RSS 

Komunikadus

  • Image
    21 agostu 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-agostu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 21 fulan-Agostu tinan 2018
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona Proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba nomeasaun Xanana Gusmão hanesan Reprezentante Espesiál Timor-Leste nian atu konklui prosedimentu hirak ne’ebé presiza ba ratifikasaun Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese ketan tasik iha Tasi Timor, akizisaun interese iha kampu petrolíferu sira no selebrasaun akordu sira kona-ba dezenvolvimentu kampu petrolíferu sira Greater Sunrise nian. Reprezentante Espesiál ne’e sei reprezenta Estadu Timor nian iha kestaun sira ne’ebé relasiona ho Tratadu ne’e rasik, sei negosia ho hanoin atubele adkire interese partisipativu iha ativu petrolíferu balun iha Tasi Timor, ne’ebé maka hein katak bele fó kontribuisaun ho forma desizivu ba dezenvolvimentu indústria petrolífera moderna ida iha Timor-Leste no, tuirmai, ba dezenvolvimentu indústria sira seluk no setór ekonómiku sira ne’ebé iha relasaun. Reprezentante Espesiál ne’e mós sei lidera prosesu negosiasaun no selebrasaun ho Austrália no ho empreza petrolífera, akordu sira ne’ebé presiza ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise, afirma fila-fali intensaun Governu nian atu kampu Greater Sunrise dezenvolve liuhusi dada kadoras gás naturál nian ba parte tasi mane Timor-Leste nian no ba konstrusaun no operasaun fábrika prosesamentu gás naturál nian iha Beasu.
    Konsellu Ministrus aprova ona Proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio da Costa Babo Soares, kona-ba nomeasaun Tomás Cabral, hanesan Reprezentante Espesiál Governu RDTL nian ba Repúblika Giné-Bisau atu halo identifikasaun kona-ba nesesidade Estadu ida-ne’e nian atu hala’o eleisaun ne’ebé livre no demokrátika ne’ebé sei realiza iha loron 18 fulan-novemnbru tinan 2018. Hodi rekoñese kontributu importante ne’ebé misaun apoiu nian rua husi Timor ba prosesu eleitorál Giné-Bisau nian, ne’ebé harii iha tinan 2013 no 2014, fó ona atu hala’o eleisaun livre no justu iha país ida-ne’e, atu nasaun ne’e fila-fali ba normalidade demokrátika no atu RDTL hetan prestíjiu internasionál, no hodi afirma determinasaun Governu Timor-Leste nian atu kontribui ba pás no seguransa internasionál, liuhusi fó apoiu ba asaun sira ne’ebé promove konsolidasaun rejime demokrátiku sira, respeitu ba direitu umanu no fortalesimentu Estadu sira ne’ebé Timor-Leste mantein relasaun amizade no kooperasaun nian ho sira.
    Konsellu Ministrus analiza ona Proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé iha relasaun ho pagamentu kontribuisaun sosiál ne’ebé sai hanesan obrigasaun traballadór Estadu nian sira, ne’ebé aprezenta husi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos. Proposta ne’ebé aprezenta ne’e buka atu define senáriu hirak ne’ebé bele mosu ba retensaun mensál ba Seguransa Sosiál no pagamentu kontribuisaun sosiál globál sira husi traballadór Estadu nian sira. Rejime kontributivu Seguransa Sosiál vigora ona dezde loron 1 fulan-agostu tinan 2017. Tuir fali mai Konsellu Ministrus sei analiza fila-fali proposta ne’e.
    Governu aprova ona Projetu kona-ba Deliberasaun Konsellu Ministrus nian ne’ebé hili eis-Prezidente Repúblika no Konselleiru Estadu, Kay Rala Xanana Gusmão, atu reprezenta Governu iha serimónia fúnebre eis-Sekretáriu-Jerál Organizaun Nasoins Unidas, Kofi Annan, nian, exetu karik serimónia sira-ne’e iha karáter privadu, ka iha serimónia omenajen póstuma ba ninia memória ne’ebé maka sei realiza. REMATA
    hare tan
  • Image
    19 agostu 2018Governu hato’o kondolénsia ba Kofi Annan nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Ho laran taridu no laran susar tebes maka Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste simu notísia kona-ba Señor Kofi Annan nia mate, eis-Sekretáriu-Jerál Organizasaun Nasoins Unidas nian.
