Rezumu Programa IX Governu Konstitusionál nian

Ses. 14 jullu 2023, 15:09h
capa-programa-vermelho-pt_page-0001

Governu Konstitusionál IX aprezenta ona ninia Programa Governu nian ba Parlamentu Nasionál iha loron 13 fulan-jullu tinan 2023.

Programa Governu Konstitusionál IX nian sintetiza polítika públika prinsipál sira ne’ebé atu adota durante Governu ninia mandatu. Objetivu mak atu hametin no otimiza setór governasaun nian sira no sira nia rekursu, hodi habadak dalan atu transforma vizaun Ajenda Dezenvolvimentu Sustentavel 2030 nian, hodi sai realidade.

Programa ne’e kompoin husi área prinsipál neen, hanesan tuirmai: afirma filafali Estadu Direitu Demokrátiku, dezenvolvimentu kapitál sosiál, dezenvolvimentu infraestrutura sira, dezenvolvimentu ekonomia, konsolidasaun governativa no boa governasaun, no kombate hasoru korrupsaun.

Governu Konstitusionál IX Timor-Leste nian, durante ninia mandatu, sei fó prioridade ba konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku, no implementa filafali roteiru, ne’ebé define ona uluk, atu kumpre ‘Ajenda Dezenvolvimentu Sustentavel 2030’ nian. Governu hakarak halo fortalesimentu institusionál no promosaun ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian. Diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu no melloria ba infraestrutura sira sai mós hanesan prioridade sira. Garantia husi soberania territoriál no implementasaun husi Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália sai mós hanesan prioridade. Governu hakarak destaka importánsia kona-ba partisipasaun sosiedade sivíl nian no forsa moris sosiedade nian sira iha konstrusaun Estadu nian, no iha hakaran kona-ba progresu no moris-di’ak ba timoroan sira hotu.

Dezenvolvimentu kapitál sosiál, ne'ebé inklui saúde, edukasaun no kualidade vida populasaun nian, mak prioridade fundamentál atu atinje sosiedade ida ne’ebé justa no dezenvolvida. Investimentu iha kapitál umanu sei hametin dezenvolvimentu sustentável, maibé sei promove mós inkluzaun, moris-di’ak no dignidade ba timoroan sira hotu.

Tanba ne'e, Governu iha kompromisu atu halakon barreira sira iha asesu ba edukasaun, hodi garante katak labarik no joven hotu-hotu hetan asesu ba edukasaun ida ne'ebé ho kualidade, la haree ba sira nia kondisaun sosioekonómika ka lokalizasaun jeográfika. Edukasaun sai nu’udar direitu fundamentál ida, hanesan ferramenta ne'ebé esensiál ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku, no mós atu harii sosiedade ida ne’ebé saudável no próspera.

Iha ninia Programa, Governu IX hato’o filafali kompromisu atu garante direitu ba saúde no asisténsia médika ba sidadaun hotu-hotu, tuir Konstituisaun Repúblika haruka. Tanba ne’e, Estadu sei kontinua atu promove implementasaun ba Polítika Nasionál Saúde nian no Planu Estratéjiku Nasionál ba Setór Saúde 2011-2030, ho objetivu atu atinje "Timor-Leste ida ne’ebé saudavel" no kombate kiak, liuhusi dezenvolvimentu globál.

Inisiativa sira Governu nian ba setór Saúde sei fó atensaun atu hadi’a prestasaun servisu, atu garante asesu jeneralizadu ba servisu saúde ho kualidade no atu promove efisiénsia, transparénsia no profisionalizmu iha jestaun  husi rekursu no infraestrutura sira. Sistema Nasionál Saúde nian sei hametin, liuhusi kapasitasaun ba instituisaun saúde sira, ba profisionál saúde sira, ba sistema fornesimentu ai-moruk no ekipamentu sira, no mos ba sistema sira emerjénsia médika. Objetivu jerál sira inklui hadi'a prestasaun asisténsia saúde iha territóriu tomak, liuliu iha área remota sira, no ba populasaun mukit. Pretende mos atu hadi'a jestaun rekursu sira, desentraliza servisu saúde sira, promove koordenasaun intersetoriál, revee no hadi'a estrutura Sistema Nasionál Saúde nian no halo parseria sira ho sosiedade sivíl, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu  sira, ho objetivu atu hadi'a saúde públika no promove ábitu saudavel sira iha país tomak.

