Komunikadus
- 26 setembru 2019Votu Pezar ba Padre João de Deus Pires nia matePrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Loron 25, Fulan-Setembru, Tinan 2019
Voto Pezar ba Falesimentu husi Amo João de Deus Pires
Ho laran-triste no laran-dodok tebes maka Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste simu notísia kona-ba Padre João de Deus Pires nia mate, misionáriu salezianu ne’ebé hakotu iis iha loron 22 fulan-setembru foin daudaun ne’e iha Ospitál Nasionál Guido Valadares, iha Dili.
Padre João de Deus moris iha Morais, Macedo de Cavaleiros, Portugál, simu ordenasaun hanesan amu-lulik iha tinan 1956, no mai iha Timor-Leste iha tinan 1957.
Hahú kedas husi tinan 1957 to’o agora, nia nafatin iha rai ne’e no iha ne’e nia dezenvolve atividade edukativa no misionária barak no oioin, hodi hakat liu difikuldade saida de’it no hodi suporta kontrariedade lubun boot durante períodu okupasaun Indonézia nian.
Ninia papél iha tempu okupasaun Indonézia nian sei hela-metin iha Istória Timor-Leste nian. Iha tempu ne’ebé baze apoiu rahun, Padre João de Deus halo esforsu tomak atu tulun populasaun hirak ne’ebé mak inimigu kaer no rende, ne’ebé enfrenta, iha tinan 1979 no 1980, iha situasaun aat liu, hamlaha no moras.
Hafoin reorganizasaun luta nian, iha fulan-marsu tinan 1981, bainhira polítika foun ho tema “Unidade Nasionál” halo neon nakloke no tulun klarifika konseitu foun no ideál nasionalista sira, Padre João de Deus halo buat hotu, ne’ebé inklui mós hetan ameasa husi indonéziu sira, atu mantein ligasaun ne’ebé besik entre ai-laran (Diresaun Boot Luta nian) no Dili, liuhusi dalan ida-ne’ebé bele haruka karta ba rai-li’ur.
Padre João de Deus sai hanesan ezemplu kona-ba trata estafeta sira, iha tempu ne’ebé hanaran “kaixa”, hodi hanorin sira kona-ba abnegasaun, espíritu sakrifísiu no responsabilidade nian.
Ema sira ne’ebé mai husi rede klandestina nunka bele haluha espíritu altruísta husi misionáriu no lutadór boot ba liberdade povu timoroan nian ida-ne’e, ba ida-ne’ebé kompromete an ona atu serbí, hanesan Padre, hanesan ema portugés no hanesan umanista.
Iha tinan hirak ikus iha nia moris, nia fó importánsia maka’as liu kona-ba halibur ema mukit sira, hodi fó ba sira uma, asisténsia sosiál no hahán, domin, edukasaun, no mós dezenvolve formasaun intelektuál iha ambiente saudavel, hodi permite foin-sa’e sira kontinua estudu iha nivel superiór no prepara sira ba moris ativa.
Tanba ninia dedikasaun boot ne’e, nia simu respeitu, admirasaun no mós venerasaun husi povu timoroan, hodi kontribui ho forma notavel ba nia evanjelizasaun no ba konsolidasaun prezensa saleziana nian iha Timor.
Iha fulan-maiu tinan 2012, amu-lulik ne’e simu kondekorasaun hosi Prezidente Repúblika, ho Medalla Orden Dom Martinho Lopes, tanba ninia apoiu ba rezisténsia Timor-Leste nian no kontributu relevante ba luta ukun rasik-an nian.