    Durante nia moris, Kofi Annan nu’udar defensór ida ne’ebé serbisu maka’as no firme iha ninia prinsípiu hodi defende ba paz no ba diálogu internasionál, ne’ebé kontribui ho ninia asaun hodi hapara konflitu barbarak ne’ebé ameasa paz no seguransa internasionál.
    Memória Kofi Annan nian sei la lakon iha istória Timor-Leste nian tanba nia serbisu maka’as atu hetan rekoñesimentu internasionál ba direitu autodeterminasaun nian ba ami-nia povu no hafoin konsulta populár ne’ebé determina independénsia ba ami-nia Nasaun, hatuur ona baze sira ne’ebé maka harii konstrusaun Estadu atuál Timor nian.
    Ba Povu Timoroan, Kofi Annan nia mate reprezenta lakon belun di’ak ida ne’ebé, ema lubun boot tebes maka deve ba nia, sira-nia liberdade no soberania. Tanba ne’e, memória Kofi Anan nian sei hela nafatin iha Timoroan sira-nia fuan.
    Nune’e, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ho sira ne’ebé maka sente lakon Kofi Annan, hodi nia naran no Povu Timoroan nia naran, hato’o sira-nia sentida kondolénsia ba Organizasaun Nasoins Unidas nian, hodi Sua Exelénsia, Señor Sekretáriu-Jerál nia naran, hodi husu ho haraik an, atu sentida kondolénsia hirak ne’e, bele hato’o mós ba família Kofi Annan nian, ba Governu no ba Povu Ghana. REMATA
    hare tan
  • Image
    15 agostu 2018Feriadu Nasional Hodi Komemora Loron Idul Adha 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Feriadu Nasional Hodi Komemora Loron Idul Adha
    sei publika
    hare tan
  • Image
    02 agostu 2018Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 2 fulan-agostu tinan 2018
    Aprova ona:
    1 - Proposta Lei ne’ebé aprova ona Orsamentu Jerál Estadu nian
    2 - Vise-Xefe Estadu-Maiór-Jenerál Forsa Armada nian
    hare tan
  • Image
    02 agostu 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 1 fulan-agostu tinan 2018
    Aprova ona:
    1 - Rezolusaun Governu nian kona-ba donativu ba Repúblika Indonézia tanba rai-nakdoko ne’ebé mosu iha illa Lombok nian;

    2 - Rezolusaun Governu nian kona-ba donativu ba Repúblika Demokrátika Populár Laos tanba asidente ho barrajen Attapeu nian.
    hare tan
  • Image
    24 jullu 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-jullu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 24 fulan-jullu tinan 2018
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona Dekretu Lei ne’ebé aprova Estrutura Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian.
    Estrutura orgánika ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e ninia objetivu maka buka atu hadi’a prestasaun servisu ba povu no halo mákina Estadu nian sai efisiente no lais liután, maibé la haluha mós objetivu sira kona-ba efisiénsia, efikásia no responsabilizasaun.
    Governu ne’e konstitui husi Primeiru-Ministru, husi Ministru Estadu, husi Ministru Koordenadór, husi Ministru sira, Vise-Ministru sira no Sekretáriu Estadu sira, ho estrutura hanesan tuirmai ne’e:
    a)      Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus.
    b)     Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus.