Hodi rekoñese katak edukasaun, formasaun no oportunidade servisu maka instrumentu fundamentál sira atu sai husi kiak, Estadu assume responsabilidade atu garante asesu ba nesesidade bázika no moris di’ak ba Veteranus Libertasaun Nasionál, ba feto, ba labarik, , ba família mukit, ba  idozu no ba ema sira ho defisiénsia. Governu Konstitusionál IX sei kontinua fó apoiu ba grupu populasaun sira ne'e, no, iha tempu hanesan, sei dezenvolve mós polítika no estratéjia sira atu redús dependénsia ba Estadu. Sei implementa medida sira atu konsolida Estratéjia Nasionál Protesaun Sosiál, Lei Rejime Jerál Seguransa Sosiál no Institutu Nasionál Seguransa Sosiál. Sei promove mós asaun sira ba koezaun sosiál, partisipasaun feto iha pozisaun sira desizaun nian, protesaun no asisténsia ba labarik iha situasaun perigu nian, no mós medida sira hodi fó apoiu ba idozu, ba ema ho defisiénsia no ba grupu vulnerável sira seluk.

Hodi rekoñese papél importante juventude nian iha konsolidasaun unidade nasionál, rekonstrusaun, defeza no dezenvolvimentu nasaun nian, no hodi konsidera katak maioria populasaun ninia idade maka tinan 20 ba kraik, Governu destaka nesesidade atu fó edukasaun, saúde no formasaun profisionál ba foin-sa’e, hodi kapasita sira atu sai futuru lider no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável nasaun nian. Atu konkretiza objetivu ida ne’e, Governu hakarak implementa Polítika Nasionál Juventude no planu asaun sira ne'ebé bele promove dezenvolvimentu no autonomia ba joven sira. Sei hametin Konsellu Nasionál Dezenvolvimentu Juventude nian, ho objetivu atu garante koordenasaun ida ne’ebé di'ak liu entre entidade públika no privada sira, atu estimula inisiativa ba joven sira no atu fasilita sira nia inkluzaun iha merkadu servisu. Sei promove mós estabelesimentu husi asosiasaun joven nian sira, konstrusaun ba Sentru Nasionál Juventude iha Díli no hadi'ak Sentru Juventude sira ne'ebé iha ona, no mos konstrusaun Sentru Multifunsionál Juventude nian sira iha munisípiu hotu-hotu. Aleinde ne’e, sei halo kampu formasaun ba lideransa no sei promove Jornada Juventude, inklui área sira hanesan língua, teknolojia, arte, múzika, desporto no edukasaun sívika.

Governu nia prioridade prinsipál ida maka dezenvolvimentu no manutensaun ba infraestrutura produtiva sira, hodi rekoñese katak importánsia husi estrutura sira ba kreximentu ekonómiku no sosiál nasaun nian. Nune'e, sei halo levantamentu detalladu ba infraestrutura no projetu sira hotu ne'ebé halo hela, ho objetivu atu halo auditoria, reavaliasaun, korresaun no reestruturasaun ba planu infraestrutura sira nian. Transparénsia, planeamentu ida ne’ebé adekuadu, fiskalizasaun no kualidade konstrusaun sira nian sei sai hanesan aspetu ne’ebé valoriza, hanesan mós sustentabilidade no redusaun husi asimetria sira ne'ebé eziste iha nasaun nia laran.

