RSS 

Komunikadus

  • 08 maiu 2018Governu estende prazu to’o loron 31 fulan-maiu tinan 2018 ba regularizasaun jogu lotaria sira hotu
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Dili, loron 6 fulan-maiu tinan 2018
    Governu estende prazu to’o loron 31 fulan-maiu tinan 2018 ba regularizasaun jogu lotaria sira hotu
    Iha loron ikus hirak-ne’e, públiku hato’o ona preokupasaun balun kona-ba suspensaun jogu lotaria sira husi Ministériu Turizmu Governu Konstitusionál VII.
    Portavós ofisiál Governu nian, Sekretáriu Estadu Konsellu Ministrus no Komunikasaun Sosiál, Matias Boavida, deklara katak “Governu sei la taka jogu lotaria sira hotu, maibé suspende provizóriu de’it ba sira-nia atividade to’o sira loke konta bankária iha Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL-sigla iha lian portugés)”.
     “Governu ne’e, liuhusi Ministériu Turizmu, fó ona instrusaun katak kona-ba prazu atubele prienxe rekizitu administrativu sira hotu no loke konta iha BNCTL nian sei estende tan to’o loron 31 fulan-maiu tinan 2018 oinmai”, tenik Sekretáriu Estadu Matias Boavida. REMATA
    *Ba informasaun adisionál saida de’it, halo favor,bele kontaktu ho Carlito Caminha liuhusi númeru (+670) 78103395
    hare tan
  • 07 maiu 2018Primeiru-Ministru, Dr.Marí Alkatiri, la interfere iha independénsia judisiál
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Dili, loron 6 fulan-maiu tinan 2018
    Primeiru-Ministru, Dr.Marí Alkatiri, la interfere iha independénsia judisiál
    Partidu polítiku balun, liuhusi sira-nia servisu notisiozu sira, fó sai informasaun falsu kona-ba serbisu setór justisa nian. Liuliu, iha loron hirak ikus nian ne’e, publika ona informasaun katak Primeiru-Ministru, Dr.Marí Alkatiri, fó ona orden hodi hapara auditoria ba ZEESM, ne’ebé hala’o husi Kámara Kontas nian ne’ebé Primeiru-Ministru rasik maka husu.
    Portavós ofisiál Governu nian, Sekretáriu Estadu Konsellu Ministrus no Komunikasaun Sosiál, Matias Boavida, deklara katak “ne’e la’ós karaterístika husi Primeiru-Ministru, Dr.Marí Alkatiri, hodi interfere serbisu setór justisa nian, Na’i Ulun ne’e lahanesan sira seluk”. Sidadaun sé de’it ne’ebé maka hakarak hatene lia-loos kona-ba informasaun falsu ne’e tenke halo konfirmasaun ba Kámara Kontas nian”, tenik Sekretáriu Estadu Matias Boavida.
     “Auditoria ba ZEESM no entidade sira seluk no instituisaun públika sira ne’ebé maka hala’o ona, ho forma independente, husi Kámara Kontas, no tanba ne’e Governu laiha podér atu impede netik sira-nia servisu”, afirma Sekretáriu Estadu ne’e. REMATA

    Ba informasaun adisionál saida de’it, halo favór, bele kontaktu ho Carlito Caminha liuhusi nu.(+670) 78103395
    hare tan
  • 03 maiu 2018Toleránsia Pontu ba Realizasaun Eleisaun Parlamentár tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Dili, loron 3 fulan-maiu tinan 2018
    Toleránsia Pontu ba Realizasaun Eleisaun Parlamentár tinan 2018
    Governu deside hodi fó toleránsia pontu iha sesta-feira mai ne’e, loron 11 fulan-maiu, loron ne’ebé molok realiza eleisaun parlamentár tinan 2018 nian, ba funsionáriu hotu-hotu no ajente husi ministéiru no servisu hirak ne’ebé depende ba ministéiru sira-ne’e, nune’e mós husi institutu no organizmu hirak ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian, atunune’e sidadaun resenseadu sira ne’ebé la hela iha munisípiu ne’ebé sira inskreve ba, bele ba iha tempu ne’ebé loloos hodi ezerse sira-nia direitu votu nian.
