RSS 

Komunikadus

  • Image
    30 janeiru 2019Sorumutuk Konsellu Ministru loron 30 fulan-janeiru tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-Janeiru tinan 2019
    Konsellu Ministru hala’o Sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Díli no aprova proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba redusaun ba utilizasaun produtu plástiku ne’ebé ho utilizasaun únika hodi bele uza iha administrasaun públika no, ne’e hanesan reforsa ba kompromisu ida ne’ebé assumi hosi governu iha nia programa ne’ebé sei implementa “ polítika zero plástiku” no konsidera katak poluisaun ne’ebé provoka hosi utilizasaun produtu plástiku nuudar dezafiu prinsipál ida ba umanidade no metade hosi produtu plástiku ne’ebé bainhira uza hotu ona ita so’e ba oseanu, ba tasi-laran no mota nune’e, objetivu hosi proposta ne’e atu hamenus utilizasaun ba produtu plástiku ne’ebé uzadala-ida de’it iha administrsaun públika no, bandu atu orgaun no servisu sira sosa no utiliza produtu ne’ebé mak bainhira uza dala ida deit ita so’e ona.
    Primeiro Ministru mós aprezenta proposta Rezolusaun Governu, aprova hosi Konsellu Ministru, kona-ba kriasaun komisaun interministerial ba koordesaun no reforma ba jestaun patrimóniu Estadu. Komissaun ne’e sei kompostu hosi Primeiru-Ministru no ba membru Governu ne’ebé responsavél ba área governasaun ba reforma lejislativa, finansas, justisa no administrasaun estatal, sei kaer misaun hodi hadi’ak di’akliu tan sistema jestaun patrimóniu mobiliáriu no imobiliáriu Estadu nian ho forma atu utiliza diak liu no evita despeza inútil.
    Konsellu Ministru aprova mós proposta Rezolusaun Parlamentu, ne’ebé mak aprezenta hosi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Dionisio da Costa Babo Soares kona-ba kooperasaun téknika no programa kooperasaun voluntáriu Japaun aleinde-tasi entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) no Governu Japaun, ho objetivu halo dezenvolvimentu ekonómiku no sosial Timor-Leste nian ho atividade formasaun ba sidadaun nasionál sira, peritus sira ne’ebé mak sei mai no voluntáriu sira hosi Japaun, fornese ekipamentu no mákina sira.
    Konsellu Ministru analiza akordu troka notas entre RDTL no Repúblika Federal Alemaña kona-ba kooperasaun téknika entre nasaun rua ne’ebé mak asina hosi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun.
    Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, aprezenta projetu deliberasaun hosi Konsellu Ministru, kona-ba hahú negosiasaun ho Governu Estadus Unidus Amérika ba dezenvolvimentu aeroportu Baukau. Aeroportu ne’e fó dalan ba estensaun pista ne’ebé konsidera a’as liu kompara ho aeroporto Díli no hanesan aeroporto ne’ebé mak potensiál iha ita nia nasaun ho nia lokalizasaun espesiál, ho forma ida ne’e proposta kona ba autorizasaun hodi hahu negosiasaun ho termu akordu ne’ebé presiza ba projetu kooperasaun ne’ebé mak sei destina reabilitasaun no dezenvolve aeroportu Baukau. Konsellu Ministru aprova proposta deliberasaun no entrega poder tomak ba Ministru Defeza, Ministru Negósiu Estranjeiru no Ministru Transporte, Komunikasaun no Ministru Obras Públika ba negosiasaun ho parte norte amerikana.
    Ministru ba assuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál ein ezersísiu, Gil da Costa Monteiru ”oan soru” halo aprezentasaun ba konsellu Ministru kona-ba preparasaun selebrasaun 20⁰. Aniversáriu Konsulta Popular no Missaun INTERFET.
    Konsellu Ministru aprova proposta Dekretu-Lei, ne’ebé mak aprezenta hosi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, ba regulasaun organizasaun no funsionamentu ba komissaun Terras no Propriedade, orgaun ne’ebé mak responsável ba rezolusaun ba kazu disputa kona ba bens imóveis. Ho sentidu ida-ne’e proposta ne’e kona-ba estabelese regra relativa ho organizasaun, funsionamentu no estatutu membru komissaun Terras no Propriedade nomós estabelese regra ne’ebé mak aplika ba prosesu no ba kompeténsia hosi komissaun.