Planu infraestrutura sira nian ninia objetivu mak atu kombate pobreza estrema iha país, hodi fornese kondisaun saúde, edukasaun no asesu ba infraestrutura bázika sira ne’ebé di'ak liu. Sei fó atensaun másima iha asesu ba kuidadu saúde primáriu, sekundáriu no tersiáriu, ba melloria ambiente fíziku no fó abitasaun sira ne’ebé moos no adekuada. Aleinde ne’e, sei promove asesu ba edukasaun, formasaun profisionál, kultura, bee moos, saneamentu báziku, eletrisidade no teknolojia informasaun no komunikasaun. Investimentu iha infraestrutura públika bázika ba ema ho nesesidade espesiál sei sai mós prioritáriu, hanesan mós kriasaun kondisaun sira ba investimentu privadu, kreximentu ekonómiku no kriasaun kampu servisu nian. Prosesu konstrusaun husi infraestrutura sira sei sai oportunidade atu hadi'a kualifikasaun no espesializasaun maun-de-obra lokál nian.

Ba Governu IX, urjente mós atu hametin investimentu iha asesu ba bee moos no saneamentu báziku, tanba baihira infraestrutura sira ne'e  laiha, bele iha impaktu maka’as ba saúde públika no kualidade vida ema nian, hodi rezulta iha hada’et mora sira, mortalidade no impaktu negativu ba dezenvolvimentu infantíl.

Iha área enerjia nian, Governu rekoñese katak asesu ba fornesimentu eletrisidade ne'ebé regulár no fiável maka direitu báziku no sai hanesan baze ba kreximentu ekonómiku Timor-Leste nian. Tanba ne'e, Governu komprometidu atu investe iha modernizasaun no expansaun husi sistema enerjia sira nian, inklui enerjia renovável, ho objetivu atu benefisia área urbana no rurál. Pretende mós esplora rezerva nasionál sira gás naturál nian iha Tasi Timor, hodi buka parseria ho kompañia petrolífera sira ba dezenvolvimentu  kampu Greater Sunrise no atu harii instalasaun prosesamentu gás iha kosta sul nasaun nian, ho objetivu atu utiliza gás naturál hanesan fonte enerjia ho kustu ki’ik liu no ne’ebé belun di’ak ba ambiente, ba produsaun eletrisidade.

Iha área transporte sira, prioridade Governu IX nian mak atu kria kondisaun sira ba kreximentu ekonómiku, liuhusi hadi’a sistema transporte terrestre, marítimu no aéreu, ho investimentu iha infraestrutura sira no formasaun ba rekursus umanus. Sei implementa medida sira atu hadi'a seguransa no efisiénsia transporte sira, inklui dezenvolvimentu husi portu rejionál sira, expansaun no modernizasaun husi instalasaun portuária, revizaun Kódigu Estrada nian no kriasaun sistema previzaun meteorolójika, atu garante seguransa iha sirkulasaun aérea. Objetivu mak atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha área rurál no urbana, hametin setór turizmu no fasilita komérsiu ba ema no sasán.

Iha telekomunikasoens, Governu sei garante rede komunikasaun ida ne'ebé fiável, ho kualidade no segura, hodi promove ekonomia dijitál, governasaun di'ak no dezenvolvimentu sosioekonómiku populasaun nian, liuliu liuhusi dezenvolvimentu rede no servisu  sira banda larga no liuhusi konektividade globál.

Iha setór ekonómiku, Governu hakarak atinje diversifikasaun ekonómika, hodi promove setór produtivu sira hanesan agrikultura, turizmu no petróleu. Hakarak mos atu aumenta kriasaun kampu servisu, promosaun ba empreendedorizmu no estímulu ba kriatividade, inovasaun no diversifikasaun ekonomia nasionál nian. Aleinde ne’e, Governu hakarak kapitaliza rekursu marítimu sira ho forma sustentavel, hodi adota Ekonomia Azul hanesan abordajen foun ba futuru nasaun nian. Ida ne'e inklui implementasaun husi estratéjia ida ba dezenvolvimentu Ekonomia Azul, prezervasaun rekursu oseániku sira no promosaun husi sustentabilidade ambientál, ekonómika no sosiál.