    Deside mós hodi fó toleránsia pontu iha loron 10, 11, no 14 fulan-maiu tinan 2018 ba funsionáriu hotu-hotu no ajente husi ministériu no servisu hirak ne’ebé depende ba ministéiru sira-ne’e, nune’e mós husi institutu no organizmu hirak ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian ne’ebé hala’o sira-nia resenseamentu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu, maibé la hela ka la serbisu iha rejiaun ne’ebá.
    Ikusliu, fó mós indikasaun ba dirijente sira husi estabelesimentu ensinu públiku no privadu atu bele fó mós lisensa ne’ebé hanesan kona-ba devér asiduidade ba estudante sira ne’ebé resenseadu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian ne’ebé la estuda iha rejiaun ne’ebá, atunune’e sira bele ezerse sira-nia direitu votu nian. REMATA
    hare tan
  • Image
    04 abril 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-abril tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-abril tinan 2018
    Governu hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta kona-ba Dekretu-Lei ne’ebé estabelese rejistu nasionál kona-ba rό sira Timor-Leste nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Dezenvolvimentu ba Transportes no Komunikasoins, Inácio Moreira. Dekretu-Lei ida-ne’e hatuur norma hirak ne’ebé presiza atu halo rejistu kona-ba rό sira timor nian, hodi fό ba ró sira ne’e direitu ida atu hasa’e bandeira Timor-Leste, tuir lejizlasaun nasionál ne’ebé vigora no konvensaun internasionál sira kona-ba Direitu Tasi nian ne’ebé Timor-Leste ratifika ona, hodi garante seguransa no rekizitu tékniku sira ne’ebé presiza atu ró sira ne’e bele la’o iha tasi-laran.
    Vise-Ministru Dezenvolvimentu ba Transportes no Komunikasoins aprezenta mόs proposta kona-ba Dekretu-Lei, ne’ebé Governu aprova ona, kona-ba organizasaun servisu inspesaun nian ba rό sira ho objetivu atu kria mekanizmu sira kona-ba prevensaun asidente no dezastre sira iha tasi laran, hodi promove seguransa husi sidadaun sira ne’ebé mak uza transporte tasi nian, sasán sira tula iha ró, ambiente tasi nian no kualidade servisu ne’ebé halo, tuir regra no padraun internasionál sira ne’ebé estabelese tiha ona.
    Konsellu Ministrus aprova ona proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Planu no Finansas, Rui Augusto Gomes, kona-ba subsídiu ba kandidatu sira Eleisaun Prezidensiál nian iha tinan 2017, hodi define katak subvensaun ne’e sei hala’o diretamente husi Ministériu Planu no Finansas.
    Ikusliu, Grupu SACOM ENERGIA, holding Timorense, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus, ninia projetu iha Hera, kompostu husi parte rua, portu ida ho medida 600m atubele hatún sasán husi rό ho kapasidade médiu, no terminál ida atu tau kombustivel, ho objetivu atu hasa’e kapasidade enerjia país ne’e nian. Projetu ida ne’e, ne’ebé ninia investimentu tomak maihusi privadu, ninia valόr totál maka maizoumenus dolar amerikanu millaun sanulu resin rua. REMATA
    hare tan
  • Image
    28 marsu 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-marsu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-marsu tinan 2018
    Governu hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta ba Dekretu-Lei kona-ba estatutu kompañia Murak-Rai Timor, S.A., nian ne’ebé aprezenta husi Ministru Estadu no Ministru Rekursus Minerais, Mariano Assanami Sabino. Murak-Rai Timor, ho kapitál sosiál tomak maihusi Estadu, ninia objetu mak atu hala’o atividade mineira sira, ne’ebé inklui atividade rekoñesimentu, peskiza, avaliasaun, dezenvolvimentu, esplorasaun no tratamentu, prosesamentu, refinasaun no komersializasaun rekursu minerál sira. Empreza ne’e sei fó dalan ba Estadu hodi halo operasaun iha setór mineiru, iha rai-laran no iha rai-li’ur, iha kondisaun ne’ebé hanesan ho empreza privada sira seluk husi setór ne’e, no garante dezenvolvimentu husi setór rekursu minerál sira nian, fonte prinsipál ida mós husi rendimentu nasionál, no mós aumentu husi kapasidade atu fó serbisu ba sidadaun nasionál sira.