Iha momentu ne’ebé triste tebetebes ba relijiozu no povu timoroan nian ida-ne’e, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hato’o ninia laran-triste ba família estimadu Padre João de Deus nian, ba Igreja Katólika no ba família saleziana Timor-Leste nian. REMATA - 25 setembru 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 25 fulan-setembru tinan 2019Analiza ona:hare tan
1.Aprezentasaun kona-ba prioridade sira atu harii infraestruturas Ministériu Interiór nian
2.Aprezentasaun kona-ba Komunikasaun Nasionál Daruak Timor-Leste nian iha ámbitu Konvensaun husi Nasoins Unidas kona-ba Alterasaun Klimátika
3.Rezolusaun Governu nian kona-ba autorizasaun atu loke konkursu públiku sira ba selebrasaun kontratu petrolíferu sira
Aprova ona:
1.Votu pezar ida ba Padre João de Deus Pires ne’ebé mate
2.Deliberasaun kona-ba integrasaun militár sira F-FDTL nian iha kontinjente Forsas Armadas Portugál ne’ebé atu haruka ba Repúblika Sentru-Afrikana
3.Rezolusaun Governu nian atu halo negosiasaun kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu
4.fó podér tomak ba Ministra Edukasaun Juventude no Desportu atu asina akordu kooperasaun nian ida ho UNESCO, ba projetu ida kona-ba fortalesimentu siénsia no matemátika iha ensinu báziku iha Timor-Leste
Deliberasaun nian ida kona-ba fornesimentu kombustivel kmaan ba Empreza Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), ba tinan 2019 no tinan 2020 - 19 setembru 2019Partisipasaun husi Timor-Leste iha Asembleia Jeral Nasoins Unidas nianhare tan
Prezidénsia Konsellu Ministrus
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Díli, Loron 19, Fulan-Setembru, Tinan 2019
Partisipasaun husi Timor-Leste iha Asembleia Jeral Nasoins Unidas nian
Iha loron 27 fulan-setembru tinan 2002, Repúblika Demokrátika Timor-Leste, liuhusi votasaun ho unanimidade, sai nu’udar membru Nasoins Unidas nian da-191. Dezde tempu ne’ebá Estadu tenke iha reprezentasaun iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian, ne’ebé maka hala’o tinan-tinan iha sede iha Novaiorke.
Iha ámbitu ida-ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, Dionísio Babo Soares, Ph.D., dezloka ohin, loron 19 fulan-setembru, ba Novaiorke, atu partisipa iha sesaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian da-74, husi loron 23 to’o loron 30 fulan-setembru.
Iha okaziaun Asembleia Jerál nian ne’e, sei hala’o mós sorumutuk ketak balun ho karakter multilaterál, trilaterál no bilaterál, ne’ebé maka sei lidera husi xefe diplomasia timoroan ne’e.
Ajenda ne’ebé prevee ba realizasaun enkontru Nivel Aas Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian sei foka ba (1) Simeira kona-ba Alterasaun Klimátika, ne’ebé Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian, António Guterres, maka konvoka; (2) Programa Asesu Universál ba Saúde; (3) Forum Polítiku Nivel Aas Nasoins Unidas nian kona-ba Dezenvolvimentu Sustentavel (HLPF- sigla iha lian inglés); no (4) diálogu nivel aas kona-ba finansiamentu ba dezenvolvimentu (FfD-sigla iha lian inglés), nune’e mós sorumutuk nivel aas ida kona-ba halakon arma nukleár sira.
Xefe diplomasia nian ne’e sei partisipa mós iha sorumutuk nivel aas atu analiza progresu sira ne’ebé halo ona iha abordajen prioridade husi Estadu insulár ki’ik sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nian (SIDS, sigla iha lian inglés) liuhusi aplikasaun via husi programa ida kona-ba asaun antesipada SAMOA Pathway iha nivel nasionál no rejionál, iha ne’ebé sei rezulta “deklarasaun polítika rezumida, orientada husi asaun no sei hetan akordu intergovernamentál”.
Tuir ajenda ne’e, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, sei halo ninia intervensaun iha sesaun plenária husi debate jerál iha ne’ebé sei marka prezensa Xefe Estadu no Governu sira, ne’ebé lidera husi Prezidente Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian, S.E. Tijani Mohamad Bande.
Xefe Diplomasia Timor-Leste nian sei partisipa mós iha enkontru nivel ministeriál, iha ámbitu organizasaun g7+, grupu G77 no Xina, Movimentu País La Aliñadu sira (NAM, sigla iha lia-inglés), Komunidade País Lian Portugés sira (CPLP) no ho grupu husi “País sira Ladún Avansadu” (LDC’s iha sigla lia-inglés).
Hatán ba konvite husi Ministru omólogu Repúblika Kénia nian, Xefe Diplomasia Timor-Leste nian sei partisipa hanesan oradór iha eventu Nivel Aas “Side Event” ho nia tema “Pás no Tranzisaun Polítika”.
