Timor-Leste Reforsa Kompromisu Globál ba Pás no Sustentabilidade Mariña iha Asembleia-Jerál ONU ba da-79

Ter. 01 outubru 2024, 10:58h
461330792_397044170103698_6419501170737048985_n

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, iha loron 26 fulan-setembru tinan 2024, partisipa iha sorumutu oioin iha ámbitu Asembleia-Jerál Nasoins Unidas (UNGA) nian ba da-79, iha Novaiorke. Entre ninia intervensaun sira maka nia partisipasaun iha sorumutu ministeriál ida kona-ba situasaun iha Gaza, iha ne'ebé nia defende solusaun hosi País rua hanesan dalan ba dame, no iha debate ida ho nivel altu Konsellu Seguransa nian, iha ne'ebé nia subliña importánsia hosi lideransa globál ida iha prezervasaun dame no seguransa internasionál. Ministru mós depozita formalmente Instrumentu Ratifikasaun hosi "Akordu tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian relasiona ho Konservasaun no Utilizasaun Sustentável hosi Diversidade Biolójika Mariña iha Área sira fora hosi Jurisdisaun Nasionál" (Akordu BBNJ), ne’ebé konsolida Timor-Leste nia kompromisu hodi proteje biodiversidade tasi nian. 461486802_397039410104174_602396860617225968_n

Iha Sorumutu Ministeriál kona-ba “Situasaun iha Gaza no Implementasaun Solusaun País Rua nian nu’udar Dalan ba Pás ida ne’ebé Justu no Abranjente”, Ministru destaka responsabilidade komunidade internasionál nian atu defende direitu povu Palestina nian. “Nesesidade umanitária sira iha Gaza tenke hetan prioridade, hodi garante asesu ba ai-han, ai-moruk no hela-fatin ne’ebé seguru”, nia hatete. Timor-Leste reforsa nia apoiu atu solusiona País rua ne’e, hodi konsidera nu’udár dalan viavel liu hodi rezolve konflitu, ne’ebé subliña katak rekoñesimentu ba direitu palestinianu sira nian la afeta nesesidade seguransa Israel nian, maibé apoia atu moris-hamutuk iha dame laran. 461421666_397039426770839_270761649160119658_n

Ministru mós partisipa iha Debate Abertu Altu Nivel Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian kona-ba “Lideransa ba Dame: Unidu iha Respeitu ba Karta Nasoins Unidas nian, hodi Buka Futuru ida ne’ebé Seguru”. Iha nia diskursu, nia subliña importánsia hosi lideransa koletiva ida ne’ebé promove respeitu ba direitus umanus no dignidade nasaun hotu-hotu nian. “Dame ne’ebé tahan ba tempu naruk só bele alkansa ho kompromisu ba prinsípiu sira husi Karta ONU nian, ne’ebé garante soberania nasionál no direitus umanus”, deklara Ministru, hodi reforsa Timor-Leste nia kompromisu ba Ajenda 2030 kona-ba Dezenvolvimentu Sustentável. 461431592_396939390114176_526467188828964918_n

Ministru Bendito dos Santos Freitas formaliza mós depózitu Instrumentu Ratifikasaun Timor-Leste nian hosi "Akordu iha ámbitu Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Tasi ne'ebé relasiona ho Konservasaun no Utilizasaun Sustentável hosi Diversidade Biolójika Mariña iha Área sira ne'ebé la'ós hosi Jurisdisaun Nasionál" (Akordu BBNJ), durante Eventu Tratadu Nasoins Unidas nian tinan 2024. Serimónia ne'e prezide hosi Stephen Mathias, Sub-Sekretáriu Jerál Interinu ba Asuntu Jurídiku, no David Nanopoulos, Xefe Seksaun Tratadus nian. 461302037_397044183437030_2941239898906083410_n

Ho ratifikasaun Akordu BBNJ nian, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu ba konservasaun no utilizasaun sustentável ba biodiversidade tasi nian iha área sira ne’ebé la’ós jurisdisaun nasionál, iha tempu ne’ebé alterasaun klimátika no degradasaun tasi sai hanesan dezafiu globál sira. “Hanesan onra ida ba Timor-Leste bele tama iha nasaun sira ne’ebé ratifika ona akordu ida-ne’e, no ami husu ba país hotu-hotu ne’ebé seidauk halo ida ne’e atu hamutuk ho esforsu koletivu ida ne’e”, afirma Ministru.

Delegasaun Timor-Leste ba Asembleia Jerál Nasoins Unidas ba dala 79 lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé, aleinde partisipa iha enkontru oioin paralelu ho UNGA, halo diskursu ida iha loron 27 fulan-setembru, iha debate jerál Sesaun Asembleia-Jerál nian ba da-79. Delegasaun nasionál ne’e inklui mós Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, no Vise Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.

   Ba leten