Governu, PNUD no Japaun asina Parseria ba Melloria Infraestruturas iha Komunidade Rurál

Ses. 13 outubru 2023, 17:22h
undp_tl-cirep_project00021

Governu Timor-Leste, liuhusi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, asina ona akordu ida ba Projetu Infraestrutura Komunitária kona-ba Reziliénsia (CIReP – Sigla iha lian Inglés), ho Programa Nasoins Unidas nian ba Dezenvolvimentu (PNUD) no Governu Japaun, iha serimónia ida ne’ebé hala’o iha loron 12 fulan-outubru tinan 2023, iha edifísiu Ministériu Administrasaun Estatál nian.

Projetu ne’ebé Ministériu Administrasaun Estatál no PNUD sei implementa hamutuk hosi tinan 2023 to’o 2027, ho objetivu atu apoia komunidade sira iha munisípiu tolu (Ermera, Bobonaru, Likisá) no iha Rejiaun Autónoma Espesiál Oekusi Ambenu, liuhusi konstrusaun no reabilitasaun ba unidade infraestrutura komunitária nian 40. Ida-ne’e sei hadi’a asesu ba servisu prinsipál sira hanesan saúde, edukasaun, merkadu, irrigasaun, bee no saneamentu. Projetu ne’e mós sei promove kriasaun empregu iha tempu badak ba komunidade sira, ne’ebé envolve traballadór kualifikadu no naun kualifikadu sira iha prosesu konstrusaun.

Ho totál orsamentu dolar amerikanu millaun 5,1, projetu ne’e finansia hamutuk husi Governu Japaun (dolar amerikanu millaun 4,8) no husi PNUD (dolar amerikanu rihun 300).

Iha serimónia asinatura ne’e, Ministru Tomás Cabral subliña katak “projetu ida-ne’e la’o tuir Programa Governu Konstitusionál IX nian, ne’ebé foka liu ba melloria asesu ba infraestruturas bázikas, infraestruturas bee no saneamentu, saúde, no mós kreximentu ekonómiku no kriasaun empregu”.

Governante ne’e agradese ba apoiu husi PNUD no Governu Japaun no hato’o mós ho fiar katak “projetu infraestrutura komunitária ne’e importante tebes hodi garante reziliénsia no sustentabilidade ba ita-nia komunidade sira”.

Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Kimura Tetsuya, esplika katak “konseitu husi projetu ne’e foka liu ba protesaun no kapasitasaun sidadaun sira, liuliu ba sira ne’ebé vulneravel liu iha komunidade”. Nia mós hato’o ninia dezeju katak “reziliénsia komunidade nian sei sai forte liuhusi implementasaun projetu ida-ne’e, ne’ebé abranje segmentu hotu-hotu iha sosiedade, inklui saúde, edukasaun, bee no saneamentu, merkadu no irrigasaun”.

Reprezentante Rezidente PNUD iha Timor-Leste, Katyna Argueta, destaka “importánsia husi konstrusaun infraestrutura komunitária rurál no melloria asesu ba bee, saneamentu no instalasaun saúde ba komunidade rurál, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Timor-Leste”.

   Ba leten