Governu sei define vizaun no estratéjia ida, no mos identifika valór nasionál kona-ba Ekonomia Azul, liuhusi promosaun ba dezenvolvimentu sustentável, hodi fó impulsu ba kreximentu ekonómiku no ba kriasaun kampu servisu nian, hodi halo balansu entre atividade ekonómika ho kapasidade ekosistema oseániku nian sira no hodi promove protesaun ba tasi no oseanu.

Governu konsidera agrikultura hanesan baze ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian. Melloria iha setór ida ne'e, hamutuk ho melloria iha setór peskas no produsaun animál, sei rezulta, iha tempu badak, iha melloria ba kualidade no moris di’ak ba timoroan hotu-hotu. Tanba ne'e, Governu nia objetivu mak atu hadi'a seguransa alimentár nasionál, atu redús kiak rurál, atu fó apoiu ba tranzisaun husi kultura subsisténsia ba produsaun emprezariál husi produtu agríkola, pekuáriu, peskas no florestál nian, no atu promove sustentabilidade ambientál no konservasaun rekursu naturál sira Timor-Leste nian.

Pilár dezenvolvimentu ekonómiku futuru Timor-Leste nian ida maka setór petróleu no rekursus minerais. Projetu Tasi Mane ne’e, ho objetivu atu kria polu industriál rua iha kosta súl, hodi dudu kreximentu ekonómiku, sei kria serbisu no sei fó benefísiu ekonómiku diretu no indiretu iha Timor-Leste laran tomak. Investimentu iha projetu ida-ne’e sei fó efeitu multiplikadór (barak) iha ekonomia, hodi estimula setór industriál sira seluk no hodi fó benefísiu ba negósiu lokál sira.

Iha turizmu, Governu ho forma planeada no organizada sei dezenvolve estratéjia nasionál ida, lahó intensaun atu kompete ho turizmu massifikadu iha Sudeste Aziátiku, maibé bele kria sinerjia ho lokalidade sira seluk iha rejiaun ne’e, hanesan Flores, Molukas no Kupaun, atu bele kria no dezenvolve pakote turístiku ne’ebé dada vizitante sira hosi Indonézia, Austrália no hosi país sira seluk iha Ázia no Pasífiku. Iha merkadu globál ida ne’ebé buka ofertas turístikas ne’ebé foun no auténtikas, Timor Leste bele hatúr nia-an ho kompetitividade boot, liuliu iha rejiaun, haree ba nia diferensa. Maibé, nesesáriu atu dezenvolve estratéjia efikás ida ba atrasaun turístika, ne’ebé promosaun ho marketing sai fundamentais hodi hatudu kompetitividade ne’e. Iha abordajen dahuluk, sei investe iha promosaun ba tipus turizmu hanesan Turizmu Komunitáriu no Ekolójiku, Turizmu Aventura (inklui montañizmu (ka, sa’e foho), mergullu (ka, luku) no snorkeling ho tan desportus radikais seluk, Turizmu Relijiozu, Turizmu Istóriku, Kulturál no Etnográfiku, Turizmu Lazer no Balneár (ka hariis  iha tasi no Turizmu Termál (iha fatin bee-manas).

Governu ne’e kompromete ona hodi dezenvolve polítika komersiál ne’ebé promove sirkulasaun produsaun nian liuhosi fa’an produtu sira iha nivel nasionál no internasionál, atu nune’e aumenta esportasaun no dudu kreximentu industriál. Sei implementa medida regulatória no polítika expansaun merkadu nian, inklui estratéjia marketing no relasaun públika atu promove Timor-Leste no ninia produtu sira ne’e iha rejiaun no mundu. Aleinde ne’e, Governu ne’e hakarak hametin setór privadu, reforsa lojístika nasionál, konstroi infraestrutura komersiál, dezenvolve mekanizmu sertifikasaun no promosaun nian ba produtu nasionál, nomos atinje adezaun tomak ba Organizasaun Mundiál Komérsiu no ASEAN.

