RSS 

Komunikadus

  • Image
    26 juñu 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 26 fulan- juñu tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 26 fulan- juñu tinan 2019
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no asiste aprezentasaun husi Ministériu Finansas kona-ba relatóriu avaliasaun kona-ba finansiamentu ba dezenvolvimentu atu apoia realizasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) no Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel iha Timor-Leste. Avaliasaun kona-ba finansiamentu ba dezenvolvimentu ne’e hanesan prosesu diálogu ida ne’ebé lidera husi Governu ne’ebé konsidera fonte finansiamentu nian oioin ba futuru iha prosesu planeamentu integradu ida no buka atu sai nu’udar instrumentu apoiu nian ida ba Governu iha definisaun polítika sira kona-ba reforma nasionál tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu no Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel iha Timor-Leste. Relatóriu ida-ne’e aprezenta hanesan rekomendasaun prinsipál sira maka estabelesimentu estratéjia ida kona-ba investimentu nasionál, kriasaun estratéjia ida kona-ba finansiamentu integradu, realizasaun kálkulu kona-ba kustu intervensaun nian atu kumpre prioridade sira husi PED, estabelesimentu estratéjia integrada ida kona-ba investimentu iha infraestrutura no nesesidade hodi kria mekanizmu sira atu dezenvolve potensialidade sira husi setór privadu nasionál.
    Ministériu Finansas mós aprezenta proposta kona-ba Rezolusaun Governu, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba Polítika Asisténsia Esterna. Diploma ne’e ninia objetivu prinsipál mak atu asegura katak Asisténsia Esterna saida de’it ne’ebé oferese husi parseiru dezenvolvimentu nian sira, aliña ho Governu nia planu no prioridade sira. Polítika Asisténsia Esterna sai nu’udar baze ida ba konstrusaun, manutensaun no fortalesimentu parseria serbisu nian sira ne’ebé efetivu no bazeia ba kuadru planeamentu nian ida no objetivu ne’ebé partilla hamutuk, nune’e mós ba armonizasaun ida entre asisténsia esterna ne’ebé previzivel no fiavel husi parseiru dezenvolvimentu nian sira ho husi Governu nia prioridade sira. Dokumentu ne’e sei aprezenta iha loron 4 fulan-jullu iha sorumutuk ho Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (Timor-Leste Development Partners - TLDP 2019), ne’ebé organiza husi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun no husi Ministériu Finansas. TLDP tinan 2019 sei foti nu’udar tema “hakle’an koordenasaun ba finansiamentu dezenvolvimentu nian” no sei hala’o iha auditóriu Ministériu Finansas, iha loron 2 no 3 fulan-jullu ho sorumutuk bilaterál sira no iha loron 4 fulan-jullu ho enkontru multilaterál.
    Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta proposta kona-ba minuta husi Protokolu Kooperasaun Triangulár, entre Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál, Camões, Instituto da Cooperação e da Língua, I.P. husi Portugál no Ministériu Relasaun Esteriór no Kultu Arjentina nian. Protokolu kooperasaun nian ne’e ninia objetivu maka atu implementa Projetu “Konsultóriu Língua nian ba Jornalista sira” [Consultório da Língua para Jornalistas], atu kapasita profisionál komunikasaun nasionál nian sira kona-ba komponente ida-ne’ebé tékniku liu, liuhusi koñesimentu sira ne’ebé profisionál sira husi arjentina nian fahe. Benefisiáriu sira husi formasaun ida-ne’e maka jornalista timoroan sira husi rádiu, televizaun no imprensa eskrita nian, asesór imprensa nian sira no profisionál sira husi setór komunikasaun sosiál nian. Konsellu Ministrus aprova ona proposta kona-ba minuta ne’e no fó ona podér tomak ba Sekretáriu Estadu ba Komunikasaun Sosiál, Merício Juvinal dos Reis ‘Akara’, atu asina protokolu ne’e.
