Parlamentu Nasionál aprova adezaun Timor Leste nian ba Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitral estranjeira sira

Ter. 02 fevereiru 2021, 15:45h
IMG_0102

Parlamentu Nasionál, ohin loron 2 fulan-fevereiru tinan 2021, diskute no aprova ona ho votu afavór 31, kontra zero no abstensaun tolu, ba Proposta Rezolusaun n.3/V(da-2), kona-ba adezaun Timor Leste nian ba Konvensaun Novaiorke tinan 1958, kona-ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitral estranjeira sira.

Partisipa mós iha sesaun plenária ne’e maka Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa no Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Julião da Silva.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus halo enkuadramentu jerál ida kona-ba Proposta Rezolusaun no defende importánsia husi adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun ne’e, tanba ida-ne’e hanesan insentivu importante ida ba intensifikasaun relasaun komersiál sira ho rai-li’ur no fatór ida atu promove investimentu estranjeiru. Konvensaun ne’e nasaun 160 resin maka ratifika ona no konsiderada hanesan akordu multilaterál ne’ebé importante liu iha ámbitu Direitu Arbitral Internasionál nian.

Adezaun ba konvensaun ida-ne’e, hamutuk ho autorizasaun ba Governu, ne’ebé horisehik hetan ona aprovasaun, atu altera Kódigu Prosesu Sivíl no ho Rejime Jurídiku Arbitrajen Voluntária nian, ne’ebé oras ne’e daudaun iha hela faze diskusaun nian iha espesialidade, halo parte iha proposta lubun ida husi Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares ne’ebé la eziste ona, ne’ebé ninia objetivu mak atu garante melloria no hametin sistema administrasaun justisa nian, atu nune’e oferese ba sidadaun sira hotu servisu jurizdisionál ida-ne’ebé asegura rezolusaun objetiva, imparsiál, ekuitativa, util no efisiente ba litíjiu sira.

Konvensaun Novaiorke nian ne’e aplika ba rekoñesimentu no ba ezekusaun sentensa arbitral sira ne’ebé fó sai iha territóriu husi Estadu ida, ne’ebé maka la’ós Estadu iha ne’ebé ema husu rekoñesimentu no ezekusaun sentensa sira, no ne’ebé mai husi litíjiu sira entre ema singulár ka koletiva sira. Konvensaun ne’e mós aplika ba sentensa arbitral sira ne’ebé la konsidera hanesan sentensa nasionál sira iha Estadu iha ne’ebé ema husu ninia rekoñesimentu no ezekusaun.

Arbitrajen maka métodu alternativu ida, aleinde sistema judisiáriu regulár, ba rezolusaun konflitu sira, entre parte sira. Parte sira ne’ebé mak iha konflitu konkorda katak problema entre sira bele rezolve husi árbitru sira ne’ebé sira mak indika, no mós konkorda katak desizaun finál sei vinkula parte sira no iha forsa ezekutiva hanesan husi desizaun tribunál judisiál sira-nian.

Vantajen prinsipál ida husi arbitrajen ne’e maka bele rezolve kazu sira lalais no kompeténsia husi ema sira ne’ebé deside litíjiu, haree ba kompleksidade no espesifisidade husi tema balun ne’ebé iha análize nia laran. Tanba tuir regra internasionál lubun ida, atubele permite rezolusaun ba konflitu sira ho lalais no tanba iha karakter vinkulativu ida liga ho desizaun ne’ebé foti, haforsa konfiansa parseiru sira husi rai li’ur nian no bele hamenus impedimentu sira ba sira-nia investimentu iha país ne’e.

   Ba leten