RSS 

Komunikadus

  • 27 jullu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 27 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 27 fulan-jullu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba Suplementu remuneratóriu ba funsionáriu públiku no ajente sira Administrasaun Públiku nian ne’ebé hala’o sira nia funsaun hanesan formadór iha Administrasaun Públika.
    Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ho objetivu atu estabelese rejime ida ne’ebé bele fó retribuisaun finanseira ba responsabilidade no kompleksidade boot funsionáriu no ajente públiku administrativu sira nian, ne’ebé envolve iha realizasaun asaun formasaun jerál ka espesializada nian. Suplementu foun ida-ne’e hakarak atu aproveita di’ak-liu kapasidade formadora ne’ebé, oras ne’e daudaun, iha ona Administrasaun Públika nasionál nia laran, nune’e hodi kontribui ba rasionalizasaun rekursu nasionál sira.
    Valór oras suplementu remuneratóriu formadór nian sei fiksa tuir grau kompleksidade funsionál karreira formandu sira nian. Entidade ne’ebé responsavel ba pagamentu husi suplementu ida-ne’e mak entidade ida ne’ebé responsavel hodi halo formasaun ka entidade sira ne’ebé selu.
    .
    Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jurídiku Parseria Públiku Privada (PPP) Servisu Diagnóstiku nian.
    Projetu Dekretu-Lei ida ne’e, hakarak atu estabelese kuadru jurídiku ida ne’ebé bele aplika ho espesífiku ba akordu PPP nian relasiona ho Servisu Diagnóstiku laboratoriál no diagnóstiku liuhusi imajen, no define rejime ida ne’ebé fleksivel no adekuadu liu ba kolaborasaun ho parseiru privadu ida iha prestasaun servisu públiku nian, no prevee mekanizmu sira ne’ebé asegura sustentabilidade, alokasaun risku, operasionalidade no kualidade servisu ne’ebé sei fó ba populasaun. Nune’e, estabelese kuadru jurídiku ida ne’ebé klaru, justu, previzivel no estavel ne’ebé permite atu estimula no dada investimentu privadu no garante prestasaun servisu públiku diagnóstiku laboratoriál no diagnóstiku liuhusi imajen.
    Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, ne’ebé hatuur valór másimu atu selu ba akizisaun beins imóveis (propriedade sira) no tanba lakon edifikasaun (sasán /soin sira ne’ebé iha rai-leten), lakon benfeitoria (hadi’a propriedade ne’ebé iha tiha ona), lakon área floresta no agríkola nian, no tanba tenke hapara atividade sira hanesan pekuária, peskas no foti masin iha área implementasaun projetu rekualifikasaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato nian.
    .
    Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva, ba alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n. 11/2006 loron 12 fulan-abríl, kona-ba kriasaun Institutu Jestaun Ekipamentu Timor-Leste (IGE – Sigla iha lian portugés) no aprovasaun ba ninia estatutu.
    Alterasaun ida-ne’e, ho objetivu atu kompatibiliza estatutu IJE nian, ne’ebé define ona iha Dekretu-Lei Organizasaun Administrasaun Direta no Indireta, ho Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian, no hodi fó kompeténsia foun ne’ebé sei permite atu aproveita di’ak liután rekursu sira IJE nian, hodi hadi’a servisu públiku ne’ebé Estadu fó ba sidadaun sira.
    Nune’e, ba oin sei atribui kompeténsia no atribuisaun sira ne’ebé IJE halo ona durante tinan barak hodi apoia situasaun barak ne’ebé presiza intervensaun lalais hodi hadi’a filafali tráfegu rodoviáriu ho seguru no evita inundasaun liuhusi limpeza no normalizasaun ba mota sira. Instituisaun ida-ne’e iha ekipamentu ne’ebé presiza hodi hala’o tarefa sira-ne’e, no iha mós koñesimentu tékniku no esperiénsia iha terrenu hodi bele realiza, hanesan parte ida husi sira-nia atribuisaun, la’ós de’it tarefa sira ne’ebé prevee ona, hanesan jestaun ba ekipamentu pezadu sira, maibé mós halo atividade manutensaun ba estrada, hasai rai-henek no hamoos mota, no halo estabilizasaun ba mota-ninin no bareira sira.
    Ho diploma ida-ne’e, estabelese figura Diretór Ezekutivu nian, ho kompeténsia atu dirije no jere servisu IJE tuir diretrizes husi ninia Konsellu Administrasaun. No atribui mós kompeténsia ba Prezidente Konsellu Administrasaun IJE nian podér atu aprova despeza, autoriza no aprova aprovizionamentu no asina kontratu sira tuir lei.
    .
    Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, no Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, ne’ebé ho objetivu atu aprova Programa Merenda Eskolár nian.
    Programa Merenda Eskolár ne’e, nu’udar subsídiu ida ne’ebé fó iha ámbitu asaun sosiál eskolár, ninia objetivu hodi asegura direitu ba refeisaun loron-loron ho hahán ne’ebé saudavel, ekilibrada no indispensavel ba dezenvolvimentu no insentiva partisipasaun labarik sira nian iha edukasaun pré-eskolár no iha ensinu báziku, públiku no partikulár, ne’ebé integra iha rede públika oferta serbisu públiku iha territóriu nasionál, hodi promove ninia prosesu ensinu no aprendizajen nian. Iha programa ida-ne’e nia okos, sei fornese  refeisaun ba alunu sira husi estabelesimentu edukasaun pré-eskolár no ensinu báziku, públiku no partikulár nian ne’ebé integra iha rede públika oferta servisu públiku nian, ne’ebé lokaliza iha territóriu nasionál.
    Subsídiu sira ne’ebé fó iha ámbitu programa ida-ne’e, ninia natureza maka subvensaun públika sira. Subsídiu alimentár ne’e, atu uza de’it hodi sosa hahán no subsídiu administrativu, ne’ebé ho objetivu atu suporta despeza ho enkargu administrativu sira ne’ebé mosu husi ezekusaun programa ne’e nian.
    Implementadór sira Programa Merenda Eskolár nian mak estabelesimentu edukasaun pré-eskolár no ensinu báziku, públiku no partikulár ne’ebé integra iha rede públika oferta servisu públiku nian, ne’ebé lokaliza iha territóriu nasionál no organizasaun komunitária sira, grupu komunitária ka hanesan, liuliu asosiasaun sein personalidade jurídika.
    Montante subsídiu ne’ebé atribui iha ámbitu Programa Merenda Eskolár nian fiksa ona ho US$ 0,42 ba kada loron eskola no ba kada alunu.
    .
    Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ba ratifikasaun akordu kompaktu Millennium Challenge Coorporation, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães.
    Akordu kooperasaun ida-ne’e asina ona iha loron 19 fulan-jullu liubá, sei implementa durante tinan lima, no iha montante globál dolar amerikanu millaun 484.
    Programa ne’e sei haree ba komponente prinsipál rua, ida atu hadi’a sistema bee, saneamentu no drenajen no ida seluk iha área edukasaun no formasaun nian. Komponente dahuluk ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee moos no bee iha rai-okos ne’ebé bele fó moras, impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira. Komponente ida-ne’e inklui, konstrusaun ba fábrika ida hodi prodús dezinfetante kímiku ba abastesimentu bee iha sidade, harii sistema sentrál dahuluk bee reziduál nian iha país, hadi’a rede drenajen ba kapitál Dili no ba munisípiu viziñu haat, reforma polítika no institusionál sira nune’e mós mudansa sosiál no komportamentu, hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee nian iha nivel doméstiku. Komponente daruak ho objetivu atu hadi'a kualidade ensinu sekundáriu nian ba alunu sira, liuhusi hadi'a ensinu sekundáriu no lideransa eskolár nian. Projetu ne'e sei estabelese instituisaun formál sertifikasaun formasaun nian dahuluk ba formasaun profesór sira iha nasaun ne’e, sei hanaran “Sentru Exelénsia”, ne'ebé sei fó formasaun no sertifikasaun profisionál ba profesór no lideransa sira ensinu sekundáriu nian iha tempu ohin loron no aban-bainrua nian. Investe iha formasaun ba profesór sira, sei prodús eskola sekundária sira ne'ebé di'ak liu, ho alunu sira ne’ebé bein preparadu ba merkadu serbisu ka ba edukasaun pós-sekundária no nune’e hadia ninia kapasidade hodi kontribui ba kreximentu ekonómiku país nian. REMATA
    hare tan
  • 20 jullu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-jullu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, Taur Matan Ruak no Vise-Ministru Interiór, António Armindo, kona-ba subsídiu diáriu alimentasaun ba ofisiál sira Servisu Migrasaun nian. Projetu Dekretu Governu ida-ne’e ninia objetivu mak atu estabelese valór diáriu no regularizasaun tuirmai ba pagamentu subsídiu ida-ne’e nian, tuir prevee ona iha Estatutu Pesoál Servisu Migrasaun nian, nune’e hodi halo hanesan ho valór subsídiu alimentasaun ne’ebé prevee ona iha rejime remuneratóriu ba Forsas Defeza no Seguransa. Valór diáriu husi subsídiu ne’ebé define ona iha diploma ida-ne’e maka dolar amerikanu sanulu.

    Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, atu selebra Akordu Finansiamentu nian ida ho Banku Mundiál (Asosiasaun Internasionál ba Dezenvolvimentu) kona-ba projetu fornesimentu bee iha Dili. Akordu ne’e ho objetivu atu halo kontratasaun ba empréstimu ida ho valór besik dolar amerikanu millaun 121, ba períodu maturidade tinan 40, hodi finansia projetu fornesimentu bee nian ba Dili.  Programa ne’e sei dezenvolve liuhusi finansiamentu ida-ne’e ho durasaun tinan hitu no komponente tolu: komponente dahuluk refere ba dezenvolvimentu infraestruturas abastesimentu bee nian, komponente daruak kona-ba hadi’a kapasidade institusionál ba servisu sira iha setór ida-ne’e no komponente datoluk ho objetivu atu hadi’a jestaun projetu nian.

    Konsellu Ministrus mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Finansas, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 30/2011, loron 27 fulan-jullu, kona-ba kondisaun no prosedimentu sira atu observa relasiona ho importasaun veíkulu sira nian. Liu ona tinan sanulu hafoin aprovasaun ba diploma ida-ne’e, iha duni nesesidade atu aprezenta kondisaun sira ne’ebé ezijente liu ba importasaun veíkulu no atu kontrola operasaun ba importasaun nian ho efikás liu, hodi asegura protesaun ba konsumidór no meiu ambiente. Ba efeitu ne’e, projetu Dekretu-Lei ida-ne’e hakarak atu inklui mós bandu importasaun motorizada no veíkulu lijeiru (karreta ki’ik) pasajeiru nian no mistu [karreta ne’ebé tula pasajeiru no sasán merkadoria nian] ne’ebé la kumpre kondisaun téknika sira sirkulasaun nian iha territóriu nasionál no atu kria rejime kontraordenasionál ida hodi fó kastigu ba sira ne’ebé la kumpre regra ne’ebé hatuur iha diploma ne’e. Hakarak mós atu simplifika prosedimentu importasaun veíkulu sira nian, hodi elimina autorizasaun prévia no konsentra verifikasaun ba rekizitu legál sira importasaun nian iha momentu ida de’it, hodi nune’e, fasilita importasaun veíkulu sira nian tuir lei.

    Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta opsaun polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze hodi kria rejime remuneratóriu ida ba titulár órgaun sira Administrasaun Indireta Estadu nian, no buka hodi estabelese remunerasaun ne’ebé aliña tuir kritériu objetivu sira, atubele asegura interese públiku no tratamentu hanesan ba situasaun ne’ebé hanesan, tuir posibilidade.

