Timor-Leste no Austrália Asina Akordu Finansiamentu millaun $73,4 ba Dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato

Kin. 15 dezembru 2022, 11:32h
319561867_672446411096227_189247563285319676_n

Ministru Finansas, Rui Gomes, reprezenta Governu Timor-Leste no Adjuntu Primeiru Sekretáriu, Divizaun Sudeste Aziátiku, Ridwaan Jadwat reprezenta Governu Austrália – ohin, loron 15 fulan-dezembru tinan 2022,  asina ona Akordu Finansiamentu ho montante millaun $73,4 hodi finansia projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (AIPNL).

Orsamentu ne’e sei uza hodi konstrui asesu estrada ba terminál pasajeirus, pakote kombate inséndiu, edifísiu kuarantena animal no planta, edifísiu ba kuidadus saúde primária, depózitu ba kombustível, eletrisidade no iluminasaun públiku, fasilidade bee mo’os, fatin estasionamentu karreta no motor inklui zona drop off terminál pasajeirus iha Aeroportu refere.

Aleinde ne’e, Governu Timor-Leste mós aloka orsamentu millaun $17,5 hodi finansia obra konstrusaun pista aterrajen, reasentamentu ba família sira ne’ebé mak hela besik Aeroportu no servisus konsultóriu supervizaun konstrusaun aeroportu.

Ho projetu ne’e, Timor-Leste bele kumpri padraun seguransa, garantia transportasaun aéreu ida ne’ebé seguru no efisiente, mellora konektividade aéreu ho país viziñu iha Ázia no Pasífiku, promove Turizmu no setór ekonómiku sira seluk hodi ajuda Timor-Leste diversifika ninia ekonomia no kontribui ba país nia adesaun ba ASEAN.

Melloramentu konektividade aéreu nesesáriu tebes ba dezenvolvimentu turizmu ne’ebé hanesan motór importante ida ba kresimentu ekonómiku. Fasilidade no seguransa Aeroportu ne’ebé di’ak sei fasilita troka sasán, servisus, koñesimentu no ideas liuhusi ligasaun ho sidade boot sira iha aziátiku. Timor-Leste presiza asesu ne’ebé di’ak ba kapitál internasionál, rekursu umanu no investimentu, no mellora konektividade aéreu potensialmente sei fó efeitu transformativu ba iha ekonomia.

Projetu espansaun AIPNL aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ne’ebé nia prioridade boot ida mak dezenvolvimentu infraestrutura ho obetivu atu konsolida kresimentu ekonómiku no redús desigualidade. Tuir planu, projetu ne’e sei ramata iha tinan 2027 nia rohan.

Projetu estratéjiku ne’e sei komplementa Portu Foun Tibar ne’ebé foin lailais ne’e inaugura ona husi Primeiru-Ministru, Jenerál Taur Matan Ruak. Mega projetu estratéjiku rua ne’e sei fasilita Timor-Leste nia konektividade internasionál no integrasaun ba rejionál no globál.

Iha Sorumutuk loron 2 fulan-dezembru 2022, Konsellu Ministrus atribui podér tomak ba Ministru Finansas Rui Gomes hodi reprezenta Governu Timor-Leste asina Akordu Empréstimu ho Governu Austrália ba projetu hanaran “Timor-Leste Airport Facilities Project”.

Akordu ne’e prevee kontribuisaun finanseira husi Governu Austrália ba Timor-Leste ho valór hamutuk millaun dolar amerikanu 28,36 no kontratasaun empréstimu ho valór dolar amerikanu millaun 45, ho períodu maturaridade tinan 25, hodi finansia projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

   Ba leten