    Konsellu Ministrus analiza ona proposta kona-ba Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas Interina, Sara Lobo Brites, kona-ba pagamentu parte kofinansiamentu husi konstrusaun ró pasajeiru nian daruak - Nakroma II. Kontratu kona-ba konstrusaun ró foun ne’e, Governu Timor-Leste no Governu Alemaña asina ona iha loron 31 fulan-maiu tinan 2019 liubá no ho konsiderasaun katak dotasaun ba pagamentu konstrusaun Nakroma II ne’e nian rasik la aloka iha Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2019 nian, proposta ne’e buka atu garante pagamentu parte kofinansiamentu Timor-Leste nian, husi faze dahuluk konstrusaun ba ró pasajeiru nian daruak ne’e. Proposta ne’e sei analiza fila-fali iha sorumutuk Konsellu Ministrus nian tuirmai.
    Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova ona proposta kona-ba Dekretu Governu nian, ne’ebé Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu aprezenta ona, kona-ba ajuda kustu nian ba transporte atu partisipa iha asaun formasaun obrigatória sira ba profesór, dirijente eskolár, funsionáriu no ajente sira ne’ebé hala’o knaar hanesan profesór iha estabelesimentu edukasaun pré-eskolár, ensinu báziku no sekundáriu públiku no sira ne’ebé integra iha rede oferta edukasaun ba servisu públiku, bainhira sira la iha asesu ba veíkulu Estadu nian ka transporte ne’ebé Administrasaun Públika maka organizadu no selu. REMATA
    hare tan
  • 12 juñu 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 12 fulan- juñu tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 12 fulan- juñu tinan 2019
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona proposta Dekretu-Lei n. 20/2010 loron 1 fulan-dezembru, ne’ebé maka Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, aprezenta kona-ba Rejime Suplementu Remuneratóriu sira Administrasaun Públika nian. Alterasaun ida-ne’e atu fó dalan ba pagamentu ajuda kustu ba rekursus umanus administrasaun públika, ne’ebé dezloka atu halo serbisu, iha territóriu nasionál, bainhira dezlokasaun sira-ne’e estende to’o ba períodu loron sanulu-resin lima ba leten, iha kazu hirak ne’ebé mak iha razaun forte no ho kondisaun katak dezlokasaun hirak ne’e hetan autorizasaun hosi xefe kaza sivíl,  hosi Prezidente Repúblika, hosi Primeiru-Ministru, hosi Prezidente Tribunál Rekursu no Dirijente másimu husi funsionáriu, ajente no traballadór sira, hosi órgaun soberania ne’e rasik.
    Prezidente TIMOR GAP, EP, Francisco Monteiro, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus, relatóriu anuál kona-ba atividade empreza públika ne’e nian iha tinan 2018. Francisco Monteiro aprezenta mós programa no atividade sira, rezultadu finanseiru no objetivu ba futuru, tuir empreza petrolífera nasionál ne’e nia Planu Estratéjiku kona-ba Negósiu ba tinan 2016-2035. TIMOR GAP harii iha tinan 2011 no sai nu’udar responsavel ba esplorasaun, produsaun, armazenamentu, prosesamentu, distribuisaun no fa’an produtu hosi indústria mina-rai nian. Ulun-boot empreza nian ne’e aprezenta mós kona-ba pontu situasaun husi dezenvolvimentu projetu Tasi Mane, kona-ba esplorasaun mina-rai iha kosta súl Timor-Leste nian, ne’ebé tuir kálkulu bele kria postu serbisu diretu rihun 10 no empregu indiretu to’o rihun 50. Projetu Tasi Mane ne’e prevee kriasaun polu industriál tolu iha kosta súl país ne’e nian, husi Suai to’o Beasu, ne’ebé abranje agrupamentu Plataforma Abastesimentu Suai, agrupamentu Refinaria no Indústria Petrokímika Betanu no agrupamentu instalasaun Gás Natural Likifeitu (GNL) Beasu, ne’ebé maka sei sai hanesan parte prinsipál hosi indústria mina-rai Timor-Leste nian. Prezidente TIMOR GAP aprezenta mós kona-ba planu asaun ba dezenvolvimentu kampu sira Greater Sunrise nian, iha ne’ebé maka kompañia petrolífera nasionál ne’e remata ona, iha loron 16 fulan-abríl tinan 2016, prosesu hola partisipasaun husi ConocoPhillips no Shell Austrália nian. Daudaun ne’e, Empreza Públika ne’e halo hela kontaktu ho parseiru sira hosi konsórsiu Greater Sunrise nian atu halo diskusaun kona-ba konseitu dezenvolvimentu nian no negosiasaun kona-ba Kontratu Fahe Produsaun Greater Sunrise nian foun ida.
