Ministru José Luis Guterres visita provinsia Nusa Tenggara Barat

Seg. 01 dezembru 2014, 09:37h
Administrador_Prov_NTB

Ministru Estadu no Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, José Luis Guterres halao visita trabalhu ba Mataram, Provinsia Nusa Tenggara Barat iha loron 24 to’o 27 Novembru, hafoin hetan konvite husi Universidade Mataram. Durante visita ne’e, Ministru Estadu hasoru malu ho Vise Konselheiru Universidade Mataram hodi diskute konabá koperasaun atual no mos koperasaun ba futuru mai ho Timor-Leste.

Iha okaziaun ne’e, Ministru Guterres mos hato’o palestra ida ba estudante sira iha Universidade Mataram konaba relasaun bilateral entre Timor-Leste ho Indonesia hare husi perspetiva Timor-Leste nian.

“Objetivu husi palestra ne’e atu partilha ho estudante sira hotu no mos estrutura universidade nian, aspetu hotu ne’ebé involve prosesu dezenvolvimentu ita nian rain no mos ita nian relasaun atual no futuru ho Indonesia, katak Ministru José Luis Guterres”.

Ministru Estadu mos hasoru malu ho Governador NTB, Dr. TGH. M. Zainul Majdi, hodi diskute konabá seitor agrikultura no industria ki’ik sira iha NTB no koperasaun ne’ebé bele halao ho Provinsia NTB.Unidade_Triangular_Des_TL

Ministru Guterres hato’o katak “Reuniaun ida ne’e nia objetivu mak diskute konabá koperasaun trilateral, ne’ebé inisia husi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão no mos atu hametin liu tan relasaun entre povo Timor-Leste ho Indonesia”. 

Ministru Estadu aproveita mos oportunidade ne’ebá hodi konvida Governador NTB atu visita Timor-Leste iha futuru mai.

Iha tempo hanesan, Unidade Misaun Triangular ba Dezenvolvimentu Timor-Leste, Indonésia no Austrália, ne’ebé integra iha Gabinete Primeiru-Ministru, halao mos visita trabalhu ida ba Provinsia Nusa Tenggara Barat hodi diskute ho entidade sira hanesan
Governador, Kamara Komersiu no Universidade, konabá koperasaun trilateral entre Timor-Leste, Indonésia no Austrália.

Ministru Estadu iha oportunidade hodi visita mos sentru dezenvolvimentu komunidade no industria lokal sira iha Mataram, hanesan: fatin hakiak manu no pekuaria, industria lokal pérolas ka fatuk mutiara no industria bambu.

   Ba leten