    Ikus liu Governu deside hodi fó toleránsia pontu iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2019, ba funsionáriu sira hotu no ajente hotu husi ministériu no serbisu hirak ne’ebé dependente ba ministériu sira ne’e, nune’e mós hosi institutu no organizmu sira ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian, tanba selebrasaun Tinan Foun Xina nian. REMATA
    hare tan
  • Image
    14 janeiru 2019Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministru loron 14 fulan-janeiru tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 14 fulan-Janeiru tinan 2019
    Konsellu Ministrus reuni tiha iha Palácio Governu, iha Díli, no analiza tiha aprezentasaun hosi Ministru Obras Públikas, Salvador Eugénio Soares dos Reis Pires, kona-ba oinsá fornese kombustível ba sentrál elétrika sira hodi garante funsionamentu normal atu fornese enerjia elétrika iha rai-laran tomak. Governu sei kontinua avalia rekizitu tékniku no legál sira no proposta ne’e sei lori fali mai hodi analiza iha reuniaun Konsellu Ministrus tuirmai.
    Konsellu Ministrus aprova tiha proposta Rezolusaun Governu ne’ebé Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, aprezenta kona-ba kria Konsellu Interministerial ba Protesaun Sivil no Jestaun ba Dezastre Natural hanesan órgaun koordenasaun nasionál hosi órgaun no servisu sira administrasaun públika nian hodi halo prevensaun ba risku koletivu ne’ebé mai hosi situasaun tan asidente grave ka katástrofe, hodi bele hatun ninia efeitu sira, proteje no ajuda ema no sasán bainhira mosu karik situasaun perigu ruma. Konsellu Interministerial ba Protesaun Sivil no Jestaun ba Dezastre Natural maka sei responsabiliza atu dezenvolve no aprova Polítika Nasionál ba Protesaun Sivil nomós dezenvolve diploma legál no regulamentu administrativu importante sira atu bele hala’o ninia funsaun. REMATA
     
    hare tan
  • 14 janeiru 2019Sorumutuk Konsellu Ministru loron 9 fulan-janeiru tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-Janeiru tinan 2019
    Konsellu Ministru hala’o Sorumutuk iha Palásiu Governu, Díli no hahu aprezentasaun proposta kona ba Memorandu entendimentu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Austrália iha apoiu ba Austrália ninia programa traballadór temporáriu, ne’ebe mak aprezenta husi Sekretária Estadu ba Formasaun no Empregu (SEPFOPE), Julião da Silva. Objetivu husi Memorandu Entedimentu (ME) ne’e defini preparativu sira hodi fasilita asesu ba sidadaun Timoroan sira atu tama ba Traballu Temporáriu tuir Programa Traballadór Timoroan (PTT) iha indústria sira ne’ebe deskreve ona iha akordu Implementasaun nian. Objetivu husi PTT nian mak atu kontribui ba dezenvolvimentu ekonómika iha nasaun parseiru sira liu husi fó oportunidade sira empregu nian, remesas no oportunidade sira atu aumenta kapasidade. Halo hanesan ne’e, PTT sei fó mós benefísiu sira ba ekonomia Austrália nian no ba ninia empregadór sira ne’ebé hatudu tiha ona katak sira labele hetan traballadór Austrália ne’ebé apropriadu. Ho nune’e Konsellu Ministru entrega poder ba Sekretária Estadu ba Formasaun no Empregu atu hala’o assinatura kona ba ME.
    Konsellu Ministru rona aprezentasaun husi Reprezentante Espesial ba Guiné-Bissau Tomas do Rosário Cabral kona ba relatóriu missaun apóiu tékniku ba eleisaun jerál iha Guiné-Bissau ne’ebé mak remata ona iha loron 18 Novembru 2018.
    Ministério Reforma Lejislativa no Assuntus Parlamentares (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães, hala’o aprezentasaun kona ba Notas Konsentuais tolu mak hanesan Inovasaun Administrativa, Reforma Judisiária no Reforma lejislativa.VIII Governu Konstitusionál promove ba reforma no modernizasaun ba Administrasaun públika ida ne’ebe simplis, efisiente no fiável no buka atu garantia kondisaun ne’ebé diak ba sidadaun sira hotu nia moris. Setor Justisa ida ne’ebé sufisiente no efikas mak promove investimento, nasionál no estranjeiru ho nune’e kondisaun diak ba sidadaun hotu-hotu nia moris, nune’e mós fasilita kumprimentu husi objetivu konstitusionais ba kriasaun sosiadade ida ne’ebe justa, iha promosaun igualdade jéneru no kombate korrupasaun no ba defeza interesses património ba sidadaun hotu-hotu.