    Konsellu Ministrus aprova ona kriasaun komisaun interministeriál ba dezenvolvimentu turizmu nian. Tanba setór turizmu, Governu rekoñese hanesan pilár importante ida hosi dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no ambientál Timor-Leste nian, esensiál ba ninia kreximentu sustentavel, kriasaun komisaun ida-ne’e nian buka atu alkansa reforsu ba mekanizmu koordenasaun no kolaborasaun intersetoriál no interministeriál atubele hasa’e kompetitividade nasaun ne’e nian nu’udar destinu turístiku ne’ebé di’ak liu hotu. Komisaun ne’e sei prezide hosi Ministériu Koordenadór Asuntus Ekonómikus no kompostu husi Ministériu sira ne’ebé sai nu’udar responsavel ba área turizmu, ordenamentu territóriu, transporte no komunikasaun, interiór, kultura, ambiente, kooperativa no formasaun profisionál no empregu. Komisaun ida-ne’e sei sai nu’udar responsavel ba promosaun elaborasaun Planu Diretór Turizmu nian, ba análize kona-ba inisiativa lejizlativa hirak ne’ebé presiza no ba promosaun artikulasaun interdepartamentál iha implementasaun no ezekusaun Planu Diretór Turizmu nian.
    Konsellu Ministrus aprova ona Despaxu hosi Primeiru-Ministru ne’ebé nomeia Francisco Kalbuady Lay hanesan Autoridade Nasionál ba Expo 2020 Dubai, ne’ebé maka sei sai nu’udar responsavel atu harii no nomeia komisaun organizadora ida hodi reprezenta Timor-Leste iha Expo 2020 nian, espozisaun mundiál ida-ne’ebé maka sei realiza iha Dubai, Emiradus Árabes Unidus, husi loron 20 fulan-outubru tinan 2020 to’o loron 10 fulan-abríl tinan 2021.
    Konsellu Ministrus aprova ona Relatóriu Finál kona-ba Revizaun Nasionál Voluntária (RNV) tinan 2019 nian kona-ba Implementasaun Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS). Relatóriu ne’e aprezenta progresu husi implementasaun ODS, ho indikasaun sira kona-ba implementasaun Ajenda tinan 2030 iha ita-nia nasaun. Relatóriu ne’e sei sai hanesan kontribuisaun Timor-Leste nian ba Forum Polítiku Nivel Aas nian, ne’ebé maka sei tuur hamutuk iha fulan-jullu oin mai, iha sede Nasoins Unidas nian, iha Novaiorke no sei fó sai kona-ba rezultadu hosi prosesu sira Revizaun Nasionál Voluntária nian. Iha fulan-maiu liubá ne’e, Governu haruka ona mensajen importante sanulu resin-ida ba Nasoins Unidas, ne’ebé aprova ona hosi Konsellu Ministrus, destaka realizasaun Timor-Leste nian sira hanesan Estadu ne’ebé joven liu iha Ázia. Realizasaun hirak ne’e hanesan rezultadu husi empeñamentu nasionál ba prosesu rekonsiliasaun, inkluzaun no demokrasia. RNV ne’e dezenvolve liuhusi prosesu konsulta ida, ne’ebé lidera hosi Grupu Traballu ODS nian, ne’ebé kompostu husi reprezentante sira husi setór públiku, sosiedade sivíl, universidade, setór privadu, organizasaun relijioza sira no Parlamentu Nasionál.
    Konsellu Ministrus aprova akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Reinu Kamboja kona-ba livre vistu ba titulár pasaporte diplomátiku sira no pasaporte serbisu nian, ne’ebé mak asina ona hosi Ministru Negósiu Estranjeiru sira husi nasaun rua ne’e iha loron 19 fulan-agostu tinan 2016, ho objetivu atu haforsa no hametin relasaun amizade nian no kooperasaun entre Timor-Leste no Kamboja.
