Lansamentu Relatóriu kona-ba Impaktu husi Eskema Migrasaun Laborál Temporária ba Traballadór Timoroan no sira-nia Família nia Moris-di’ak

Ses. 27 setembru 2024, 08:42h
WhatsApp Image 2024-09-27 at 08.40.13

Governu, liuhusi Sekretária Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu, iha parseria ho Flinders University no ho apoiu husi Governu Austrália, lansa ona, iha loron 24 fulan-setembru tinan 2024, iha Otél Novo Turismo, Dili, relatóriu ho títulu “Impaktu hosi Eskema Migrasaun Laborál Temporária ba Traballadór Timoroan no sira-nia Família nia Moris-di’ak iha Timor-Leste”. Estudu ne’e fornese análize ida kle’an kona-ba efeitu husi programa migrasaun laborál iha Austrália no Koreia Súl, no aprezenta rekomendasaun importante sira ba reintegrasaun traballadór migrante sira ne’ebé sustentavel. 564e9ef5-d207-446b-a116-9ca5fcd632ce

Eventu ne’e sura ho partisipasaun husi Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu, Rogério Mendonça, Embaixadora Timor-Leste iha Austrália, Inês Almeida. Eventu ne’e mós sura ho prezensa husi reprezentante sira husi embaixada Austrália no Koreia Súl, akadémiku sira, reprezentantes husi ajénsias Nasoins Unidas nian no traballadór sazonál sira.

Durante ninia intervensaun, Embaixadora Inês Almeida subliña importánsia husi relatóriu ne’e, hodi afirma katak “relatóriu ida-ne’e nu’udar ferramenta fundamentál ida atu tulun ita hodi masimiza valór esperiénsia husi ita-nia traballadór sira iha rai-li’ur no garante katak esperiénsia hirak-ne’e kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál Timor-Leste nian.” Embaixadora ne’e subliña mós nesesidade urjente ba rekoñesimentu formál hosi kompeténsia ne’ebé traballadór sira hetan iha rai-li’ur, nune’e mós implementasaun ba programa reintegrasaun ne’ebé adekuadu hodi fasilita traballadór sira ne’e nia retornu ba merkadu traballu nasionál. e6ab2069-83ca-4d52-af17-c228bc689598

Relatóriu ne’e identifika barreira oin-oin ne’ebé traballadór migrante sira hasoru bainhira fila ba sira-nia país, inklui laiha rekoñesimentu husi sira-nia kompeténsia no limitasaun merkadu traballu internu nian. Atu muda situasaun ida-ne’e, relatóriu ne’e propoin kriasaun programa abranjente ba reintegrasaun, ne’ebé inklui apoiu ba empreendedorizmu, nomos workshops kona-ba literasia finanseira no emprezariál, atu hanorin molok, durante no hafoin traballadór sira fila.

 Flinders University, ne’ebé reprezenta iha eventu ne’e husi Profesór Udoy Saikia no husi Iriana Ximenes, reafirma ninia kompromisu ho dezenvolvimentu Timor-Leste nian liuhusi investigasaun no ensinu. Profesór Saikia subliña katak investigasaun ne’ebé realiza husi universidade ne’e la’ós de’it  avalia traballadór migrante sira-nia moris-di’ak, maibé mós fornese orientasaun klara hodi formula polítika ne’ebé asegura reintegrasaun ida ne’ebé susesu no kontribuisaun traballadór sira-ne’e nian ba kreximentu ekonómiku sustentavel país nian.

   Ba leten