Primeiru-Ministru halo diskursu iha Sesaun da-71 Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian

Dom. 25 setembru 2016, 10:48h
PM_Discurso_AGNU

Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, dezloka ba Novaiorke atu reprezenta Timor-Leste iha Sesaun da-71 Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian, iha ne’ebé nia halo ona diskursu iha loron 24 fulan-setembru liubá.

Tinan ida hafoin aprovasaun ba Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel, Asembleia Jerál, ne’ebé agora prezide husi Peter Thomson, ninia tema maka “Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel: impulsu universál ida atu transforma ita-nia mundu”.

Asembleia Jerál  simu ona dirijente sira husi kuaze nasaun hotu iha mundu, atu ko’alia kona-ba kestaun hirak ne’ebé importante liu husi polítika internasionál no influensia ezekusaun Ajenda tinan 2030 nian.

Iha nia diskursu, entre tema sira seluk, Primeiru-Ministru ko’alia kona-ba importánsia husi reforma Nasoins Unidas nian, atu nune’e nia sitema sai efikás liután hodi hatán ba dezafiu sira ne’ebé mosu beibeik ne’ebé nasaun no povu sira hasoru. Xefe ezekutivu ne’e mós ko’alia kona-ba estabilidade no seguransa koletiva, nesesidade atu hametin instituisaun Estadu nian sira no diplomasia preventiva sira atu evita konflitu, no mós papél importante husi integrasaun rejionál ba dezenvolvimentu ekonómiku, hodi kontribui ba pás no estabilidade.

Na’i-ulun ne’e mós realsa kona-ba nesesidade atu serbisu hamutuk ida no atu hametin parseria internasionál sira entre nasaun hotu-hotu, hodi hakotu konflitu ne’ebé estraga mundu ne’e, hanesan konflitu iha Síria no Sudaun Súl, terrorizmu, krime organizadu, situasaun refujiadu no migrante sira nian, no situasaun saida de’it ne’ebé tau direitu no moris-di’ak ema moris nian iha perigu. Klaru katak Primeiru-Ministru temi mós kona-ba, mudansa klimátika sira, ne’ebé sai mós nu’udar ameasa globál ida

Primeiru-Ministru foka mós nia diskursu ba serbisu ne’ebé dezenvolve ona to’o oras ne’e, ne’ebé mai husi kompromisu Timor-Leste nian iha adosaun ba Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel, no iha definisaun ketan-tasik, ba soberania kompletu país nian.

Primeiru-Ministru ko’alia dala ida tan kona-ba Pozisaun Timor-Leste nian kona-ba hili dalan diálogu no rezolve disputa sira ho dalan dame, no kona-ba fiar-metin ba sistema multilaterál no internasionál, hodi hatudu ninia konfiansa katak ikusmai ninia viziñu Austrália sei kontribui ba “solusaun ida ne’ebé justa aseitavel ba parte rua ne’e”

Hodi  Timor-Leste no timoroan sira nia naran, Primeiru-Ministru iha oportunidade atu agradese Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian, Ban Ki-Moon, ne’ebé maka la kleur tan sei remata nia mandatu, ba apoiu ne’ebé país ne’e simu ona durante tinan 10 ne’ebé nia lidera.

Atu lee komunikadu portavós kona ba Sesaun da-71 Assembleia Jerál Nasoins Unidas, klike iha ne’e.        

 

   Ba leten