    c)      Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares;
    d)     Ministru Finansas;
    e)      Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun;
    f)      Ministru Justisa;
    g)     Ministru Administrasaun Estatál;
    h)     Ministru Saúde;
    i)       Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu;
    j)       Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura;
    k)     Ministru Solidariedade Sosiál no Inkluzaun;
    l)       Ministru ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál;
    m)    Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku;
    n)     Ministru Obras Públikas;
    o)     Ministru Transportes no Komunikasoins;
    p)     Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria;
    q)     Ministru Agrikultura no Peskas;
    r)      Ministru Defeza;
    s)      Ministru Interiór;
    t)       Ministru Petróleu no Rekursus Minerais;
    Ministru balu, iha ninia knaar ne’ebé nia hala’o, hetan tulun husi Vise-Ministru no Sekretáriu Estadu sira:
    a)      Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus hetan tulun husi Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu, husi Sekretáriu Estadu Dezenvolvimentu Setór Kooperativu no husi Sekretáriu Estadu Ambiente nian;
    b)     Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares hetan tulun husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál;
    c)      Ministru Finansas hetan tulun husi Vise-Ministru Finansas;
    d)     Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun hetan tulun husi Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun;
    e)      Ministru Justisa hetan tulun husi Vise-Ministru Justisa no Sekretáriu Estadu Terras no Propriedades;
    f)      Ministru Administrasaun Estatál hetan tulun husi Vise-Ministru Administrasaun Estatál;
    g)     Ministru Saúde hetan tulun husi Vise-Ministru ba Kuidadu Saúde Primáriu no husi Vise-Ministru ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde nian;
    h)     Ministru Edukasaun, Juventude no desportu hetan tulun husi Vise-Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu no husi Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu;
    i)       Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura hetan tulun husi Sekretáriu Estadu Arte no Kultura;
    j)       Ministru Solidariedade Sosiál hetan tulun husi Vise-Ministru Solidariedade Sosiál;
    k)     Ministru ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál hetan tulun husi Sekretáriu Estadu ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál;
    l)       Ministru Obras Públikas hetan tulun husi Vise-Ministru Obras Públikas;
    m)    Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria hetan tulun husi Vise-Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria;
    n)     Ministru Agrikultura no Peskas hetan tulun husi Sekretáriu Estadu Peskas;
    o)     Ministru Interiór hetan tulun husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl;
    Sekretáriu Estadu ba Igualdade no Inkluzaun depende diretamente ba Primeiru-Ministru. FIM
     
    hare tan
  • Image
    20 jullu 2018Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-jullu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-jullu tinan 2018
    Konsellu Minsitrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta, ne’ebé hato’o husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Maglhães, kona-ba Akordu Finansiamentu Inisiál entre Ajénsia Kooperasaun ba Dezenvolvimentu Millennium Challenge Corporation no Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé atu disponibiliza fundu sira hodi kria ekipa ida ne’ebé sei nu’udar responsavel ba identifikasaun setór ekonómiku sira ne’ebé dezenvolve hela no hatama iha programa Millennium Challenge Compact. Ekipa ne’e sei hala’o servisu iha fulan 18 to’o fulan 24 nia laran hodi halo programa ne’ebé atu hadi’a kreximentu ekonómiku no hamenus kiak iha Timor-Leste, no sei implementa iha tinan 2020 to’o tinan 2025.
    Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, aprezenta proposta, ne’ebé aprova ona husi Konsellu Minsitrus, kona-ba indikasaun Sérgio Hornai nian hanesan kandidatu ba kargu Komisáriu ba Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK). Oras ne’e Parlamentu Nasionál sei hili entre Sérgio Hornai no Komisáriu atuál, Adérito Tilman, ne’ebé Governu propoin iha Sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 13 fulan-jullu tinan 2018.
    Governu aprova ona proposta kona-ba Tetu Orsamentál (limite másimu orsamentu nian) ba tinan 2018 ne’ebé aprezenta husi Ministra Fiansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, ho valór millaun dolár amerikanu hamutuk $1.218. Tetu orsamentál ne’ebé aprova ona, konsidera despeza sira ne’ebé iha relasaun ho estrutura governativa, tusan no kompromisu ne’ebé halo ona no orsamentu adisionál ba Fundu Infraestrutura sira.
    Konsellu Ministrus aprova ona Programa Governu Konstitusionál VIII nian, hafoin halo análize ba alterasaun ne’ebé ministériu lubun ida propoin. Programa Governu VIII nian hakarak atu reflete aspirasaun sira husi povu timoroan sira no medida prioritária sira ba dezenvolvimentu sustentavel, fó atensaun liu ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, hodi kontribui atu transforma Timor-Leste ba nasaun ida ho rendimentu médiu-aas, iha ne’ebé populasaun sira bele moris ho seguransa no saudavel, matenek no dezenvolvidu. Dokumentu ne’e entrega ba Parlamentu Nasionál iha loron 20 fulan-jullu. REMATA
    hare tan
  • Image
    16 jullu 2018Sorumutuk Estraordinária Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-jullu tinan 2018
    Analiza ona:
    1- Planu tékniku estratéjiku kona-ba preparasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2018
    hare tan
76 77 78 79 80 81 82