    Governu aprova Orgánika husi Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) hanesan departamentu governamental ne’ebe responsável ba konsepsaun, ezekuasaun, koordenasaun no avaliasaun polítka, definida no aprova husi konsellu ministru , ba área poder lokal no desentralizasaun administrativa, ba apoiu organizasaun komunitária, ba promosaun dezenvolvimentu lokal ba organizasaun no ezekusaun ba prosesu eleitorais no referendários, ba promosaun higine no organizasaun urbana no mos ba klassifikasaun no konservasaun dokumentus oficiais ho valor istóriku“.
    Konsellu Ministru aprova Dekretu Governu ne’ebé mak aprezenta husi Ministra Finansas Sara Lobo Brites kona ba Ezekusaun Orsamental Rejime Duodesimal. Lei no 13/2009, 21 Outobru, ne’ebé mak altera ho Lei no 4/2013/III, 7 Agostu, Orsamentu no Jestaun Finanseira (doravante LOGF) ne’ebé mak prevé mos iha artigo 31o , se cazu Orsamentu Gerál Estadu la tama vigor iha inisiu tinan finanseiru nian, ne’ebé mak akontese hela, aplikasaun rejime duodesimal, ho modo atu permite atividade normal Estadu nian.
    Konsellu Ministru aprova mos Proposta Dekretu Governu kona ba renumerasaun ba Orgaun Institutu Nasionál Seguransa Sosial (INSS) ne’ebé mak aprezenta husi Ministra Solidariedade Sosial no Inklusaun, Armanda Berta
    Ikus liu Konsellu Ministru aprova proposta Rezulusaun kona ba ezonerasaun ba atual Prezidente Konsellu Administrasaun RTTL.EP no nomeasaun ba Prezidente foun Francisco da Silva “Gari nu’udar ” Konsellu Administrasaun RTTL.EP, tuir proposta Sekretáriu Estado Komunikasaun Sosial Merício dos Reis Akara. REMATA
    hare tan
  • Image
    19 dezembru 2018Sorumutuk Konsellu Ministru loron 19 fulan-dezembru tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-Dezembru tinan 2018
    Konsellu Ministru reuni iha Palásiu Governu, iha Díli, no aprova tiha proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé mak aprezenta hosi Ministru Transporte no Komunikasaun, kona ba nomeasaun ba membru sira Konsellu Administrasaun hosi Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste (AACTL), organizasaun ne’e nia misaun maka garante seguransa ba sistema transporte aéreu nian. Diploma legál ida ne’e nomeia Ana Rosália Ximenes Varela hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun AACTL nian no, nomeia Carlos Mendonça Tilman no Eusébio Freitas hanesan vogal sira ba Konsellu Administrasaun AACTL, ho objetivu garante katak lori ba oin objetivu sira hosi Autoridade no konsidera ninia kapasidade téknika no profisionál, integridade no independénsia.
    Ministru Transporte no Komunikasaun mós aprezenta proposta alterasaun, ne’ebé aprova hosi Konsellu Ministru, kona ba projetu Dekretu-Lei ne’ebé mak aprova orgánika hosi Ministériu Transporte no Komunikasaun. Proposta ne’e atu kria Diresaun Nasionál Infraestrutura Komunikasaun, ne’ebé mak sei responsável ba jestaun infraestrutura komunikasaun nian ba Ministériu hotu-hotu ho koordenasaun ho institutu públiku Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK Timor).
    Ministra saúde en ezersísiu aprezenta tiha proposta alterasaun, ne’ebé mak aprova hosi Konsellu Ministru, kona ba projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova lei orgánika Ministériu Saúde nian. Alterasaun ne’e buka atu atribui ba Diresaun Jerál Servisu Korporativu kompeténsia atu propoe nomeasaun ba adidu sira ne’ebé koloka nuudar reprezentante diplomátiku iha nasaun sira ne’ebé mak Timor-Leste haruka beibeik pasiente ba hala’o tratamentu médiku. iha rai liur. REMATA
    hare tan
  • Image
    17 dezembru 2018Timor-Leste no Indonézia hala’o Reuniaun Esploratória ida kona-ba Fronteiras Marítimas
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste no Indonézia hala’o  Reuniaun Esploratória ida kona-ba Fronteiras Marítimas
    Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Indonézia hala’o Reuniaun Esploratória ida kona-ba Delimitasaun Fronteiras Marítimas iha Bali husi 10-11 Dezembru 2018.
