Governu Deside Prioridades Neen ho Tetu Orsamentu Billaun $1,5 ba OJE 2022

Seg. 12 jullu 2021, 16:42h
1 - Copy

Governu Timor-Leste liuhosi Semináriu Nasionál Jornada Orsamentál ba OJE 2022, deside área importante neen (6) ne’ebé mak sai prioridades ba Governu atu investe iha tinan fiskál 2022. Área prioridades 6 ne’e mak hanesan: (i) Kapitál Sosiál (Edukasaun, Formasaun Profesionál no Saúde); (ii) Abitasaun no Inkluzaun Sosiál; (iii) Setór Produtivu (Agrikultura, Turizmu), Ambiente no Konektividade); (iv) Dezenvolvimentu Setór Privadu no Kooperativa; (v) Dezenvolvimentu Rurál; no (vi) Boa Governasaun.

Aleinde ne’e, Governu mós konkorda tetu orsamentu ba OJE 2022 ho montante billaun $1,5 hodi finansia setór prioridades 6 ho objetivu atu atinji dezenvolvimentu ida ne’ebé kualidade ho kresimentu ekonómiku ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Desizaun ne’e Governu Timor-Leste foti iha Semináriu Nasionál Jornada Orsamentál ba OJE 2022 ne’ebé prezide husi Primeiru-Ministru,  Taur Matan Ruak, foin lailais ne’e iha edifísiu Ministériu Finansas.

Iha nia diskursu enseramentu, Primeiru-Ministru hateten, “Ohin Ita deside ona prioridades neen ho tetu fiskál billaun $1,5. Ida-ne’e ezersísiu ida ne’ebé la’ós fasil maibé liuhosi esforsu rasionalizasaun no vizaun ba futuru, ha’u fiar katak Ita sei bele implementa. Ha’u mós husu ba lina ministériu sira hotu atu Ita hotu tenke halo tuir buat ne’ebé mak Ita deside ona.”

Iha OJE 2021, VIII Governu Konstitusionál hahú implementa Orsamentu pur Programa ho forma kompletu – tranzisaun ida husi Orsamentu pur Item ne’ebé mak implementa desde Timor-Leste restaura ninia Independénsia tinan 19 liubá. Polítika ne’e nia objetivu mak atu asegura servisu públiku ida ne’ebé prudente ho rasiosinu sosiu-ekonómiku atu asegura rezultadu reál husi ezekusaun, la’ós persentajen ezekusaun de’it.

Elementu importante ida husi OJE 2021 mak oinsá Timor-Leste rekupera filafali ninia ekonomia ne’ebé iha tinan haat nia laran enfrenta resesaun tolu. Rekuperasaun ne’e seidauk akontese tuir planu tanbá Timor-Leste hahú tinan 2021 ho moras Covid-19 no kalamidade públiku.

“Fiar katak iha tinan oin sei laiha tan surpreza negativu seluk, atu nune’e Ita bele hahú rekupera ho transformasaun setór ekonómiku produtivu sira hanesan Agrikultura no Turizmu, Abitasaun, Kapitál Sosiál (Edukasaun, Saúde, Protesaun Sosiál), no Reforma Institusionál. Liuhosi investimentu iha setór produtivu hirak ne’e, bele kria empregu ida ne’ebé dignu hodi fó benefísiu ba família no komunidade sira,” informa Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes.

 

Iha 23 juñu 2021, Konsellu Ministrus aprova projetu Deliberasaun Kritériu Rasionalizasaun Estrutura Programátiku OJE 2022 iha ne’ebé Governu halo ona alterasaun balun iha rasionalizasaun estrutura programátiku atu hasa’e efisiénsia no efikásia ezekusaun orsamentál, no mós melloria kapasidade monitorizasaun no kontrolu ba implementasaun programa ho atividade sira ne’ebé mak Governu propoin.

Aleinde ne’e, Parlamentu Nasionál liuhosi sesaun plenária iha loron 6 fulan-Jullu tinan 2021, aprova ona iha Jeneralidade Proposta Lei n.º 27/V/3ª – Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika, ho 37 votu a favor (61%), 12 kontra no 11 abstensaun.

Proposta Lei ne’e introdus prinsípiu orsamentál sanulu-resin-ida (11) mak hanesan: unidade no universalidade; anualidade no plurianualidade; estabilidade no sustentabilidade orsamentál; ekonomia, efisiénsia no efikásia; transparénsia; responsabilidade; ekuidade interjerasionál; orsamentasaun pur programa; espesifikasaun; naun-kompensasaun; no ikus-liu mak naun-konsignasaun. Governu halo mós alterasaun substansiál iha aspeitu balun ne’ebé esensiál tebes ba enkuadramentu orsamentál no jestaun finansas públikas ho objetivu ida mak atu hametin liután relasaun entre planeamentu no orsamentu liuhosi orsamentasaun bazeia ba programas ne’ebé foku ba rezultadus.

Ba oin, Ministériu Finansas ho Komisaun C Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Finansas Públikas sei halo diskusaun espesialidade iha tempu badak nia laran atu hetan entendimentu di’ak tantu iha nível Parlamentu no mós iha nível entre Parlamentu no Governu molok submete filafali Proposta Lei ne'e ba iha Plenária ba diskusaun aprovasaun finál globál.

   Ba leten