Governu hala’o sorumutuk ho parseiru dezenvolvimentu nian sira hodi debate prioridade nasionál ba rekuperasaun no dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu

Ses. 30 jullu 2021, 18:29h
226435076_1448687938825935_6005197473780438341_n

Sorumutuk Anuál Timor-Leste nian ho Parseiru sira Dezenvolvimentu nian  (TLDPM, sigla iha lian inglés) hala’o iha loron 30 fulan-jullu tinan 2021, iha auditóriu Ministériu Finansas nian.

 

Eventu anuál ida-ne’e, ne’ebé prezide hamutuk husi Ministériu Finansas no Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, halibur interveniente oin-oin iha dezenvolvimentu nasionál, inklui Governu, parseiru dezenvolvimentu nian sira, setór privadu, organizasaun sosiedade sivíl sira no interveniente xave sira seluk, hodi analiza dezafiu no susesu sira ne’ebé alkansa ona no sira ne’ebé daudaun ne’e la’o hela, nune’e mós hodi analiza forma atu reforsa no aliña prioridade nasionál sira ho inisiativa futura dezenvolvimentu nian iha Timor-Leste.

Sorumutuk tinan ida-ne’e nian ho tema “Hakat liu Krize: Rekonstroi di’ak liu ba rekuperasaun no dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu”.

Sorumutuk ne’e hahú ho intervensaun husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes no ho diskursu abertura eventu nian husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak.

Xefe Governu ne’e afirma katak “Timoroan sira sempre hatudu sira-nia kapasidade adaptasaun, rezisténsia no aptidaun  ne’ebé boot hodi hakat liu dezafiu boot sira” no katak “kapasidade Povu Timoroan nian ne’e” dala ida tan sei hatudu “iha siklu esperansa foun ne’ebé impulsiona liuhusi Planu Nasionál Vasinasaun hasoru COVID-19”.

“Siklu esperansa foun” ida-ne’e sei “permite ita hodi hasoru futuru ho otimizmu nakonu ho oportunidade sira, hodi asegura kreximentu no kria benefísiu ekonómiku signifikativu ba ema hotu”, dehan Primeiru-Ministru.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, iha ninia aprezentasaun, relata prioridade neen ne’ebé define ona husi Governu iha semináriu ikus Jornada Orsamentál nian, hodi “fó seguransa no dezenvolvimentu umanu ba tempu naruk”, ho foku espesiál ba “populasaun foin-sa’e ne’ebé aumenta ba beibeik”, no hodi “kria dalan viavel ida ba timoroan sira hotu, hodi sai husi kiak no ba moris ida ne’ebé di’ak no desente”.

Área prioritária neen maka: 1) Ensinu no Formasaun Profisionál; 2) Saúde; 3) Abitasaun no Protesaun Sosiál; 4) Agrikultura, Turizmu no Konektividade; 5) Dezenvolvimentu Setór Privadu; no 6) Governasaun Di’ak.

Ministru Fidelis Magalhães, agradese ba parseiru dezenvolvimentu nian sira tanba sira nia “partisipasaun iha sorumutuk no tanba sira-nia asisténsia téknika no finanseira ba ita-nia nasaun”. Na’i-ulun ne’e afirma mós katak “parseria ida-ne’e importante hodi realiza ita-nia objetivu dezenvolvimentu nian sira”.

Sesaun dadeer nian iha mós aprezentasaun ida ho tema “Timor-Leste: Rekuperasaun no Rekonstrusaun Pós-COVID-19”, husi Eis-Primeiru-Ministru, Marí Bin Amude Alkatiri, no aprezentasaun ida kona-ba prosesu “Adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN”, husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Magno.

Sesaun loraik nian, ne’ebé ninia tema prinsipál maka “Hakat liu Krize” iha aprezentasaun ida kona-ba kampaña vasinasaun hasoru COVID-19, husi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, no ida seluk kona-ba efeitu sira husi Siklone Seroja,  husi Ministru Administrasaun Estatál,  Miguel Pereira de Carvalho.

Koordenadór Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl Gabinete Primeiru-Ministru nian, Filipe da Costa, aprezenta mós Planu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste nian.

Vise-Ministra Finansas, Sara Lobo Brites, halo pontu situasaun kona-ba prosesu Reforma Fiskál no Jestaun Finanseira Públika nian. Reforma ida-ne’e ninia objetivu mak atu garante relasaun di’ak liu kona-ba kustu/benefísiu iha jestaun finanseira no iha prestasaun servisu, atu desentraliza no hadi’a aprovizionamentu, jestaun finanseira no jestaun ativu sira, no atu hadi’a mobilizasaun no kobransa ba reseita sira.

Molok diskursu enserramentu husi Ministra Adaljiza Magno nian, hala’o meza redonda ida ba diskusaun husi temátika ne’ebé aprezenta ona, ne’ebé Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun mós maka modera.

 

 

 

   Ba leten