Timor-Leste partisipa iha Konferénsia da-16 husi Ministrus ASEAN nian Responsáveis ba Informasaun (AMRI)

Kin. 28 setembru 2023, 10:06h
dc67e835-a783-4ae2-a546-e712a31de9e1

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, reprezenta Timor-Leste iha Konferénsia Ministrus ASEAN nian ne’ebé Responsavel ba Informasaun (AMRI) ba da-16 no iha Konferénsia AMRI Plus Três nian ba da-7, ne’ebé realiza iha sidade Da Nang, iha Vietname, iha loron 22 no 23 fulan-setembru tinan 2023.

Tema sentrál husi AMRI da-16 maka “Mídia: Husi Informasaun sai Koñesimentu ba ASEAN ida ne’ebé Reziliente no Responsiva”. Eventu ida-ne’e reúne reprezentante sira husi Estadu membru sia ASEAN nian, ho Timor-Leste partisipa hanesan observadór, hamutuk ho parseiru tolu: Japaun, Repúblika Koreia no Xina. Foku prinsipál maka diskusaun kona-ba papél hosi meius komunikasaun iha transformasaun informasaun sai koñesimentu hodi fortalese ASEAN ninia kapasidade resposta no reziliénsia nian. 3b286e05-0af9-4d79-929f-e0eaa408b4c8

Durante AMRI ba da-16, Estadus membrus no parseiru sira ko’alia ba malu, fahe esperiénsia no define prioridades nomos diresaun sira ba kolaborasaun iha futuru. Aleinde ne’e, AMRI ba da-16 posibilita uniaun esforsu ida hodi atinje ho ézitu objetivus miléniu husi Nasoins Unidas no prioridade sira komunidade ASEAN nian.

Iha abertura eventu ne'e, Vise-Prezidente Vietname, Vo Thi Anh Xuan, realsa importánsia kooperasaun entre imprensa no komunikasaun sosiál iha ASEAN, tanba ninia papél fundamentál iha promosaun no koneksaun ba valór sira iha komunidade. Iha mundu ida ne’ebé nafatin iha transformasaun, kolaborasaun atu garante asesu ba informasaun ne’ebé oportunu no loos, bazeia ba kapasidade dijitál sira, sai esensiál, la’ós de’it transforma informasaun sira sai koñesimentu, maibé mós atu apoia emprezas, hadi’a meius subsisténsia pesoál nian no minimiza impaktu husi informasaun negativa iha nivel nasionál, rejionál no internasionál, inklui iha ASEAN. 5616ed04-6897-4374-bc57-3aa8e2b83230

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál destaka katak "tópiku diskutidu iha konferénsia ne’e relevante tebes iha senáriu mídia ne'ebé nafatin iha evolusaun”.

Expedito Dias Ximenes ko’alia-liu mós "papél krusiál ne’ebé dezempeña husi meius komunikasaun iha diseminasaun notísia no informasaun sira atu nune’e públiku bele hetan informasaun ho di’ak kona-ba akontesimentu atuál no iha promosaun konxiensializaun kona-ba kestaun importante sira”.

Afirma mós katak maski “meius komunikasaun mós atu atua hanesan plataforma ba konteúdu edukasionál, dokumentárius no rekursus seluk ne'ebé partilla koñesimentu ho públiku", iha senáriu rede sosiál daudaun ne’e no fasilidade hodi fahe informasaun sira, ne’ebé ita enfrenta dezafiu signifikativu sira atu hetan koñesimentu ne'ebé loos no konfiavel tanba habelar informasaun ne’ebé laloos no notísia bosok sira”. f9ccdf43-e331-4c4e-88ed-b6acd8a7f249

Tanba ne’e, Sekretáriu Estadu subliña “informasaun literasia mídia, ne’ebé envolve kapasidade hodi buka, analiza, avalia no utiliza meius komunikasaun oioin ho krítiku. Abilidade ne’e permite atu ema avalia informasaun ho forma krítika, hodi halo diferensa entre opiniaun no informasaun objetiva sira.

Expedito Dias Ximenes afirma mós katak “iha momentu ida ne’ebé notísia falsa sira no movimentu dezinformasaun nu’udar ameasa ba sosiedade, literasia mediátika dezempeña papél krusiál ida hanesan defeza kontra diseminasaun informasaun bosok sira”,  tamba ne’e konsidera “ne’e hanesan dezafiu ida ne’ebé país sira iha ASEAN tenke hasoru hamutuk, hodi promove literasia mediátika,  hanoin ne’ebé krítiku no insentiva imprensa ne’ebé livre, maibé ho responsabilidade”.

   Ba leten