Roberto Soares intervein iha debate abertu Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian

Ter. 04 agostu 2015, 14:31h
VMNEC_Roberto_Soares_2015_Nações_Unidas_tratada

Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Timor-leste, Roberto Soares, iha loron 30 Julhu 2015, halo intervensaun iha debate abertu Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian, iha Nova Iorke, ho tema “Manutensaun pás no seguransa internasionál: dezafiu pás no seguransa ne’ebé Estadu illa ki’ik sira hasoru”

Iha debate ne’e, Vise-Ministru Roberto Soares, akompaña husi Embaixadora Sofia Borges, Diretór Organizasaun Nasoins Unidas, Licinio Branco no Segundu Sekretáriu Misaun Permanente Timor-Leste nian iha Nova Iorke, Almerio Vieira.

Roberto Soares relata ba membru Konsellu Seguransa Nasoins Unidas ho delegasaun sira, informasaun kona-ba Timor-leste nian dezenvolvimentu iha setór hotu-hotu no susesu ne’ebé Timor-leste atinje ona.

Nu’udar nasaun soberana, Roberto haktuir katak nia sente orgullu tanba dezde Dezembru 2012, Timor-leste la tama ona iha ajenda Konsellu Seguransa. Ida ne’e hatudu vontade lideransa no povu Timor-leste nian determinasaun atu moris iha pás no prosperiedade nian laran.

“Ami mós agradese komunidade internasionál no Nasoins Unidas ba susesu ida-ne’e. Aproveita mós oportunidade ida-ne’e, lori povu Timor-leste nian naran, ha’u hato’o gratidaun ba Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas, Exelensia Sr. Ban Ki-Moon, ba ninia envolvimentu pesoál no kompromisu ba ita-nia prosesu konstrusaun pás no Estadu,” Vise-Ministru Roberto Soares hateten.

Aleinde ne’e, Roberto Soares realsa mós kona-ba mudansa klimátika ne’ebé iha poténsia atu halo dezenvolvimentu labele no haboot tensaun no bele hamosu konflitu globál. Tamba ne’e, importante tebes atu halo atuasaun liuhusi koordenasaun globál hodi hasoru ameasa hirak ne’e.

Aleinde ne’e, asesu ba rekursu naturál nian sira no distribuisaun reseita ne’ebé hanesan ba povu, importante tebes ba seguransa. Timor-leste bele orgullu tamba iha nivel globál, sai mós nasaun ne’ebe durante ne’e sempre iha liña-oin bainhira ko’alia kona-ba jestaun rekursu naturál.

Iha okaziaun ne’e, oradór sira hosi Estadu illa ki’ik sira akrexenta, situasaun hirak hanesan krime tranznasionál, esplorasaun ilísita ba rekursu, mudansa klimátika, dezastre naturál sira no fatór sira seluk ne’ebe ameasa Estadu illa ki’ik sira, tenke dirije globalmente no iha kontestu estabilidade internasionál.

Iha sorin seluk, Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas, Ban Ki-Moon hateten, kestaun hirak ne’ebé Estadu illa ki’ik sira hasoru, sai nu’udar dezafiu globál no tenke sai responsabilidade koletiva.

Entertantu, iha nia intervensaun konaba kestaun maritima, Vise-Ministru Roberto Soares reitera ba Membru Konsellu sira katak, Governu Timor-leste fó importánsia boot tebes ba prinsípiu fundamentál sira husi Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian, atu asegura Timor-Leste nia direitu soberanu ba territóriu nasionál inklui fronteira tasi nian. “Timor-leste nu’udar mós nasaun marítima, ami fiar metin no respeita ba direitu internasionál atu rezolve disputa internasionál ho pás, liuhusi kuadru ka mekanizmu multilaterál,” Vise-Ministru ne’e dehan.

Debate abertu ne’ebé lidera husi Nova Zelándia, nu’udar Prezidente Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian ba períodu fulan Jullu hetan partisipasaun husi oradór na’in 70 resin.

Tuir dokumentu ne’ebé prepara husi delegasaun Nova Zelándia nian haktuir, Nasoins Unidas klasifika territoriu hamutuk 52 nu’udar Estadu illa ki’ik, inklui mós Estadu Membru hamutuk 37.

   Ba leten