Iha enkontru bilaterál ne’ebé prevee ona iha ajenda, inklui sorumutuk ho reprezentante sira, husi (1) Repúblika Irlanda, (2) Repúblika Demokrátika Jeórjia, (3) Repúblika Kosovo, (4) Repúblika Malta, (5) Estadus Unidus Amérika, (6) Frente Polizariu, liuhusi Instituisaun Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika.
Iha nivel trilaterál nian, prevee mós enkontru hamutuk ida entre reprezentante sira Repúblika Indonézia ho Commonwealth Austrália nian.
Atu kumpre estratéjia polítika esterna Timor-Leste nian “halo belun barak no zero inimigu’, sei kria estabelesimentu relasaun diplomátika foun ho país barak, ne’ebé maka sei konsidera iha forma “komunikadu konjuntu”.
Atividade sira nivel aas ne’ebé prevee iha ámbitu Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian da-74 sei remata iha loron 30 fulan-setembru tinan 2019, no, tuir planu, hafoin partisipa iha Asembleia Jerál ONU nian, xefe diplomasia Timor-Leste nian sei dezloka ba Repúblika Kuba, hodi hatán fali ba vizita ofisiál husi Repúblika Kuba nian mai iha Timor-Leste, iha tinan kotuk. REMATA - 17 setembru 2019Toleránsia ponto iha loron 20 Fulan-Setembru tinan 2019 ba Selebrasaun aniversáriu INTERFET tama mai Timor-Leste ba Dala-20Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Toleránsia ponto iha loron 20 Fulan-Setembru tinan 2019 ba Selebrasaun aniversáriu INTERFET tama mai Timor-Leste ba Dala-20
Konsidera INTERFET tama mai Timor-Leste konstitui akontesimentu nasionál ne’ebe boot no importante iha istória Povu Timoroan nian no iha tinan ida-ne’e mós hanesan aniversáriu ba dala-20 INTERFET tama mai Timor-Leste
Hodi konsidera katak atu komemorasaun ne’e bele la’o ho diak, Governu sei realiza serimónia ofisiál ne’ebé mak sei partisipa hosi altu dignitáriu internasionál oioin no Governu mós sei favorese partisipasaun hosi sidadaun sira hotu iha serimónia refere, no sei sai hanesan reflesaun a’as no signifikadu iha istoria hosi akontesimentu ne’ebé boot.
Nune’e, haktuir saida maka hatuur ona iha alinea b) hosi n.º 2, n.º 4 no hosi alínea d) hosi n.º 6, hotu, artigu 7.º hosi Lei n.º 10/2005, loron-10 fulan agostu, altera hosi Lei n.º 3/2016, loron-25 fulan maiu, kona-ba feriadu ofisiál sira no data komemorativa ofisiál, Primeiru-Ministru desidi fó toleránsia pontu ba funsionáriu hotu-hotu no ajente Ministériu sira ka servisu ne’ebé dependente ba, nomós ba institutu sira no organizmu integradu iha administrasaun indireta Estadu nian, iha loron-20 fulan setembru tinan 2019. - 17 setembru 2019Konstrusaun ba Porto TibarPrezidénsia Konsellu Ministrushare tan
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Konstrusaun ba Porto Tibar
Membru Governu sira ne’ebé nuudar responsável ba Projetu Portu Tibar maka Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku iha ezersísiu, Ministra Finansas iha ezersísiu, Ministru Obras Públikas no Ministru Transportes no Komunikasoins, preokupadu tanba hanoin hela impaktu sá de’it maka bele mosu ba konstrusaun Porto Tibar tanba suspensaun servisu esplorasaun ba pedreira hosi China Harbour Timor, Lda, tan ne’e, membru Governu sira ne’e reuni tiha informasaun kona-ba medida kautelár ne’ebé Tribunal Distrital Díli dekreta ona kona-ba oinsá parsela-rai nebe hola parte ba pedreira.
Projetu ida-ne’e nuudar interese públiku, ne’ebé hakerek iha Planu Nasionál Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste nian ba 2011-2030, ne’ebé maka Governu Konstitusionál hotu-hotu iha pasadu no agora sempre apoia no promove.
