Governu ho Komisaun C no Komisaun D, Parlamentu Nasionál hahú Diskusaun Espesialidade Proposta Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika

Ses. 23 jullu 2021, 17:05h
214859351_203716305018832_5123275181066045041_n

Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes hamutuk ho ekipa husi Gabinete Apoiu Jurídiku, Ministériu Finansas, partisipa iha sesaun diskusaun espesialidade Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika (PPL-LEO) ho Komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansas Públikas no Komisaun D, Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu, iha loron 23 fulan-jullu tinan 2021.

Razaun delibera diskusaun espesialidade ba Komisaun C no Komisaun D, Parlamentu Nasionál tanba konteúdu PPL-LEO ne’ebé kompleksu tebes atu nune’e parte rua bele diskute hodi hetan entendimentu di’ak tantu iha nível Parlamentu nomós iha nível entre Parlamentu no Governu, molok submete filafali ba iha Plenária ba diskusaun no aprovasaun finál globál.

PPL-LEO hanesan rezultadu ida husi prosesu naruk Reforma Finanseira ne’ebé mak inisia ona desde tinan 2015 husi Governu Konstitusionál Da-6 no Governu anteriór sira halo ona melloramentu lubun ida liuhusi diskusaun iha tinan barak nia laran.

PPL-LEO introdus prinsípiu orsamentál 11 mak hanesan: Unidade no Universalidade; Anualidade no Plurianualidade; Estabilidade no Sustentabilidade Orsamentál; Ekonomia, Efisiénsia no Efikásia; Transparénsia; Responsabilidade; Ekuidade Interjerasionál; Orsamentasaun pur programas; Espesifikasaun; Naun-Kompensasaun; no ikus-liu mak Naun-Konsignasaun.

Liuhusi PPL-LEO ne’e, Governu propoin atu halo mós alterasaun substansiál iha aspeitu balun ne’ebé esensiál tebes ba enkuadramentu orsamentál no jestaun finansas públikas ho objetivu ida mak atu hametin liután relasaun entre planeamentu no orsamentu liuhosi orsamentasaun pur programas ne’ebé foku ba rezultadus.

Desde tinan 2015, Governu Konstitusionál Dalimak halo ona servisu advokasia kona-ba Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas liuhusi implementasaun fazeadamente orsamentasaun pur programas, eliminasaun prátika dezorsamentasaun, hasa’e autonomia servisus no melloramentu transparénsia iha ezekusaun orsamentu.

Iha tinan 2019, Governu Konstitusionál Daualuk hahú elabora PPL-LEO no foin mak submete mai Parlamentu Nasionál iha Janeiru 2021. Atrazu iha prosesu lejislativu ne’e bele mós fó impaktu ba implementasaun husi Reforma importante hirak ne’e, ne’ebé mak inisia ona husi Governu Konstitusionál Dalimak no Governu Konstitusionál Daualuk komprometidu atu kontinua promove.

Durante prosesu preparasaun, elaborasaun no diskusaun PPL-LEO, Governu Timor-Leste no Parlamentu Nasionál mós halo ona konsultasaun lubun ida ho setór ekonómiku no setór sosiál sira mak hanesan Banku Sentrál Timor-Leste, RAEOA, Seguransa Sosiál, Câmara de Contas, Konsellu Konsultivu Fundu Petrolíferu, FONGTIL, La’o Hamutuk no Fundu Monetáriu Internasionál. PPL-LEO ne’e rasik inklui ona rekomendasaun balun ne’ebé mak hato’o ona husi setór ekonómiku no setór sosiál no kumpre ona boa prátika internasionál ne’ebé mak rekomenda husi Relatóriu Ekipa Misaun Artigu IV, Fundu Monetáriu Internasionál no Relatóriu Public Expenditure and Financial Accountability husi Banku Mundiál.

Governu Konstitusionál Daualuk komprometidu atu kontinua finaliza PPL-LEO hodi bele implementa Reforma importante hirak ne’e, ne’ebé mak tuir loloos akontese ona iha tinan hirak liubá. Liuhusi implementasaun Reforma importante hirak ne’e, sei dezenvolve ekonomia Timor-Leste hodi fó benefísiu ba jerasaun tuir-mai.

Iha loron 6, fulan-Jullu tinan 2021, Parlamentu Nasionál liuhosi sesaun plenária, aprova ona iha Jeneralidade Proposta Lei n.º 27/V/3ª – Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika, ho 37 votu a favor (61%), 12 kontra no 11 abstensaun.

Iha Debate Jeneralidade, Pareser husi Komisaun C, Parlamentu Nasionál maioria pozitivu no kritika sira ne’ebé mak inklui iha Relatóriu, transforma ona ba proposta alterasaun atu halo debate durante diskusaun espesialidade no Governu mós nakloke ba diskusaun proposta alterasaun hirak ne’e.

Hafoin aprovasaun iha Jeneralidade, plenária mós delibera diskusaun espesialidade ba PPL-LEO iha Komisaun C, Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Finansas Públikas ho 44 votu a favor (72%), 0 kontra no 17 abstensaun.

Sesaun plenária ne’e prezide husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Sua Exelénsia Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, akompaña husi membrus Meza Parlamentu Nasionál, ho prezensa husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes no Vise-Ministra Finansas, Sara Lobo Brites ne’ebé hanesan proponente ba Proposta Lei refere.

   Ba leten