Iha setór industriál, Governu ne’e nia objetivu atu diversifika ekonomia, hodi apoia dezenvolvimentu agroindústria, transformasaun ba matéria-prima, investimentu iha infraestrutura, formasaun emprezariál no téknika, no estabelesimentu ba parke industriál sira.

Iha setór privadu, nu’udar motór prinsipál ida ba ekonomia nasionál, Governu ne’e kompromete ona hodi kria kondisaun sira ne’ebé favoravel ba investimentu no empreendedorizmu, inklui polítika ba empreendedorizmu, apoiu ba negósiu foun, insentivu ba setór privadu, reforma ba kuadru legál, estudu ba investimentu, no inisiativa sira seluk hodi promove kreximentu sustentavel no kria empregu.

Governu Konstitusionál IX iha ona kompromisu hodi implementa mudansa estruturál sira iha ekonomia atu bele fornese oportunidade serbisu ba populasaun rai-laran. Kreximentu ekonómiku, hamutuk ho dezenvolvimentu setór agrikultura no privadu no investimentu iha edukasaun no saúde, sei hamosu forsa serbisu ida ne’ebé kualifikada no produtiva liután, ne’ebé sei kontribui ba kreximentu ekonómiku. Ho ekonomia ne’ebé buras, hein katak aumentu iha setór servisu, ne’ebé signifika oportunidade serbisu barak liu, ho foku espesiál iha feto. Governu ne’e iha polítika abranjente ida ba empregu, ne’ebé inklui implementasaun ba Estratéjia Nasionál Empregu 2017-2030, kriasaun empregu ba joven, adultu no feto sira, kombate serbisu prekáriu, expansaun serbisu iha rai-li’ur, estabelesimentu Sentru Empregu no Orientasaun Profisionál iha kada munisípiu, hadi’a mekanizmu rezolusaun konflitu iha serbisu fatin, hasa’e kualifikasaun traballadór sira nian no programa akonsellamentu profisionál ba estudante sira.

Kooperativa, liuliu kooperativa agríkola, iha importánsia estratéjika ba dezenvolvimentu nasionál. Formasaun kooperativa nu’udar forma ida hodi enkoraja kreximentu setór privadu nian iha zona rurál sira no estimula partisipasaun ativa iha sistema ekonómiku sosiál. Governu ne’e sei kontinua investe iha formasaun ba rekursus umanus no iha kapasidade institusionál, iha nivel kooperativa, no atu fó ferramenta no ekipamentu, matéria-prima no konsesaun pekuniária (fó osan) hodi hadi’a sira-nia infraestrutura sira no aumenta kualidade hosi sira-nia produtu, ho objetivu atu habelar merkadu no aumenta atividade komersiál.

Atu prevene estragu ambientál, hadi’a jestaun ambientál no proteje ambiente iha país laran tomak, Governu Timor-Leste ne’e ho objetivu prioritáriu iha área ambiente, atu haree kuadru institusionál no legál ba uzu sustentavel rekursu naturál sira, promove konxiensializaun ambientál no edukasaun ambientál, hadi’a koordenasaun intersetoriál hodi inklui preokupasaun ambientál iha programa dezenvolvimentu, kapasita instituisaun responsavel sira ba jestaun ambientál no hametin parseria  nasionál no internasionál hodi jere ambiente di’ak liután.

Prioridade seluk hosi IX Governu ne’e maka nafatin konsolida governasaun ne’e, ho objetivu atu dezenvolve ekonomia moderna no diversifikada ida. Ba ne’e, sei haforsa setór produtivu, hanesan agrikultura, turizmu petróleu no minerais, no manufatura, hodi aproveita rekursu naturál sira no lokalizasaun jeográfika país ne’e nian. Kriasaun  empregu no estímulu ba empreendedorizmu importante tebes hodi aumenta produtividade nasionál no promove kreximentu ekonómiku ida ne’ebé sustentavel.