    Ikusliu, Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Julião da Silva, halo aprezentasaun ida kona-ba prosesu kandidatura Timor-Leste nian nu’udar membru Konsellu Direitus Umanus Organizasaun Nasoins Unidas nian (ONU), ba períodu tinan 2024 to’o 2026.  Karik eleitu, ida-ne’e hanesan ba dala uluk Timor-Leste halo parte hanesan membru konsellu direitus umanus nian, hodi kontribui ba promosaun direitus umanus liuhusi respeitu-malu no diálogu. Promosaun no protesaun ba direitus umanus nu’udar prioridade ida ba Timor-Leste, tantu iha nivel nasionál, nomos iha nivel internasionál.  REMATA
    hare tan
  • 18 jullu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 18 fulan-jullu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no delibera ona atu aprova montante totál  despeza títulu orsamentál ida-idak nian ba Orsamentu Jerál Estadu tinan 2023 nian (OJE 2023).  REMATA 
    hare tan
  • 13 jullu 2022Timor-Leste asina Akordu Kompaktu ho MCC iha loron 19 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste asina Akordu Kompaktu ho MCC iha loron 19 fulan-jullu tinan 2022
    Governu Timor-Leste ho ajénsia governamentál amerikana Millennium Challenge Corporation (MCC), iha loron 19 fulan-jullu tinan 2022 sei asina akordu kooperasaun ba programa ida ne’ebé sei implementa durante tinan lima, ho montante totál dolar amerikanu millaun 484, ho objetivu atu redús ki’ak liuhusi kreximentu ekonómiku.
    Akordu kompaktu ho MCC ne’e sei asina husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Magalhães no Vise-Prezidente MCC nian, Cameron Alford, iha serimónia ida ne’ebé sei hala’o iha Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun.
    Investimentu ne’e sei haree ba projetu prinsipál rua, ida atu hadi’a sistema bee, saneamentu no drenajen no ida seluk iha área edukasaun no formasaun nian. Ida uluk inklui tratamentu ba bee, ezgotu, sistema drenajen, reforsu ba instituisaun no entidade reguladór sira, no kriasaun abastesimentu sólidu ida ba bee no ezgotu ba uzu doméstiku. Ida tuirmai sei inklui Sentru Exelénsia Foun ida ba formasaun profesór foun sira ne’ebé sei garante padraun kualidade no lideransa nian.
    Husi totál ne’ebé kalkula ona hamutuk dolar amerikanu millaun 484, dolar amerikanu millaun 420 sei disponibiliza husi MCC, no Governu Timor-Leste sei kontribui ho dolar amerikanu millaun 64. Valór ne’ebé sei disponibiliza husi Timor-Leste sei aloka de’it ba projetu tratamentu bee, ezgotu no drenajen nian, husi osan sira-ne’e dolar amerikanu millaun 34 sei uza hodi halo ligasaun ba uma sira no hodi dezativa fosa ne’ebé iha. Restu dolar amerikanu millaun 30 sei utiliza hodi apoia instalasaun sistema konvensionál no ba instalasaun bomba bee nian.
    Konsellu Administrasaun MCC nian iha fulan-dezembru tinan 2017, hili ona Timor-Leste, nu’udár nasaun ne’ebé kumpre rekizitu hodi implementa programa ida ne’e ba promosaun kreximentu ekonómiku, ne’ebé aliña ho prioridade sira dezenvolvimentu nasionál nian.
    Iha loron 21 fulan-jullu tinan 2018, Ministru Fidelis Magalhães no Vise-Prezidente Adjuntu MCC nian, Jonathan Brooks, asina ona akordu finansiamentu inisiál ida, ho valór dolar amerikanu rihun 750 hodi kria ekipa ida, ne’ebé integra iha programa Millennium Challenge Compact, ho misaun atu identifika setór ekonómiku sira ne’ebé sei dezenvolve durante implementasaun programa ne’e nian.
    Ekipa Dezenvolvimentu Kompaktu ba Dezenvolvimentu Governu Timor-Leste (CDT-TL) nian ida-ne’e, ofisiálmente kria ona iha loron 25 fulan-marsu tinan 2019 no lidera husi Embaixadór Constâncio Pinto.
    Hosi loron 11 to’o 17 fulan-abríl tinan 2022, Ministru Fidelis Magalhães lidera delegasaun altu nivel ida, ne’ebé kompostu husi reprezentante 14 entidade governamentál oioin, halo viajen ba Washington, iha Estadus Unidus Amérika (EUA), hodi halo negosiasaun akordu kompaktu ho MCC.
    Serimónia asinatura ne’e sei marka prezensa husi membru Governu Konstitusionál VIII, Parlamentu Nasionál, Autoridade Munisipál, lider komunitáriu, reprezentante husi organizasaun públika sira, sosiedade sivíl no setór privadu, korpu diplomátiku no parseiru sira dezenvolvimentu nian. REMATA   
    hare tan
  • 13 jullu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 13 fulan-jullu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba Estatutu Orgániku Unidade Falintil nian, hodi estabelese ninia estrutura no atribuisaun. Unidade Falintil ne’e, integra ona iha estrutura sentrál FALINTIL-Forsas Defeza Timor-Leste, hanesan Unidade Operasaun Espesiál ida. Ninia misaun prinsipál mak atu forma militár sira iha área espesífika operasaun espesiál nian no hodi prepara Forsa Operasaun Espesiál ida. Forsa espesiál ida ne’e sei iha número efetivu ne’ebé ki’ik, organizasaun di’ak liu no sei harii hosi pesoál ne’ebé selesiona, treina no ekipa ho di’ak. Ninia objetivu maka atu hala’o operasaun iha kondisaun fízika no psikolójika ne’ebé ezijente, nune’e bele kumpre misaun sira ne’ebé ezije téknika no atuasaun ne’ebé la konvensionál.

    Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, ba kriasaun Sosiedade Anónima Kapitál Públiku JESPIN – Jestaun Parke Industriál, SA. Ho objetivu atu promove atividade inisiativa privada iha setór industriál, Governu hakarak atu kria sosiedade anónima kapitál públiku nian ida-ne’e, ne’ebé sei responsavel ba promosaun, instalasaun no jestaun ba parke industriál sira.

    Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, ne’ebé ho objetivu atu kria Komisaun Interministeriál Koordenadora ba Kriasaun Laboratóriu Nasionál Enjeñaria Timor-Leste nian, ho responsabilidade atu aprezenta ba Konsellu Ministrus, iha prazu fulan tolu, Planu Mestre  Kriasaun Laboratóriu Nasionál Enjeñaria Timor-Leste nian. Komisaun ne’e, prezide husi Vise-Primeiru-Ministru, no mós kompostu husi Ministru Obras Públikas no husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura.

    Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba Misaun hodi apoia prosesu resenseamentu eleitorál iha Giné-Bissau. Rezolusaun Governu ne’ebé aprova nomeia Lino de Jesus Torrezão hanesan Reprezentante Espesiál Governu Timor-Leste nian ba Governu Giné-Bissau hodi halo identifikasaun ba nesesidade Estadu ida-ne’e hodi hala’o eleisaun ne’ebé livre no justa, iha loron 18 fulan-dezembru tinan 2022 mai.

    Konsellu Ministrus autoriza Ministru Agrikultura no Peskas hodi asina memorandu entendimentu ida kona-ba kooperasaun agríkola ho Ministériu Agrikultura Repúblika Indonézia nian, ho objetivu atu loke tan kuadru ezistente kooperasaun bilaterál nian iha setór agríkola, inklui área téknika no sientífika.

    Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, simu autorizasaun husi Konsellu Ministrus hodi asina memorandu entendimentu rua ho Governu Indonézia,  ida iha área komérsiu nian no ida seluk kona-ba padronizasaun, avaliasaun konformidade no metrolojia nian.

    Konsellu Ministrus autoriza Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, hodi asina memorandu entendimentu ida ho Ministériu Transportes Repúblika Indonézia nian kona-ba Movimentu Transfronteirisu Autokarru Komersiál nian. Memorandu ida-ne’e ho objetivu atu apoia komérsiu transfronteirisu no kooperasaun entre nasaun rua ne’e, no fó dalan atu promove, dezenvolve no reforsa komérsiu, investimentu, turizmu no interkámbiu kulturál entre nasaun rua ne’e, liuhusi estabelesimentu sistema transporte nian ida ne’ebé integradu no efisiente ne’ebé bele insentiva kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste, maibé mós fó benefísiu ba Indonézia.

    Ministru Transportes no Komunikasoins hetan mós autorizasaun husi Konsellu Ministrus hodi asina memorandu entendimentu entre ninia ministériu no Ajénsia Meteorolojia, Klimatolojia no Jeofízika Repúblika Indonézia nian kona-ba kooperasaun iha área meteorolojia, klimatolojia no jeofízika nian. Parseria ne’ebé prevee iha memorandu ida-ne’e, ho objetivu atu apoia dezenvolvimentu  meteorolojia, klimatolojia no jeofízika nian, setór ne’ebé importante tebetebes ba Timor-Leste, liuliu iha área sira hanesan kalibrasaun ba ekipamentu meteorolójiku no sismolójiku no kapasitasaun ba rekursus umanus.

