PEDN tane setor sira hotu

Seg. 06 setembru 2010, 12:13h
Vera Cruz_PORTAL

Primeiru-Ministru kontinua hala’o konsulta ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN), iha sub-distritu Vera Cruz, distritu Díli.

Molok tama ba konsulta PEDN, Administradór sub-distritu Vera Cruz, José F.X Smith, hato’o jegrafika sub-distritu nian. Ho komitiva tomak, konfrontasõen sira parte norte baliza ho sub-distritu Laulara, parte Sul Baliza ho Tassi, parte Weste baliza ho sub-distritu Dom Aleixo no parte Leste baliza ho sub-distritu Nain Feto, kompostu hosi suku hitu mak hanesan suku Dare, Lahane Osidental, Mascarenhas, Caicoli, Vila Verde, Colmera no Motael, aldeia hamutuk 48 ho total populasaun 32.531, habitantes, mane 17.118 feto 15.413 no uma kain 5.188.

Administradór sub-distritu, hato’o preokupasaun hanesan, sede suku iha suku 7 iha maibé seidauk kompleta ho bee mós no sintina, apoiu komputadores, makina foto copya no tau atensaun ba eletrisidade ba sede suku Dare no Lahane Ocidental, presija aumenta eskola Primária no Pre-Sekundaria, aumenta profesores, fó atesaun ba talentu juventude, harii sentru saúde iha área, loke kampu traballu ba juventude sira, aselera hadia kondisaun merkadu Taibessi, fó kapasitasaun ba komersiante sira, asesu ba kreditu,  tau atensaun ba ema mukit no kbi’it laek sira, hadia edifisiu Polisia estasaun eskuadra Vera Cruz no fasilidade transporte.

Administradór subliña tan katak ba oin bele iha ona planu ruma hodi responde ba nessidade hirak hanesan estrada, be dalan, valetas, komunikasaun bele investe ona hosi kompania seluk, husu ba setór agrikultura atu identifika to’os nain sira ne’ebé mak iha potensia atu bele fó tulun no ajuda fini no potensial ba turismu no istória hanesan iha suku Dare, ho paisazen foho leten ne’ebé furak no tasi ibun sira iha parte Motael, no Lahane Osidental, fatin abrigu antigu sira ne’ebe uluk ita funu ho japanes husik hela, karik bele tau atensaun ba manutensaun tamba ne’e hanesan potensia ba turismu.

Iha okaziaun ne’e, Xefe suku sira mós reforsa liu tan preokupasaun ne’ebé Administradór sub-distritu kestiona hanesan, problema eletrisidade, bee mós, ponte, edukasaun, problema veteranus, Problema uma no rai estadu, distribuisaun fós ho marka MTKI, kria Lei tabela ba folin sasan, hari’i sentru juventude, naran idozu sira, oinsá ho komunidade ihaárea ai-tarak laran, kondisaun área kaikoli, kondisaun baleta, hari’i barajen ba mota Maloa, materia kultura, dala la iha ba aldeia kasnafar no uja dalan mota Komoro hanesan dalan kondisaun sede suku ladun di’ak no rekursu humanus.

Relasiona ho diversiu sira ne’e, Primeiru-Ministru, molok atu tama ba PEDN buka halo refleasaun no hatan ba pergunta sira ne’ebé kestiona ho injerál.

Iha refleasaun ne’e mós Xanana Gusmão hateten katak, povu ida nee’ mak harii Estadu no Estadu iha obrigasaun atu tau matan ba povu nia móris, hodi povu loron ikus mai bele ajuda nia an rasik. Aleinde ne’e mós ho PEDN akumula ona infraestrutura bázika.

Akompaña Primeiru-Ministru iha konsulta PEDN mak hanesan, Ministru Infraestrutura, Pedro Lay, Vise- Ministru Finansas, Rui Manuel Hanjam, Sekrétariu Estadu Obras Publikas, Domingos Caeiro, Sekretáriu Estadu Kultura Virgílio Smith, Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura, Marcos da Cruz, estrutura Administrasaun Lokal no Inspetór Polísia iha distritu Díli, Pedro Belo.

   Ba leten