiru tinan 2025. Planu ida-ne'e prevee instalasaun graduál ba servisu administrativu sira-ne'e iha territóriu nasionál tomak, nune’e mós kria kondisaun nesesáriu atu hala'o eleisaun munisipál no kapasitasaun ba Futura lideransa munisipál no komunitaria sira.

Balkaun Úniku dahuluk, inaugura iha fulan-maiu tinan 2024, iha Manatutu, hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, marka pasu signifikativu ida iha kompromisu Governu nian hodi hakbesik administrasaun públika ba sidadaun sira. Objetivu hosi expansaun modelu ne’e maka atu garante servisu ida ne’ebé efisiente, transparente no bele iha asesu liu ba populasaun tomak, hodi kontribui ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian ne’ebé sustentável no inkluzivu.  474623597_122213475932033433_4889942767781017700_n 474801148_122213475662033433_2607985023802150557_n 475639232_925902016325334_966354001280827730_n 475658140_925897262992476_5304475827770495421_n

   Ba leten