    Ikusliu, Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta proposta Deliberasaun nian, ne’ebé aprova ona hosi Konsellu Ministrus, kona-ba atribuisaun podér tomak ba Ministra Finansas interina atu asina akordu kooperasaun ba asisténsia téknika entre Banku Europeu Investimentu no Repúblika Demokrátika Timor-Leste. REMATA
    hare tan
  • Image
    10 juñu 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 5 fulan- juñu tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 5 fulan- juñu tinan 2019

    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, hodi analiza Proposta Deliberasaun kona-ba Relatóriu Finál Revizaun Nasionál Voluntáriu (RNV) tinan 2019 nian husi Implementasaun Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentavel nian (ODS), ne’ebé aprezenta husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães no husi Sekretariadu RNV nian. Relatóriu ne’e aprezenta progresu sira kona-ba implementasaun ODS nian, ho indikasaun sira kona-ba implementasaun Ajenda tinan 2030 iha ita-nia país.
    Relatóriu ne’e sei sai hanesan kontribuisaun Timor-Leste nian ba Forum Polítiku Altu Nivel, ne’ebé iha fulan-jullu oinmai sei hala’o sorumutuk ne’e iha sede Nasoins Unidas nian, iha Novaiorke no sei fó sai rezultadu sira husi prosesu Revizaun Nasionál Voluntária nian. Governu haruka ona mensajen-xave sanulu-resin ida ba Novaiorke iha fulan-maiu liubá, ne’ebé aprova ona husi Konsellu Ministrus, ne’ebé subliña realizasaun sira Timor-Leste nian nu’udar Estadu ida ne’ebé joven liu iha Ázia ne’e.
    Realizasaun hirak ne’e nu’udar rezultadu husi kompromisu nasionál ho prosesu sira rekonsiliasaun, inkluzaun no demokrasia nian. RNV ne’e dezenvolve husi prosesu ida nian husi konsulta sira, ne’ebé lidera husi Grupu Traballu ODS, ne’ebé forma husi reprezentante sira setór públiku nian, sosiedade sivíl, universidade sira, setór privadu, organizasaun relijioza sira no Parlamentu Nasionál. Membru sira husi Konsellu Ministrus sei kontinua analiza RNV ne’e no deliberasaun finál kona-ba relatóriu ne’ebé sei haruka ba Nasoins Unidas, sei hala’o iha sorumutuk ezekutivu nian tuirmai.
    Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak no Institutu Nasionál Administrasaun Públika (INAP) aprezenta proposta Deliberasaun, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, kona-ba Akordu Troka Notas entre Governu Timor-Leste no Governu Japaun atu estende kooperasaun iha ámbitu Subvensaun Ajénsia Japoneza ba Kooperasaun Internasionál (JICA, sigla iha lian portugés) kona-ba fó bolsa estudu atu kapasita rekursus umanus (Japan Development Scholarship - JDS).Projetu JDS ne’e finansia husi Governu Japaun no implementa ona iha nasaun 15, ho objetivu atu apoiu dezenvolvimentu rekursus umanus. Projetu ne’e kompostu husi programa Mestradu ba tinan rua, iha lian ingleza iha universidade japoneza sira no ho nia destinatáriu prinsipál sira ba funsionáriu foinsa’e sira Governu Timor-Leste nian.
    Konsellu Ministrus aprova ona Proposta Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, kona-ba nomeasaun husi membru sira Konsellu Administrasaun Institutu Jestaun Ekipamentus I.P. (IGE- sigla iha lian portugés) nian.
    Institutu ida-ne’e iha nia misaun hanesan atu asegura jestaun di’ak ba veíkulu pezadu sira, mákina no ekipamentu sira seluk ne’ebé afeta ba prosekusaun dezenvolvimentu infraestruturas no ba nesesidade sira servisu Administrasaun Públika nian.
    Konsidera katak atuál membru sira anteriór Konsellu Administrasaun nian sei hakotu sira nia funsaun iha tempu badak, Governu rezolve, tuir proposta konjunta husi Ministériu Obras Públikas no Ministériu Finansas, renova fali mandatu José Luís de Carvalho nian nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun no Abrão Pereira no José Diamantino de Oliveira, nomeia nu’udar vogál Konsellu Administrasaun IGE, ba mandatu ida tinan tolu nian.