Atu atinje objetivu hirak-ne’e, Governu ne’e planeia hodi dezenvolve Kuadru Nasionál Planeamentu ida ne’ebé define karaterístika hosi kada rejiaun no potensiál kreximentu hosi kada setór. Desentralizasaun administrativa mós nu’udar krusiál atu nune’e munisípiu ida-idak bele identifika ninia potensialidade no planeia estratéjia polítika ho forma objetiva.

Polítika makroekonómika Governu ne’e nian ho objetivu atu kria oportunidade serbisu, liuliu ba joven sira, no hadi’a moris-di’ak populasaun nian, liuhosi kreximentu ekonómiku ida ne’ebé inkluzivu no sustentavel, diversifikasaun ba ekonomia, promosaun investimentu setór privadu nian no fortalesimentu ba sustentabilidade fiskál.

Iha setór finanseiru, Governu ne’e hakarak promove dezenvolvimentu ba indústria finanseira, inklui merkadu finanseiru, hodi dudu kreximentu ekonómiku no fasilita investimentu  iha setór produtivu sira.

Prevee mós kriasaun ba Banku Dezenvolvimentu Timor-Leste (BDTL) hodi fasilita asesu ba finansiamentu ba prazu naruk ho taxa juru (osan-funan) asesivel. Alende ne’e, Governu ne’e sei apoia expansaun Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL-Sigla iha lian portugeza) no sei promove asesu ba kréditu, liuliu ba empreza ki’ik no sidadaun sira iha área rurál, liuhosi instituisaun mikrokréditu no uniaun kréditu.

Relasiona ho finansas públikas, Governu ne’e sei buka hadi’a polítika fiskál no jestaun ba finansas públikas ho transparénsia, responsabilidade, efisiénsia no sustentabilidade, inklui reforma iha jestaun finansas públikas, koleta impostu, mobilizasaun hosi dívida públika, jestaun ba Fundu Petrolíferu, planeamentu no ezersísiu orsamentál no jestaun ba fundu públiku no patrimóniu Estadu nian.

Medida hirak-ne’e ho objetivu atu haforsa ekonomia nasionál, diversifika fonte reseita sira, promove dezenvolvimentu ba setór privadu no hadi’a kualidade moris populasaun nian.

Boa governasaun no kombate korrupsaun mós nu’udar prioridade ba IX Governu, haree ba ne’e fundamentál ba fornesimentu servisu públiku ho kualidade no ba implementasaun polítika dezenvolvimentu. Transparénsia, responsabilizasaun no lideransa maka prinsípiu esensiál ne’ebé Governu ne’e sei promove liuhosi auditoria, mekanizmu ba jestaun risku sira no uzu adekuadu ba fundu públiku.

Reforma no modernizasaun ba Administrasaun Públika nu’udar objetivu-xave hodi hadi’a ninia efikásia no efisiénsia, atu garante servisu públiku ne’ebé di’ak tebes. Desentralizasaun ba Administrasaun Públika sei haforsa partisipasaun demokrátika no dezenvolvimentu ekonómiku iha nivel munisipál no rurál. Halo Ordenamentu territoriál, promove dezenvolvimentu rurál no kria empregu lokál nu’udar meta sira hodi hadi’a kualidade moris populasaun nian.

Sei halo mós reforma ba setór justisa, atu bele garante Estadu Direitu no igualdade asesu ba justisa, nune’e mós fortalesimentu ba instituisaun defeza no seguransa, fatór krusiál ba estabilidade no pás.

Iha nível polítika esterna, Governu ne’e sei halo polítika esterna ida ne’ebé promove kooperasaun bilaterál, rejionál no multilaterál, hodi haforsa parseria ekonómika, sosiál no kulturál ho país sira seluk, importante hodi dada investimentu no hodi kapasita instituisaun sira no rekursus umanus país ne’e nian.

   Ba leten