    Vise-Ministru Dezenvolvimentu ba Transportes no Komunikasoins, Inácio Freitas Moreira, aprezenta ona proposta ba Dekretu-Lei kona-ba estabelesimentu norma sira iha área seguransa iha aviasaun sivíl nian, atubele proteje aviasaun sivíl hasoru aktu interferénsia ilísita ne’ebé bele fó risku ba seguransa aviasaun sivíl nian, tuir aneksu 17 husi Konvensaun Xikagu nian kona-ba Aviasaun Internasionál ne’ebé ratifika ona husi Estadu Timor iha tinan 2004, liuhusi Rezolusaun Parlamentu n.12/2004, loron 9 fulan-dezembru. Proposta lejizlativa ne’e hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, ho adaptasaun ne’ebé prevee koordenasaun entre Autoridade Aviasaun Sivíl no entidade responsavel ba jestaun aeroportu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) nian. REMATA
    hare tan
  • Image
    26 marsu 2018Toleránsia pontu iha loron 29 fulan-Marsu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Dili, loron 26 fulan-marsu tinan 2018
    Toleránsia pontu iha loron 29 fulan-marsu tinan 2018
    Tuir artigu da-7 númeru 6 alínea d) husi Lei n. 10/2005, loron 10 fulan-agostu, kona-ba Feriadu Nasionál no Data Ofisiál Komemorativa sira, ha’u determina fó toleránsi pontu iha loron 29 fulan-marsu ba funsionáriu no ajente sira husi ministériu sira no servisu sira ne’ebé depende ba ministériu sira-ne’e, nune’e mós institutu no organizmu sira ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu nian, tanba selebrasaun Sesta-Feira Santa, iha loron 30 fulan-marsu. REMATA
    hare tan
  • Image
    20 marsu 2018Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-marsu tinan 2018
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-marsu tinan 2018
    Governu hala’o sorumutuk iha Pálasiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta kona-ba Dekretu-Lei ba regulasaun organizasaun no funsionamentu husi Komisaun Terras no Propriedades, ne’ebé aprezenta husi Ministra Justisa, Maria Ângela Carrascalão. Proposta lejizlativa ne’e buka atu regula Komisaun Terras no Propriedades, ne’ebé kria liuhusi artigu da-55 no artigu hirak tuirmai husi Lei n. 13/2017, loron 5 fulan-jullu, ne’ebé aprova ona Rejime Espesiál ba Definisaun kona-ba Titularidade Beins Imóveis. Komisaun Terras no Propriedades, hanesan pesoa koletiva ho Direitu Públiku, goza autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál, no ninia misaun mak atu apresia no rezolve kazu disputa sira iha ámbitu prosesu rekoñesimentu no atribuisaun ba direitu no propriedade.