    Konsellu Ministrus mós autoriza Ministru Transportes no Komunikasoins hodi asina memorandu entendimentu ida ho Ministériu Komunikasoins no Informátika Repúblika Indonézia nian, ba kooperasaun iha área komunikasoins no informátika. Habelar no hadi’a setór komunikasoins no informátika nian implika kolaborasaun ho nasaun sira seluk hodi nune’e nasaun rua ne’e ho proativu no asertivu, bele aumenta sira-nia efikásia atuasaun interna no esterna nian no situasaun ne’e presiza estabelese baze koordenasaun no kooperasaun bilaterál iha kampu komunikasoins no informátika nian.

    Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, kona-ba medida apoiu nian hodi dezloka estudante timoroan sira ne’ebé frekuenta ensinu superiór iha estranjeiru atu filafali mai Timor-Leste ka hodi sai ba estranjeiru iha situasaun pandemia, epidemia, dezastre naturál ka katástrofe, moras todan ka konflitu armadu nian. Ho aprovasaun hosi diploma ida-ne’e, haree ba situasaun sira ne’ebé akontese, Estadu sei fasilita viajen ne’ebé presiza hodi estudante sira ho nasionalidade timoroan ne’ebé ho ativu frekuenta hela ensinu superiór iha estranjeiru, instituisaun ensinu superiór ne’ebé hetan akreditasaun bele fila mai Timor-Leste, ka ninia viajen ba fatin iha ne’ebé sira sei frekuenta sira-nia estudu iha ensinu superiór. Estadu sei selu viajen liuhusi transporte aéreu, marítimu ka rodoviáriu estudante nian durante ninia dezlokasaun filafali ka sai husi Timor-Leste nomós alojamentu ka hela temporáriu bainhira mosu evakuasaun, kuarentena ka halo tratamentu médiku ka ospitalar.

    Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, simu autorizasaun hodi asina akordu projetu ida ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Koreia nian (KOIKA),” ba dezenvolvimentu projetu “YEES – Youth Employment and Entrepreneurship Skills (kompeténsia empreendedorizmu no empregu ba juventude). Tuir memorandu ida ne’e, Repúblika Koreia sei realiza kontribuisaun finanseira dolar amerikanu millaun neen, rihun atus-rua, atu finansia dezenvolvimentu joven sira nian hodi hetan abilidade, kompeténsia no koñesimentu atubele hetan serbisu, oferese servisu disponivel sira hodi fornese suporte olístiku iha aumentu ba kbiit serbisu nian no ajuda joven sira hodi hahú no habelar sira-nia negósiu. Projetu ne’e sei iha durasaun tinan neen, husi tinan 2022 to’o 2027 no sei implementa iha munisípiu haat, Dili, Baukau, Ermera no Likisá.

    Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé halo alterasaun Orgánika Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian. Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e nian sai ona hanesan objetu deliberasaun iha sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 25 fulan-maiu tinan 2022, maibé tanba iha alterasaun balun iha faze redasaun finál nian, presiza submete projetu Dekretu-Lei ida-ne’e nian ba deliberasaun foun.

    Aprova mós projetu Dekretu-Lei ne’ebé atu halo alterasaun daruak ba Dekretu-Lei n. 26/2021, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé altera ona husi Dekretu-Lei n. 12/2022, loron 17 fulan-marsu, kona-ba medida exesionál no temporária vijilánsia sanitária nian hodi hatán ba pandemia moras COVID-19. Ho alterasaun ida-ne’e, medida exesionál sira sei prolonga to’o loron 13 fulan-novembru tinan 2022.