Hafoin halo tiha análize ba prosesu, haree hetan katak tribunal dekreta medida kautelár ba parsela rai ne’ebé sala. Atu dehan katak, tribunal husu atu halo restituisaun provizória ba posse kona-ba parsela rai ida no tribunal haruka ezekuta medida ba parsela rai ida seluk fali no ida ne’e, hamosu konfuzaun no halo ema hotu hakfodak, inklui mós Governu.
Tuir prosesu Tribunal, rekerimentu koa’lia kona-ba parsela rai ida ne’ebé lokalisa dook ho distánsia liu km 1 (ida) hosi parsela rai ne’ebé nuudar objetu ezekusaun tribunal nian. Erru ida-ne’e taka dalan assesu ba servisu pedreira no ida-ne’e impede kontinuasaun servisu pedreira, ho risku sériu ba konstrusaun Porto Tibar tanba sei la hetan fornesimentu materiál atu halo konstrusaun nesesáriu.
Tuir informasaun hosi Diresaun Nasionál Terras no Propriedades no Servisu Kadastrál katakparsela rai ne’ebé ezekuta sala maka parsela rai ne’ebé daudauk ne’e nia propriedade iha hela disputa ho Estadu rasik no Ministériu Justisa analisa hela parsela rai ne’e.
Haree ba faktu hirak-ne’e, Governu desidi foti asaun reprezenta Estadu no defende interese públiku, hodi alerta ba Tribunal tan erru ne’ebé Tribunal komete ona nune’e Tribunal para revé filafali medida ne’e no dekreta hodi anula no ordena atu sobu saida de’it maka taka hela dalan ka meiu saida de’it maka halo atu la bele hetan asesu ba pedreira.
China Harbour Timor, Lda, nuudar subkontratada konsensionáriu ba Porto Tibar nian, utiliza rai ba pedreira ho koñesimentu, autorizasaun no perfeita kolaborasaun ho entidade kompetente hotuhotu inklui komunidade lokál, Xefe Aldeia Mota Ikun, Administrador Postu Administrativu Bazartete, Administrador hosi Munisípiu Likisá, Komandante PNTL Likisá, Diresaun Nasionál Terras no Propriedades no Servisu Kadastrál Likisá, Autoridade Nasional Petróleu no Minerais (responsável ba lisensiamentu pedreira), Unidade Jestaun ba Projetu ba Porto Tibar (responsável ba ezekusaun Projetu ba Porto Tibar) no mós, membru Governu sira ne’ebé nuudar responsável ba ezekusaun projetu ba Porto Tibar no Sekretáriu Estadu Terras no Propriedades no Ministériu Justisa rasik.
Hamutuk ho esklaresimentu nebe halo ona ba tribunal, Governu sei foti medida nesesáriu atu salvaguarda interese públiku nian ba konstrusaun Porto Tibar. Remata
- 12 setembru 2019Sorumutu Extraordinária Konsellu Ministrus iha Loron 12 fulan-setembru tinan 2019Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Extraordinária Konsellu Ministrus iha Loron 12 fulan-setembru tinan 2019
Konsellu Ministru halao’o sorumutu iha Palásiu Governu, iha Díli no aprova Votu Pezár ba falesimentu Eis-Prezidente Repúblika Indonézia, Bacharuddin Jusuf Habibie.
Iha Nota Pezár ne’ebé aprova husi Konsellu Ministru, Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste manifesta pezár ne’ebé bo’ot wainhira simu notísia falesimentu husi B.J. Habibie. No ho momentu ida ne’e konsternasaun bo’ot tebes ba Povu Repúblika Indonézia, ho nune’e Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste aprezenta mós sentidu kondolénsias ba família husi Eis-Prezidente Repúblika Indonézia, Bacharuddin Jusuf Habibie, no sei hamutuk ho familia ne’ebé lakon.
B. J. Habibie hanesan Prezidente Repúblika Indonézia ba da-tolu nian, hahu iha mandatu loron 21 fulan-maiu tinan 1998 no remata iha loron 20 fulan-outubru tinan 1999.
Ninia kapasidade diplomátika halo nia sai parte fundamental ida iha Timor-Leste nia istoria, bainhira nia haruka nia pedidu ba Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas, Kofi Annan, iha loron-27 fulan-janeiru tinan 1999, hodi nune’e loke dalan ba Timor-Leste realiza referendu. Liuhusi referendu mak povu Timor-Leste ezerse nia direitu ba nia autodeterminasaun no ema barak liu mak desidi independénsia ba Timor-Leste iha tinan 1999.