    Konsellu Ministrus analiza ona proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ba kriasaun komisaun interministeriál ba kampaña marketing no promosaun kona-ba destinu turístiku iha Timor-Leste,  ho lema “Visita Timor-Leste 20-30”, ne’ebé aprezenta husi Ministru Turizmu, Manuel Vong. Proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian nian ne’e buka atu define instituisaun Estadu nian sira ne’ebé partisipa iha kampaña no apoia ba kriasaun kondisaun favoravel sira ba dezenvolvimentu estratéjia sira no metodolojia ne’ebé sei utiliza iha kampaña promosaun no marketing país nian hanesan destinu turístiku no destinu investimentu turístiku nian, ho konsiderasaun katak turizmu eleitu ona hanesan pilár prinsipál ida mós iha dezenvolvimentu ekonómiku país nian, ne’ebé ninia promosaun kompete ba Governu, setór privadu, komunidade lokál no sosiedade sivíl. Proposta ne’e la hetan aprovasaun, no iha ona akordu ida atu kria grupu traballu nian ida ne’ebé haree kona-ba revizaun ba Polítika Nasionál Turizmu nian.
    Hodi konsidera katak, nu’udar efeitu husi Rezolusaun Governu n. 2/2018, loron 24 fulan-janeiru nian, Governu Timor-Leste autoriza ona Peek Everest Mining, Lda hodi halo rekolla, esportasaun no teste ba amostra manganés husi depózitu sira ne’ebé lokaliza iha área Nipane no Pasabe, iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu no tanba iha tiha ona konfirmasaun kona-ba ezisténsia husi depózitu relevante manganés nian iha área hirak ne’e, Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais (ANPM) aprezenta ona ba Konsellu Ministrus proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé define termu no kondisaun jerál sira husi kontratu prospesaun manganés nian entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL no Peek Everest Mining, Lda. Ministru Estadu no Ministru Rekursus Minerais, Mariano Assanami Sabino, maka hodi RDTL nian naran no reprezenta RDTL, simu mandatu atu halo negosiasaun kona-ba termu konkretu sira no kondisaun sira husi kontratu prospesaun nian ne’e. Rezolusaun Governu nian ne’e e hetan aprovasaun ho korresaun balun. REMATA
    hare tan
  • Image
    20 marsu 2018Pedidu Adisionál sira kona-ba Auditoria ba Kámara Kontas TSAFK nian
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VII Governu Konstitusionál
    ..............................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Pedidu Adisionál sira kona-ba Auditoria ba Kámara Kontas TSAFK nian
    Iha tersa ne’e, loron 20 fulan-marsu tinan 2018, Primeiru-Ministru, Marí Alkatiri, formaliza ona pedidu kona-ba auditoria ba operasaun jestaun finanseira no konta TIMOR-GAP – Timor Gás & Petróleu, E.P., nian husi atuál Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais Timor-Leste (ANPM), no husi Servisu Nansionál Kadastru Timor-Leste nian, ne’ebé maka kobre períodu korrespondente ba lejizlatura dahikus, i.e., husi loron 9 fulan-agostu tinan 2012 to’o loron 14 fulan-setembru tinan 2017.
    Pedidu ne’e mai hafoin solisitasaun iha loron 6 fulan-fevereiru no loron 20 fulan-fevereiru atu hala’o auditoria sira ba operasaun jestaun finanseira no konta nian hotu-hotu husi Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (ARAEOA), ne’ebé kobre períodu tinan 2016 to’o agora, no Tezouru, Ministériu Obras Públikas, Transportes no Komunikasoins, ADN, Fundu Infraestrutura no Ministériu Turizmu nian, ne’ebé kobre períodu korrespondente ba lejizlatura dahikus.
    Iha karta ne’ebé maka dirije ba Prezidente Tribunál Rekursu no Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas, Juíz Deolindo dos Santos, Primeiru-Ministru justifika kona-ba pedidu auditoria nian hodi deklara katak “jestaun país nian tenke regula, iha momentu hotu-hotu, husi prinsípiu rigór, tranparénsia no responsabilizasaun nian. Lahó exesaun. Tanba ne’e, presiza duni atu garante transparénsia iha Administrasaun Públika, hodi promove kultura rigór no responsabilizasaun nian ida iha jestaun kona-ba rekursu finanseiru sira Estadu nian.” REMATA
    hare tan
68 69 70 71 72 73 74