    Ikusliu, Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, nu’udar Autoridade Nasionál ba Expo Dubai tinan 2020 (ANED-TL) no Koordenadór-Jerál ba Expo Dubai tinan 2020, Manuel Vong, halo aprezentasaun ba Konsellu Ministrus kona-ba rezultadu partisipasaun Timor-Leste nian iha Expo Dubai tinan 2020. Pavillaun Timor-Leste nian, iha espozisaun mundiál dahuluk hala’o iha médiu oriente, ho vizitante liu ema rihun 340, hahú husi loron 1 fulan-outubru to’o loron 31 fulan-marsu tinan 2022. Durante períodu ida-ne’e realiza ona asaun oin-oin marketing no promosaun nian iha área turizmu no ospitalidade, agrikultura no peskas, konetividade, lojístika no transporte no petróleu, gás no minerál hodi atrai investimentu mai Timor-Leste. Hala’o mós palestra no enkontru ho governante sira médiu oriente nian no reprezentante sira setór privadu nian. Durante eventu ne’e, asina mós akordu servisu aéreu nian ida ho Governu Emiradus Arábes Unidus. REMATA
    hare tan
  • 09 jullu 2022Timor-Leste lamenta ho José Eduardo dos Santos nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 9, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste lamenta ho José Eduardo dos Santos nia mate
    sei publika
    hare tan
  • 08 jullu 2022Governu hato’o kondolénsia ba ex-Primeiru-Ministru Japaun Shinzo Abe nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 8, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Governu hato’o kondolénsia ba ex-Primeiru-Ministru Japaun Shinzo Abenia nia mate
    Ho sentimentu ne’ebé kle’an Governu Timor-Leste simu notísia kona-ba eis-Primeiru-Ministru Japonés, Shinzo Abe, nia mate, iha sesta-feira ida-ne’e, hafoin hetan tiru bainhira halo diskursu iha kampaña ida, iha Nara, sidade ida hosi oeste Japaun nian.
    Shinzo Abe tinan 67 no nia nu’udar Primeiru-Ministru ne’ebé okupa kargu kleur liu iha Japaun, dahuluk hosi tinan 2006 to’o tinan 2007 no hafoin hosi tinan 2012 to’o tinan 2020, momentu nia dada-an hosi kargu tanba problema saúde.
    Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, iha loron 15 fulan-marsu tinan 2016, iha altura nu’udar Prezidente Repúblika, iha ninia vizita ofisiál ba Japaun, simu hosi Primeiru-Ministru Shinzo Abe, ne’ebé iha oportunidade hodi apresia ninia empeñamentu pesoál iha aprofundamentu ba lasu kooperasaun nian ho Timor-Leste.
     Portavós Governu nian, Ministru Fidelis Magalhães, hodi Konsellu Ministrus no Governu tomak nia naran, hato’o ninia laran triste ba família eis-Primeiru-Ministru Shinzo Abe nian no reafirma ninia amizade no solidariedade ne’ebé forte ho Governu no povu tomak Japaun nian. REMATA
    hare tan
  • 08 jullu 2022Timor-Leste saúda desizaun Governu australia nian ne'ebé retira ona akuzasaun hasoru Bernard Collaery
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 8, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste saúda desizaun Governu australia nian ne'ebé retira ona akuzasaun hasoru Bernard Collaery
    Governu Konstitusionál VIII apresia desizaun ne’ebé fó-sai horiseik husi prokuradór-jerál australianu, Mark Dreyfus, hodi retira (dada-hikas) akuzasaun hasoru Bernard Collaery, hafoin tinan haat nia hetan akuzasaun tanba divulga informasaun konfidensiál sira kona-ba suposta operasaun espionajen Austrália nian iha Timor-Leste.
    Prokuradór-jerál, Mark Dreyfus QC MP, hato’o iha anúnsiu desizaun ne’e katak tau iha konsiderasaun “kompromisu atu proteje interese nasionál Austrália nian, inklui seguransa nasionál no relasaun Austrália ho ninia viziñu besik sira”.
    Governu Timor-Leste rekoñese no agradese kontribuisaun Bernard Collaery no ninia kliente, eis-espiaun ida koñesidu hanesan Testemuña K, iha prosesu ne’ebé permite ona atu estabelese fronteira marítima definitiva sira entre Timor-Leste ho Austrália iha Tasi Timor, ne’ebé atinje ona ho asinatura tratadu entre país rua ne’e iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018.
    Timor-Leste selebra no rekoñese mós kontribuisaun povu australianu nian ne’ebé durante ne’e apoia no kontribui ona hodi taka akuzasaun ida-ne’e no hodi alkansa akordu delimitasaun fronteira marítima ho Austrália.
    Portavós Governu nian, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, lori Konsellu Ministrus no Governu tomak nia naran, hato’o parabéns ba Governu australianu ba desizaun ida ne’ebé justa no afirma katak korresaun ba erru ne’ebé uluk komete ona sei kontribui atu hakle’an liután relasaun amizade entre país viziñu rua ne’e.
    Governu Konstitusionál VIII, ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, komprometidu atu harii futuru ida ne’ebé prósperu, iha ne’ebé Austrália sai hanesan parseiru ida ne’ebé labele substitui. REMATA
     
    hare tan
19 20 21 22 23 24 25