Timor-Leste partisipa iha eventu Altu Nivel kona-ba Rezisténsia Antimikrobiana (RAM) iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas ba dala 79

Ter. 01 outubru 2024, 11:46h
461194028_424902977293705_5970702085643019476_n

Ministra Saúde, Elia Antonio de Araújo dos Reis Amaral, reprezenta Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 25 fulan-setembru tinan 2024, partisipa iha Eventu Paralelu Altu Nivel nian kona-ba Rezisténsia Antimikrobiana (RAM), intituladu “Rezisténsia Antimikrobiana: Hodi promove Resposta Globál Ekuitativa ida ba RAM”. Eventu ne’e ko-organiza husi Timor-Leste iha parseria ho Barbados, Paraguai, Malta, Tailándia, Organizasaun Pan-Amerikana Saúde (OPAS, akrónimu iha lian portugés), Eskritóriu Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde nian ba Sudeste Aziátiku (SEARO), Wellcome Trust no Fundasaun Nasoins Unidas, halibur lider globál sira hodi diskute solusaun ekuitativa ba ameasa sira ne’ebé buras ba saúde públika mundiál. 461368784_424929693957700_4379264346801071468_n

Ministra Saúde iha nia diskursu foka-liu kona-ba urjénsia hosi resposta koordenada ida ba rezisténsia antimikrobiana, hodi ko’alia-liu ba impaktu desproporsionál hosi krize ida-ne'e iha Paízes Menus Dezenvolvidus. Tuir Ministra, “uza antimikrobiana ne’ebé demaziadu, la apropriadu no abuzivu kria ona senáriu ba krize saúde públika ne’ebé besik ona – mosu patojéniku sira ne’ebé rezistente ba antibiótiku”. Fenómenu ida-ne’e, nia hatutan, “agora kria ameasa boot ida ba saúde globál iha ita-nia tempu”, afeta liuliu “ema sira ne’ebé moris iha Paízes Menus Dezenvolvidus”, ne’ebé iha asesu limitadu ba kuidadu médiku adekuadu. 461163877_424902270627109_2693698997620233278_n

Eventu ne’e, realiza durante Asembleia Jerál Nasoins Unidas ba dala 79, nia reafirma katak, rezisténsia antimikrobiana hanesan ameasa globál ida ne’ebé ezije asaun urjente no koordenada ida. Iha estimasaun katak ema millaun 1,27 maka mate tinan-tinan tanba infesaun rezistente ba antibiótiku, ho previzaun hosi aumentu signifikativu ida to’o tinan 2050 bainhira la implementa medida efikás sira.

Iha Timor-Leste, adota ona “abordajen ida ba ‘Fundamentu Primeiru’”, ho “prioridade ba melloria esensiál sira hanesan bee no saneamentu”, nune’e mós “uzu responsavel ba antimikrobianu sira”. 460647027_424903010627035_3111760483538978612_n

Ministra Elia dos Reis Amaral remata ho apelu ida ba solidariedade global, hodi husu ba “nasaun dezenvolvidu sira atu kumpre sira-nia ‘responsabilidade komún, maibé diferente’, hodi apoia país sira ne’ebé iha hela dezenvolvimentu”, no subliña importánsia “husi transferénsia teknolojia efikás no troka koñesimentu ida ho farmásia sira iha Globál Súl atu ita hotu bele hetan benefísiu husi sira-nia inovasaun”.

 “Hamutuk, ita tenke hasoru dezafiu ida-ne’e no garante futuru ida saudavel no seguru liu ba ita-nia oan sira no ba jerasaun sira ne’ebé sei mai”, konklui Ministra Saúde.

   Ba leten