Timor-Leste partisipa iha Simeira G77+Xina iha Havana

Kua. 20 setembru 2023, 15:48h
379603450_164627060012078_6534857138209350041_n

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, reprezenta Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hodi partisipa iha Simeira G77+Xina ho tema “dezafiu atuál sira ba dezenvolvimentu: papél siénsia, teknolojia no inovasaun”, ne’ebé hala’o iha Havana, Cuba, iha loron 15 no 16 fulan-setembru, tinan 2023.

G77, hahú ne’e kria husi país 77 ne’ebé iha hela dezenvolvimentu, nu’udár organizasaun intergovernamentál ida boot liu iha país sira husi Súl iha Nasoins Unidas no daudaun ne’e sura ho país 134 husi Ázia, Áfrika no Amérika Latina. Maske Xina la konsidera nia an hanesan membru ida, Xina partisipa ona ho forma esterna husikedas tinan 1992. Grupu ne’e dezempeña papél estratéjiku ida iha promosaun interese koletivu ba país sira ne’ebé iha hela dezenvolvimentu no iha melloria ba sira-nia kapasidade negosiasaun kona-ba ekonomia globál nian sira. 378137984_164627110012073_347984496453518019_n

Simeira Havana ne’e buka atu debate ba nesesidade urjente hodi promove orden internasionál ida ne’ebé justa ba Estadus ne’ebé iha hela dezenvolvimentu, atu reflete kona-ba papél transformadór siénsia, teknolojia no inovasaun hodi alkansa metas dezenvolvimentu sustentavel nian to’o tinan 2030.

Ministru Bendito Freitas, iha ninia intervensaun, hateten katak “Timor-Leste rekoñese G77 no Xina (…) dezempeña ona papél estratéjiku ida la’ós de’it iha promosaun ba ita-nia interese koletivu sira, maibé mós hasa’e ita-nia kapasidade konjunta ba negosiasaun relasiona ho asuntu globál sira ne’ebé importante”.

Governante ne’e destaka mós katak ita moris “iha momentu krusiál ida istória nian iha ne’ebé krize mundiál oioin halo ninia impaktu ne’ebé barak tebetebes sai grave liután, liuliu kona-ba país sira ne’ebé iha hela dezenvolvimentu”.

Dezafiu globál sira daudaun ne’e, hanesan krize iha Ukránia, krize klimátika no pandemia COVID-19, “bele ultrapasa de’it liuhusi asaun koletiva konsertada ne’ebé investe ona iha kooperasaun internasionál ne’ebé forte liután, ho respeitu ba prinsípiu universál solidariedade, igualdade no demokrasia nian”.

Governante hateten mós katak “esperansa atu Simeira ida-ne’e sei sai hanesan oportunidade ida folin boot tebes mai ita hodi reflete hamutuk kona-ba papél transformadór ne’ebé siénsia, teknolojia no inovasaun bele dezempeña iha konstrusaun futuru ida ne’ebé korresponde ba aspirasaun no espetativa sira”. 379658215_164626986678752_3028299398123814340_n

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun hateten mós katak “hanesan país foun ida iha Ázia no hanesan país klasifikadu iha primeiru lugar ba Índise Demokrasia iha Sudeste Aziátiku, Timor-Leste hatene di’ak, no ho ninia esperiénsia rasik, katak siénsia, teknolojia no inovasaun dezempeña papél krusiál ida iha fortalesimentu demokrasia, hodi promove reforma ne’ebé permite instituisoins demokrátikas la’ós atu sobrevive de’it, maibé mós atu dezenvolve”.

“Ita tenke aproveita oportunidade estraordinária ne’ebé iha hodi hatudu hanesan prova, ho forma irrefutável (labele nega), katak demokrasia, teknolojia no inovasaun bele koeziste (moris hamutuk), ajuda hodi afirma valores demokrátikus, Estadu Direitu no respeitu ba direitus umanus iha eskala Mundiál”.

Bendito Freitas, termina ninia intervensaun, hodi reafirma “kompromisu firme katak Timor-Leste sei kontinua serbisu iha ámbitu G77+Xina, iha espíritu ne’ebé nakloke no kooperasaun totál, hodi defende prinsípiu igualdade iha orden ekonómika no sosiál mundiál, avansa iha diresaun ba aspirasaun sira ne’ebé estabelese ona iha Ajenda 2030 ba Objetivus Dezenvolvimentu Sustentavel”.

 

   Ba leten