    Timor-Leste nia delegasaun Xefe Negosiador S.E. Kay Rala Xanana Gusmão mak lidera. Delegasaun Indonézia nian Damos Dumoli Agusman, Diretor Jeral ba Asuntus Jurídikus no Tratadus Internasionais, Ministériu Negósius Estranjeirus, mak lidera.
    Nasaun rua ne’e hasoru malu ho espíritu kooperasaun hodi haré ba kestaun tékniku no administrativu ne’ebé importante.
    Xefe Negosiador S.E. Kay Rala Xanana Gusmão hateten “hafoin ita nia Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália ne’ebé susesu, reuniaun iha Bali ne’e hakat importante ida hodi hahú negosiasaun formal kona-ba ita nia fronteiras marítimas ho Indonézia.”
    Reuniaun Esploratória ne’e tuir fali kedas ho Konsultas Ofisiais Senior (SOC) dahaat kona-ba Fronteiras Terrestres entre nasaun rua ne’e, ne’ebé hala’o iha Dili, iha 13-14 Dezembru 2018.
    Governu nia portavoz, Agio Perreira, hateten “Reuniaun Esploratória iha Indonézia ne’e produtivu tebes no fó ton pozitivu ida ba delimitasaun fronteiras marítimas ho Indonézia tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun kona-ba Lei Tasi nian no lei internasional.” Remata
    hare tan
  • 05 dezembru 2018Sorumutuk Konsellu Ministru loron 5 fulan-dezembru tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-Dezembru tinan 2018
    Konsellu Ministru reuni iha Palásiu Governu, iha Díli no analiza aprezentasaun hosi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial kona-ba akordu ho Repúblika Popular China atu halo implementasaun ba Televizaun Dijitál Terrestre (TDT). Ho projetu ida-ne’e sei hahú harii estasaun emissora TDT rua iha Dili no área sira seluk, tuir padraun hosi ajénsia ONU ne’ebé espesializada iha teknolójia informasaun no komunikasaun, maka Uniaun Internasionál Telekomunikasaun. Konsellu Ministru mós aprova hodi atribui poder tomak ba Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosial, Mericio Juvenal dos Reis ‘Akara’, hodi halo asinatura ba akordu ne’e.
    Diresaun Komité Orientadór 25 (CO25), aprezenta tiha ba Konsellu Ministru kona-ba balansu hosi atividade sira ne’ebé realiza ona no oinsá haree ba servisu ne’ebe sei hala’o iha tinan oin mai. Komité Orientadór 25 hanesan instituisaun ne’ebé kria liuhosi Rezolusaun Governu iha tinan-2017 no kompostu hosi organizasaun juventude Rezistênsia hamututk rua-nulu resin-lima. Objetivu CO25 maka halo investigasaun ne’ebé klean kona-ba envolvimentu joven sira nian iha luta ba libertasuan nasionál no nia rezultadu ikus maka sei hakerek livru ida kona-ba istória hosi Rezistênsia Timor-Leste nian.
    Konsellu Ministru analiza tiha mós aprezentasaun hosi Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun, Maria José da Fonseca Monteiro de Jesus, kona-ba relatóriu polítika Orsamentál ne’ebé sensivel ba kestaun jéneru nian. Relatoriu ne’e aprezenta roteiru hodi integra perpestiva kona-ba igualdade jéneru iha jestaun finansas públikas, hodi kontribui atu planeamentu no alokasaun ba rekursu publiku sira asegura sidadaun hotu-hotu nia direitu hanesan iha vida politika, sósio-ekonómika no kulturál
    Governu aprova tiha mós proposta Dekretu-Lei, kona ba orgánika husi Ministériu Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun nuudar departamentu governamental responsável ba konsepsaun, ezekusaun,  koordenasaun no avaliasaun ba politika, be definida no aprova ona hosi Konsellu Ministru, ba area politika rai-liur no kooperasaun internasionál, ba funsaun sira konsuladu nian no promosaun no defeza ba interese sidadaun timoroan nian iha rai-liur.
    Konsellu Ministru analiza tiha mós proposta Dekretu-Lei kona-ba kriasaun Ajénsia Nasional ba Reforma no Modernizasaun ba Administrasaun Públika, nuudar institutu publiku ne’ebe mak kaer responsabilidade halo identifikasaun, dezenvolve no halo avaliasaun ba programa, projetu no asaun sira ne’ebé ho objetivu halo reforma no moderniza administrasaun públika hodi bele prestas bens no servisu publiku ba sidadaun di’ak liután nafatin bá oin. Proposta Dekretu-Lei ida-ne’e sei lori fali mai analiza iha Konsellu Ministru iha tempo oin mai.