    Ikusliu, Konsellu Ministrus asisti ona aprezentasaun husi Ministru Obras Públikas nian, kona-ba estratéjia, tinan lima oinmai, ba investimentu iha dezenvolvimentu no manutensaun husi estrada nasionál sira. Planu ida-ne’e aprezenta prioridade sira atuasaun nian, tuir lejizlasaun sira ba servisu públiku sira no área sira produsaun ekonómika nian, ho densidade populasionál no volume tráfegu nian. Estratéjia ne’e aprezenta mós estimativa kustu sira, fonte finansiamentu husi projetu sira no propoin kriasaun husi fundu ida ba manutensaun estrada sira. REMATA  
    hare tan
  • 05 juñu 2019Komemorasaun Loron Idul Fitri
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Selebrasaun Loron Idul Fitri
    Governu hato’o ninia felisitasaun no solidariedade ba komunidade musulmana iha Timor-Leste ba selebrasaun loron Idul Fitri nian, ne’ebé maka marka fim períodu ba jejum Ramadaun nian. Ida ne’e momentu ksolok tebes ba família Musulmana sira, no mós momentu perdaun nian, la’os de’it iha ita-nia rejiaun, maibé iha komunidade izlámika sira hotu ne’ebé namkari iha mundu rai-klaran.
    Iha Timor-Leste, ne’e hanesan oportunidade ida ba ita hotu atu hanoin filafali ba importánsia paz, toleránsia no solidariedade nian.
    Governu Timor-Leste deklara ona, liuhusi Despaxu nu. 02/2019/I/PCM, loron 6 fulan-juñu tinan 2019 nu’udar loron feriadu nasionál, atu ita-nia povu bele partisipa iha orasaun no ksolok, hamutuk ho ita-nia maluk musulmanu sira.
    Desizaun hirak ne’e tuir Lei nu. 10/2005, loron 10 fulan-agostu, ne’ebé estabelese rejime jurídiku feriadu, data ofisiál komemorativa no toleránsia pontu sira nian, no mós tuir informasaun husi Sentru Komunidade Izlámika Timor-Leste nian, ne’ebé indika ona loron 5 no 6 fulan-juñu, hanesan loron komemorativu Idul Fitri, ho nune’e, Governu determina tiha loron 6 fulan-juñu tinan 2019 nu’udar feriadu nasionál.
    Idul Fitri fó oportunidade mai ita atu hametin ita-nia lasu amizade no respeitu ba povu, kultura no relijiaun sira-seluk, no mós oportunidade ba ita atu reflete kona-ba importánsia perdaun no rekonsiliasaun nian, hodi kontribui ba mundu ida-ne’ebé justu no pasífiku liu. REMATA    
    hare tan
  • 29 maiu 2019Governu hato'o solidariedade no garante apoiu ba komunidade ne’ebé afeta hosi Ahi han iha Merkadu Manatuto
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Governu hato'o solidariedade no garante apoiu ba komunidade ne’ebé afeta hosi Ahi han iha Merkadu Manatuto
    sei publika...
    hare tan
  • 28 maiu 2019Governu felisita Scott John Morrison ba nia reeleisaun
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Governu felisita Scott John Morrison ba nia reeleisaun
    sei publika
    hare tan
  • 28 maiu 2019Feriadu Nasional ba Selebrasaun loron Idul Fitri
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
     Feriadu Nasional ba Selebrasaun loron Idul Fitri
    Governu Timor-Leste estabelese ona loron 6 fulan-juñu tinan 2019, nu’udar feriadu nasionál ba selebrasaun loron Idul Fitri nian, liuhusi Despaxu n. 02/2019/I/PCM, ne’ebé define feriadu nasionál sira iha data variavel nian ba tinan 2019.
    Desizaun ne’e foti bazeia ba Lei n. 10/2005, loron 10 fulan-agostu, ne’ebé determina rejime jurídiku husi feriadu sira, data ofisiál komemorativa sira no toleránsia pontu sira. Tanba natureza relijioza husi eventu sira ne’ebé feriadu sira-ne’e selebra, data hirak ne’ebé prevee iha Despaxu n. 02/2019/I/PCM, Dioseze Dili no Sentru Komunidade Izlámika Timor-Leste nian mak indika.
