Estadu Monta Sistema Atu Kombate Korupsaun

Kin. 12 agostu 2010, 15:26h
PEDN_Bazartete_2_PORTAL

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten atu kombate korupsaun ne’ebé agora ema barak koalia, Estadu hahú monta dadaun sistema hodi harii dadaun Komisaun Funsaun Públika, Komisaun Antí Korupsaun no agora dadaun Governu liu hosi Ministériu Justisa halo hela memorandum entendimentu ida ho Governu Portugál atu harii Polisia Investigasaun Kriminál, atu iha loron ida bele lori ema sira ne’ebé halo korupsan ba kadeia”, hateten Primeiru-Ministru iha konsulta PEDN ne’ebé hala’o iha sub-distritu Bazartete, iha loron 10 fulan Agustu tinan 2010.

Nune’e mós Xefe Governu ne’e hateten hodi fó ezemplu ho Komisi Pemberentasan Korupsi (KPK) Indonesia nian, ne’ebé fo-foun hariii sira enfrenta difikuldade barak, maibé agora sira nia servisu di’ak tebes, sira ka’er Ministru, emprezáriu no ema barak tan. Neneik instituisaun sira ne’ebé agora ita harii sei bele kombate duni aktu korupsaun ne’ebé agora iha. Korupsaun la’os de’it ema ida fó osan ba ema seluk, maibé bainhira ema ida hatama ninia ema partidu nian ba servisu iha instituisaun governu nian ida, ne’e mós korupsaun. Hateten Primeiru-Ministru hodi responde ba pergunta sira hosi Xefe Suku sira kona-ba korupsaun.

Iha fatin hanesan Administradór Sub-distritu Bazartete, Augosto de Jesus, iha ninia relatóriu badak hateten “Sub-distritu Bazartete kompostu hosi Suku 9 (sia) Aldeia 45 (hat nolu resin lima) no membru Konsellu Suku nian 117 inklui ema nain 9 hodi Apoia Administrasaun Suku nian. Totál área ho luan 187 KM² ho baliza mak hanesan: Parte Leste baliza ho sub-distritu Dom Aleixo, distritu Dili, sub-distritu Laulara, distrito Aileu, Parte Oeste baliza ho sub-distritu Likisa, distritu Likisa, Parte Sul baliza ho sub-distrito Railaku ho sub-distritu Ermera, distritu Ermera. Parte Norte baliza ho Tasi. Totál populasaun hamutuk 25.060 ho totál mane hamutuk 12.583 no feto hamutuk 12.477. Klima iha Sub-distritu ida ne’e, iha oin rua (2) malirin no manas.

Nune’e mós xefe suku hosi suku 9 hato’o sira nia preukapasaun ba Primeiru-Ministru relasiona ho kondisaun estrada ladi’ak, bee-mos laiha, husu atu instala eletrisidade, falta emfeirmeiru, falta profeisór sira, falta meza-kadeira, harii uma ba ema kbi’it la’ek sira, harii sentru juventude ba juven sira inklui materiál desportu, husu ajuda mákina kustura ba feto sira, husu ajuda materiál ba peskadór sira, hadi’a dadu idozu no inválidu sira, no tau matan ba veteranu sira.

Hatán ba preukupasaun lider komunitáriu sira nian ne’e Primeiru-Ministru hateten iha PEDN ne’e, planeia atu iha dékada tuir mai (2011 to’o 2020) desidi ona atu kria kondisaun bázika sira ba desenvolvimentu iha área hot-hotu: infra-estrutura, edukasaun no formasaun, saúde, produtividade agríkola no autu-sufisiénsia alimentár, urbanizasaun sustentavél no desenvolvimentu setór importante sira iha indústria no servisu.

Iha dékada daruak (2021 to’o 2030) sei harii aliserse ida atu garante katak Timor-Leste bele kompete globalmente, iha ne’ebé hola parte ona iha informasaun globál kona ekonomia no bele iha ona kualidade moris nian no sustentabilidade ambientál ba jerasaun sira hotu iha futuru.

   Ba leten