    Konsellu Ministru mós aprova proposta Dekretu-Lei, ne’ebé Ministériu Saúde aprezenta, relativa ba segunda alterasaun ba Dekretu-Lei 14/2004 1 Setembru nian, kona-ba funsaun servisu profisionál saúde sira nian. Dekretu-lei ida ne’e buka atu hadia validade rejistu ba profisionál saúde timoroan sira, hosi atuál tinan lima ba tinan rua, no sei konsidera mós aprovasaun hosi polítika ezame kompétensia ba profisionál saúde sira hotu, nuudar garantia ida katak profisionál saúde sira kualifikadu no iha duni kualidade bainhira ezerse sira-nia funsaun.
    Governu aprova tan mós Rezolusaun Governu ne’ebé Sekretáriu Estadu ba Komunikasaun Sosiál aprezenta hodi nomeia José da Costa sai nuudar Prezidente Konsellu Diretivu Tatoli, Ajénsia Notisioza Timor-Leste, IP nian ba períudu tinan-haat.
    Governu aprova tiha mós Rezolusaun Governu ne’ebe Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva aprezenta hodi  nomeia Gabriel de Jesus sai nuudar Diretór Naun Ezekutivu ba Autoridade Nasionál Komunikasaun.
    Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, aprezenta ba Konsellu Ministru proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé Konsellu Ministru aprova  kona-ba nomeasaun ba Armindo Maia sai nuudar Prezidente Konsellu Jerál ba Institutu Politékniku Betano, ba períodu tinan-tolu nian.
    Konsellu Ministru aprova tiha Rezolusaun Governu ne’ebé Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus aprezenta ho objetivu halo aprovasaun ba minuta hosi memorandu entendimentu ho Governu Austrália atu fó-doasaun mai Timor-Leste ekipamentu kumunikasaun no formasaun ba elementu sira F-FDTL nian kona-ba oinsá uza ekipamentu hirak-ne’e. REMATA
    hare tan
  • Image
    29 novembru 2018Sorumutuk Konsellu Ministru loron 29 fulan-novembru tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-Novembru tinan 2018
    Konsellu Ministru reuni iha Palásiu Governu, iha Díli no hahú ho aprovasaun ba orgánika Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria nian, nuudar departamentu governamental ne’ebé responsável ba konsesaun, ezekusaun, kordenasaun no avaliasaun ba polítika be define no aprova ona hosi Konsellu Ministru ba área turizmu, ba atividade ekonómika komersiál no indústria nian.
    Governu aprova tiha mós orgánika hosi Sekretaria Estadu Kooperativa, nuudar departamentu governamentál responsável ba promosaun no fortalesimentu ba iha setór ekonomia sosiál, hadi’ak liután kooperasaun entre Estadu no organizasaun sira ne’ebé integra iha setór, ho objetivu atu estimula ninia potensiál servisu hodi dezenvolve sósiuekonómiku nasaun nian.
    Konsellu Ministru mós aprova Dekretu Governu ida kona-ba pagamentu subsídiu koresponde ba 13.º més ba funsionáriu no ajente administrasaun públika sira hotu.
    Aprova tiha mós proposta Dekretu Governu ida ne’ebé Ministra Finansas Interina aprezenta kona-ba pagamentu suplementu ne’ebé sei atribui ba funsionáriu no ajente sira Ministériu Finansas nian, maka sira ne’ebé envolve iha elaborasaun Orsamentu Jerál Estadu 2019 no taka konta Estadu ba tinan 2018 nian.
    Governu mós aprova tiha introdusaun ba primeira alterasaun ba Dekretu Governu nº9/2018, 8 outubru kona-ba ezekusaun orsamentu jerál Estadu ba tinan 2018 nian.
    Konsellu Ministru aprova tiha liuhosi Rezolusaun Governu, minuta ba estatutu sosiál foun hosi TL Cement no Akordu Parasosiál entre Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no TL Cement, Lda., hodi transforma anterior Sosiedade Por Quotas Lda ba fali Sosiedade Anónima, SA.  TL Cement nuudar sosiedade ida ne’ebé harii hodi lori bá oin atividade produsaun no faan simentu, liuhosi halo implementasaun ba projetu investimentu iha munisípiu Baukau, hodi involve konstrusaun ba unidade ida hodi halo estrasaun ba kalkáriu no produsaun simentu. Remata
    hare tan
71 72 73 74 75 76 77