Votu Pezár ne’e sei entrega husi Kay Rala Xanana Gusmão nu’udar Eis Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba B.J. Habibie nia família. REMATA - 11 setembru 2019Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 11 fulan-setembru tinan 2019Prezidénsia Konsellu Ministrushare tan
VIII Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus iha Loron 11 fulan-setembru tinan 2019
Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no asiste aprezentasaun husi Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no ekipa peritu husi DLA Piper, relasiona ho opsaun sira ba setór aviasaun sivíl iha Timor-Leste. Aprezentasaun ne’e ninia objetivu mak atu hato’o opsaun estratéjika sira ne’ebé apropriada liu ba tempu badak, médiu no naruk, ne’ebé bele disponivel ba Governu, atu asegura transporte aéreu no evita izolamentu impostu husi merkadu kompetitivu iha indústria aérea nian.
Ministru Defeza Filomeno Paixão de Jesus, halo aprezentasaun ida iha Konsellu Ministrus kona-ba definisaun Konseitu Estratéjiku Militár (KEM) ida ba Timor-Leste. Kriasaun Konseitu Estratéjiku Militár ida ne’e bazeia ba lejizlasaun ne’ebé vigora hela no ho objetivu atu hametin Forsas Armadas nasionais no reforsu ba seguransa nasionál, tuir evolusaun seguransa globál, rejionál no lokál nian.
Konsellu Ministrus asiste mós aprezentasaun husi Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Leite Magalhães, relasiona ho proposta husi Ekipa Dezenvolvimentu Kompaktu – Timor-Leste (Compact Development Team – Timor-Leste, CDTL-TL) kona-ba komponente sira husi programa ne’ebé sei hato’o ba Millennium Challenge Corporation (MCC). Programa ida ne’e, ne’ebé haree liuliu ba oinsá atu hatán ba dezafiu ekonómiku sira país nian, hanesan Timor-Leste no MCC identifika hamutuk ona, ninia objetivu maka atu halakon moris-kiak no atu hasa’e kreximentu ekonómiku nasionál, no ninia komponente haat maka hanesan: fornesimentu bee-moos, saneamentu no drenajen; edukasaun; nutrisaun; no rezolusaun ba disputa komersiál sira.
Konsellu Ministrus aprova ona Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, relasiona ho definisaun ba kompozisaun Komité Revizaun Polítiku ho objetivu atu halo verifikasaun ba alokasaun estratéjika rekursu sira atu nune’e bele atinje kompromisu no objetivu hirak ne’ebé inklui ona iha dokumentu estratéjiku sira no apresia ezekuibilidade husi planu sira ba tinan finanseiru 2020 nian.
Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, aprezenta ona proposta Rezolusaun Governu nian kona-ba autorizasaun atu sosa kilat ba pesoál Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC), hanesan korpu superiór Polísia Kriminál ne’ebé iha misaun atu tulun autoridade judisiária, dezenvolve no promove asaun prevensaun, detensaun, investigasaun ne’ebé sai nu’udar ninia kompeténsia ka kompeténsia balun ne’ebé autoridade judisiária atribui ba nia, no mós asegura sentralizasaun nasionál ba informasaun kriminál no ninia koordenasaun operasionál no kooperasaun polisiál internasionál.
Konsellu Ministrus fó Podér Tomak ba Ministru Justisa atu asina akordu entre Ministériu Justisa Timor-Leste no Universidade Coimbra, Portugál, kona-ba estabelesimentu kooperasaun akadémika, sientífika no kulturál, iha ámbitu formasaun ba majistradu, defensór públiku no lisensiadu Direitu iha Timor-Leste.
Ministru Justisa aprezenta mós proposta Deliberasaun Konsellu Ministrus nian kona-ba alterasaun ba Protokolu Kooperasaun entre Ministériu Justisa Timor-Leste no Ministériu Justisa Portugál iha área Justisa nian, ne’ebé asina ona iha loron 25 fulan-fevereiru tinan 2016. Proposta deliberasaun ne’ebé Konsellu Ministrus aprova, ninia objetivu mak atu altera kritériu sira remunerasaun nian kona-ba kontratasaun téknika ba apoiu funsionamentu judisiál, asesoria no konsulta no mós kapasitasaun rekursus umanus. Alterasaun ba protokolu kooperasaun sei asina husi Ministru Justisa nasaun rua ne’e nian iha loron 17 fulan-setembru ne’e.
