Ministériu Edukasaun Superiór, Siénsia no Kultura asina akordu tékniku ho ICCCM Malázia nian

Kin. 20 juñu 2024, 17:09h
448468683_790178376631465_2204809949229417730_n

Ministériu Ensinu Supérior, Siénsia no Kultura (MESSK), selebra assinatura akordu tekniku hamutuk ho International Cultural Communication Center Malaysia (ICCCM), konaba area formasaun, kapasitasaun rekursu umanu no desenvolvimentu kurikulu nian, ne’ebé mak realiza iha loron 18 fulan-juñu tinan 2024, Salaun MESSK, Colmera Díli. 448674200_790178286631474_3700390718031985736_n

Assinatura tekniku refere formalmente assina husi Diretor Jeral Planementu no Finansas, Hernâni Viterbo da Costa Soares no Chairman husi ICCCM, Nicy Bai, ne’ebé mak akompañadu husi Ministru Ensinu Supérior, Siénsia no Kultura, José Honório ho Benjamine Leong hanesan representante husi ICCCM, no participantes sira husi kargus xefias no teknikus sira husi Ministériu. 448700845_790178256631477_6839048548139333667_n

Akordu refere ho nia objetivu jeral, atu hodi fo oportunidade oferta formasaun ba area espesialidade teknikas sira ne’ebé mak sei oferese mai Timor-Leste liuhusi Ministériu rasik, atu kapasita rekursu umanu Timor-Leste nian, ne’ebé nia kapital finansiamentu parsialmente sei kobre husi ICCCM rasik. Iha sorin seluk, akordu ida ne’e mos, implementa atu iha kooperasaun ida hodi hare ba desenvolvimento kurriku nian, liu-liu ba kurriku husi politekniku nian ne’ebé mak, Ministériu rasik iha ona planu atu estabele, hanesan politekniku iha Lautem, Manatuto no Covalima. 448537833_790178809964755_2178626180761323607_n

Portanto, hafoin de assinatura akordu iha parte dader, iha loron hanesan parte lokraik, ekipa tekniku sira kontinua halo diskusaun hodi hare ba area espesialidade sira ne’ebé mak ba futuru atu estabele ba iha kooperasaun ida ne’e, liu-liu ba area formasaun espesialidade sira ne’ebé mak aliña ho nesessidade Timor-Leste nian, iha formasaun professional to’o iha Ensinu Supérior nian.

Sesaun lokraik ida ne’e, loke ho apresentasaun ba planu implementasaun no detallu husi projetu refere ne’ebé mak apresenta husi Benjamin Leong ho nia ekipa, no hetan partisipasaun ativu husi kagus xefias no teknikus sira husi Ministériu inklui mos Instituisaun relevantes sira hanesan, Intituto Politecnico Betano (IPB), Institutu Maun de Obra (INDMO) no Fundu Desenvolvimento Kapital Humanu (FDCH).

   Ba leten