    Lista ofisiál kona-ba feriadu nasionál hirak ne’ebé monu iha data fiksu no data variavel husi tinan 2019 nian bele haree iha Portál Governu nian liuhusi ligasaun  http://timor-leste.gov.tl/?p=21146&lang=pt.
    hare tan
  • 22 maiu 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 22 fulan-Maiu tinan 2019
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 22 fulan-maio tinan 2019
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Díli, no asisti aprezentasaun hosi Ministru Administrasaun Estatal interinu, Abílio José Caetano kona-ba Projetu Nova Díli. Projetu  ne’e rasik iha ordenamentu hosi area ne’ebé funsiona, assebilidade no espasu matak no marinas iha kapitál nasaun nian.
    Governu analiza proposta dekretu-lei ne’ebé maka aprezenta hosi Ministru Saúde interinu, Bonifácio Maukoli dos Reis, konaba Servisu Nasional Ambulánsia no Emerjénsia Médika nian, ho objetivu atu aumenta nível hosi funsionamentu no hatan ba servisu médiku ne’ebé maka kualidade atu garanti kuidadu ba urjensia no emerjénsia médika iha territoriu nasional tomak, inklui mos transporte hosi sinistradus ka vitima ba moras ne’ebe ataka derepenti ba instituisaun ba prestasaun hosi kuidadu ba saúde ne’ebé maka diak.
    Konsellu Ministru aprova deliberasaun rua ne’ebé maka aprezenta hosi Ministru Obras Públika, Salvador Soares dos Reis Pires, kona-ba alterasaun kontratu públiku sira hosi empreitada sira atu hasa’e kualidade ba Estrada Nasional n⁰ 1, Díli-Manatutu no trosu Baukau-Lautem. Deliberasaun hosi Konsellu Ministru sei fo dalan atu estende durasaun ba kontratu, la ho kustu adisionais no sei la halo alterasaun ba termus no kondiasaun sira, ho forma atu konpensa fali atrasu no interupsaun hosi servisu obra ne’e rasik, kona-ba nesedidade revizaun hosi volume atual  hosi servisu no terenu no motivu daruak hosi atrazu ne’e kona-ba pagamentu tantu kompensasaun ba populasaun ba terrenu eispropriadu sira, kona-ba dezeñu dahuluk nian.
    Ministru Reforma Lejislativa no Assuntu Parlamentar, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun kona-ba proposta hosi Rezolusaun Governu, ne’ebé maka aprova hosi Konsellu Ministru kona-ba regras sira hosi lejistika. Matéria ne’e asume natureza regulamentar ho objetivu atu garanti no hasa’e kualidade hosi funsionamentu internu hosi prosedimentu lejislativu hosi Governu,  ne’ebé maka pasa ba fundamentasaun ne’ebé di’ak hosu desizaun hosi lejislar.
    Konsellu Ministru analiza akordu ida ho Repúblika China ba fornsesimentu hosi medikamentu no entrega poder tomak ba  Ministru Saúde interinu, Bonifácio Maukoli dos Reis, atu asina akordu refere.
    Konsellu Ministru mos analiza proposta Memorandu Entendimentu, ne’ebé maka aprezenta hosi Ministru Ensinu Superior, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, kona-ba kooperasaun Sientfika no Téknika  ho objetivu atu Peskiza ba Dezenvolvimentu hosi França no entrega poder tomak ba Sekretáriu Estadu  Arte no Kultura, Teófilo Caldas atu asina akordu ne’e.
    Konsellu Ministru aprova proposta ida kona-ba Rezolusaun Governu, ne’ebé maka aprezenta hosi Ministru Negosiu Estranjeiru, Dionísio da Costa Babo Soares, kona-ba donativu ba reprezentasaun permanente hosi Repúblika Árabe Sarauí Demokrátika ho konsiderasaun ba lasu históriku ne’ebé hamutuk ho Timor-Leste, ho hakarak ne’ebé luan ba luta autodeterminasaun no independénsia ba povu.
    Ikus Liu, Konsellu Ministru aprova akordu ida ne’ebé maka aprezenta hosi  Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasun, Dionísio da Costa Babo Soares, akordu ida ne’e entre Governu  Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Governu Reinu Tailandia, ba Insensaun hosi Vistu ba Titular sira nia Passaporte Diplomatiku no Servisu nian. REMATA
    hare tan
68 69 70 71 72 73 74