Governu aprova ona proposta Deliberasaun Konsellu Ministrus nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál iha ezersísiu, Abílio José Caetano, kona-ba apoiu finanseiru husi Timor-Leste ba eleisaun prezidensiál Giné-Bisau nian iha fulan-novembru tinan 2019.
Konsellu Ministrus liuhusi dalan ida-ne’e hatán ba pedidu apoiu tékniku no finanseiru atu organiza no hala’o eleisaun prezidensiál ne’ebé Governu Giné-Bisau hato’o, hodi fó apoiu finanseiru ida ho valór dolar amerikanu rihun atus-tolu no nomeia Tomás do Rosário Cabral nu’udar Reprezentante Espesiál Governu nian, ho misaun atu halo identifikasaun ba obstákulu sira, kona-ba organizasaun no realizasaun resenseamentu eleitorál nian no kona-ba eleisaun ne’ebé livre no justa.
Konsellu Ministrus aprova ona proposta Dekretu-Lei kona-ba Lei Orgánika Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, departamentu governamentál ne’ebé sai nu’udar responsavel ba konsesaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé Konsellu Ministrus define no aprova ona, ba área sira hanesan promosaun dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian, liuhosi planeamentu estratéjiku no integradu no mós rasionalizasaun rekursus finanseirus ne’ebé disponivel hodi asume responsabilidade espesífika sira kona-ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian.
Ikus liu, Konsellu Ministrus fó Podér Tomak ba Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, atu asina Akordu sira kona-ba Servisu Aéreu nian ho Estadu Qatar no ho Uniaun Emiradus Árabes, tuir Konvensaun kona-ba Aviasaun Sivíl Internasionál, ho objetivu atu estabelese no halo operasaun servisu aéreu sira entre Timor-Leste ho nasaun rua ne’e no mós ho nasaun sira seluk. REMATA - 28 agostu 2019Asinatura Kontratus Partilla Produsaun ho Operador Petróleo Offshore siraKOMUNICADO IMPRENSA KONJUNTUhare tan
Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus no Ministru Petróleu no Minerais iha ezersísiu,
Hermenegildo Cabral Pereira
Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun husi Timor-Leste,
Dionisio da Costa Babo Soares
Loron 28, FulanAgostu, Tinan 2019
Governu Timor-Leste konklui ona prosesu ‘rejime tranzitóriu’, ne’ebé presiza atu Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália, ne’ebé estabelese sira-nia ketan-tasik iha Tasi Timór, tama iha vigór iha loron 30 fulan-agostu tinan 2019.
Hafoin períodu konsulta no negosiasaun ida ne’ebé naruk, ne’ebé hahú molok asinatura ba Tratadu iha fulan-marsu tinan 2018, no oras ne’e to’o ona nia rohan, Governu asina Kontratu Partilla Produsaun nian foun hamutuk lima ho empreza petróleu no gás ne’ebé afeta husi Tratadu ne’e, hodi garante estabilidade no seguransa ba operasaun offshore iha Tasi Timor, durante períodu tranzisaun nian tomak husi Tratadu Tasi Timór ba Tratadu Ketan-Tasik nian foun.
Governu asina mós akordu foun sira ho Governu Austrália kona-ba troka informasaun fiskál sira entre Timor-Leste no Austrália, no memorandu entendimentu rua entre instituisaun sira husi Estadu rua ne’e, ne’ebé permite kooperasaun iha matéria petróleu nian (liuliu kona-ba jestaun kadoras mina Bayu-Undan nian no kona-ba transferénsia dadus jeolójikus no kooperasaun ne’ebé iha relasaun).
Asinatura ba Kontratu Partilla Produsaun nian lima no akordu sira seluk ho Governu Austrália halo parte husi kondisaun prévia hirak ne’ebé presiza ba troka nota diplomátika sira entre Timor-Leste no Austrália, ne’ebé kompleta prosesu rejime tranzitóriu ida-ne’e no sei permite atu Tratadu Fronteira nian tama iha vigór iha loron 30 fulan-agostu tinan 2019. ENDS