Governu Realiza Instalasaun Dahuluk ba Kabu Submarinu Fibra Ótika

Ter. 25 juñu 2024, 16:12h
WhatsApp Image 2024-06-25 at 15.55.16

Governu Konstitusionál da-9, ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, ohin, loron 24 fulan-juñu tinan 2024, lansa instalasaun dahuluk ba Kabu Submarinu Fibra Ótika “Timor-Leste South Submarine” (TLSSC), iha Estasaun Aterrajen Kabu nian iha Bebonuk, Dili, ne’ebé liga Timor-Leste ba Darwin, Austrália.

Primeiru-Ministru konsidera eventu ida-ne’e nu’udar selebrasaun istórika ida ba transformasaun dijitál Timor-Leste nian. TLSSC ne’e reprezenta marku signifikativu ida iha dezenvolvimentu infraestrutura país nian, aleinde hatudu kompromisu sólidu ho progresu no modernizasaun ba Timor-Leste.

Iha tinan 2012, Governu liberaliza setór telekomunikasoins, ne’ebé rezulta iha merkadu kompetitivu ida ho fornesedór tolu servisu movel nian sira. Hahú hosi tinan 2015, kobertura hosi servisu hirak-ne’e aumenta ona, hodi abranje sidade munisipál hotu-hotu no populasaun 96%. Maibé, maske ho progresu ida-ne’e, konektividade internasionál depende ba satélite sira ne’ebé karun. Hodi rekoñese limitasaun sira-ne’e, Governu deside iha tinan 2016 hodi investe ba sistema internasionál kabu submarinu fibra ótika nian.

Primeiru-Ministru espresa ninia satisfasaun bainhira haree instalasaun TLSSC ne’e, kabu submarinu dahuluk iha país ne’e no afirma katak, bazeia ba esperiénsia husi nasaun sira seluk, kabu ida-ne’e la’ós de’it atu promove telekomunikasaun, maibé mós sei estimula atividade ekonómika sira hodi permite dezenvolve setór sira seluk.

Internet lais no seguru ne’e mak esensiál atu liga populasaun ba mundu modernu. Rede ida ne’ebé moderna no efisiente sei ajuda aselera dezenvolvimentu ekonómiku no alkansa meta sira PED nian. Kabu Fibra ótika ne’e sei promove kreximentu ekonómiku no hadi’a kualidade moris timoroan sira-nian.

Primeiru-Ministru ko’alia-liu kona-ba importánsia TLSSC nian ba diversifikasaun ekonómika, hodi permite interasaun emprezariál ne’ebé efisiente liu, ne’ebé sei promove kreximentu no kriasaun ba oportunidade serbisu. Sei apoia mós dezenvolvimentu indústria foun no hametin indústria sira ne’ebé eziste ona, hodi lori ba ekonomia ida ne’ebé diversifikada no reziliente liu.

Iha área servisus públikus, infraestrutura dijitál ida di’ak sei promove servisu ne’ebé efisiente no asesivel liu. Husikedas inisiativa governu eletróniku to’o servisu ‘online’, konektividade segura no konfiavel sei dezempeña papél ida ne’ebé importante tebe-tebes hodi halo Governu sai responsivu no transparente liu.

Timor-Leste agradese ba Governu Austrália ba apoiu no kolaborasaun iha projetu ne’e, no mós ba ekipa, enjeñeiru no parte interesada sira hotu husi Alcatel Submarine Network, Vocus no departamentu governamentál sira ne’ebé kontribui ona hodi transforma vizaun ida-ne’e sai realidade.

Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Manetelu, konsidera eventu ida-ne’e hanesan pontu ne’ebé aas liu husi prosesu ida ho tinan sanulu. Kabu TLSSC, ho kapasidade atu transfere dadus ho velosidade 27 terabits kada segundu entre Timor-Leste no Austrália, sei sai saltu ida signifikativu kompara ho utilizasaun atuál husi 20-30 gigabits kada segundu.

Ho estensaun 607 km, inklui repetidores hitu no Unidade Ramifikasaun (BU) ida, ne’ebé dedikada ba Greater Sunrise, kabu ne’e sei utiliza eletrisidade ho voltajen aas (besik 6.000 WATT), tanba ne’e presiza protesaun adekuada hodi evita risku ba populasaun. Ligasaun ba sistema North West Cable System sei permite koneksaun lais no efisiente ho Darwin, Sidney, Los Angeles no seluk tan.

Embaixadora Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, kongratula Governu Timor-Leste ba marku istóriku ida-ne’e. Marc Genot, Vise-Prezidente Unidade Solusoins Enerjia ASN nian, prevee instalasaun kabu sei remata iha tinan ida-ne’e, hodi fó benefísiu ba populasaun timoroan tomak.

Serimónia lansamentu ida ne’e sura ho partisipaun husi membrus Governu, korpu diplomátiku, setór privadu no konvidadu sira seluk.

   Ba leten