Sorumutuk dahuluk hosi Komisaun Interministeriál ba Reajustamentu PED tinan 2011-2030

Kin. 12 agostu 2021, 18:50h
233567509_1250403128758080_1627003669031460588_n

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, prezidi reuniaun dahuluk hosi Komisaun Interministeriál ba Reajustamentu Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu (PED) tinan 2011-2030, ne’ebé hala’o iha loron 12 fulan-agostu tinan 2021, iha Palásiu Governu, Díli.

Durante sorumutuk ne’e, halo ona pontu situasaun ba planeamentu programa, no analiza ona estudu ida ba estrutura no metodolojia ne’ebé sei sai hanesan baze ba prosesu elaborasaun reajustamentu PED nian.

Komisaun ne’e kria husi Rezolusaun Governu nian No 81/2021, loron 21 fulan-juñu, ho objetivu atu halo reajustamentu ba Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 nian, hodi garante estratéjia sira ne’ebé adota ne’e merese iha konsensu nasionál, hodi sai hanesan instrumentu vinkulativu ba hotu-hotu, husi projesaun nasionál, hodi garante koezaun no estabilidade nasionál no mós kumprimentu rigorozu ba programa sira atu atinji objetivu estratéjiku sira.

Aleinde Primeiru-Ministru, iha sorumutuk ne’e, hetan mós partisipasaun husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus, Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, no Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun.

Serbisu tékniku sira ba elaborasaun polítika no estratéjia nian ne’ebé mak sei propoin, koordena husi Vise-Primeiru-Ministru no sei dezenvolve liuhusi Sentru Planeamentu Integradu (SPI) iha Ministériu Planu no Ordenamentu no sei halo kolaborasaun ne’ebé kle’an ho Unidade Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun (UPMA) iha Gabinete Primeiru-Ministru nian.

Prosesu reajustamentu PED tinan 2011-2030 nian ne’e, sei inklui realizasaun konsulta públika sira, hodi rona entidade naun governamentál sira, hanesan eis-titulár hosi órgaun soberania sira, reprezentante sira husi konfisaun relijioza sira, sosiedade sivíl no instituisaun relevante sira seluk, ho objetivu atu garante katak, opsaun estratéjika sira ne’ebé mak atu reajusta, merese iha konsensu nasionál, hodi apoia estabilidade governativa.

 

   Ba leten