RSS 

Komunikadus

  • Image
    28 marsu 2020Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 28 fulan-Marsu tinan 2020
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 28 fulan-Marsu tinan 2020
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Sentru Konvensaun Dili (CCD) no kontinua analiza Proposta Lei kona-ba Protesaun Sivíl, ne’ebé aprezenta iha loron 25 fulan-Marsu husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, no husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Alexandrino de Araújo.  Proposta Lei ne’e inklui prinsípiu fundamentál sira husi protesaun sivíl, define no organiza baze sira ba protesaun sivíl iha Timor Leste, fó destake ba Autoridade Protesaun Sivíl nian, nu’udar autoridade ne’ebé sei organiza sistema protesaun sivíl nian tomak, define Sistema Nasionál Protesaun Sivíl nian no desentraliza estrutura protesaun sivíl nian iha nivel rejionál no munisipál. Proposta Lei ne’e aprova husi Konsellu Ministrus.
    Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, halo aprezentasaun kona ba dadu detalle husi valór sira ne’ebé prevee iha pakote medida resposta ba COVID-19 no hodi hatán ba estragu sira husi inundasaun, ne’ebé inklui iha pedidu ba Parlamentu nasionál husi autorizasaun atu halo transferénsia estraordinária husi Fundu Petroliferu ho valór dólar millaun 100. Iha pakote ne’e inklui área Prevensaun no kombate ba COVID-19, sosa ai-moruk, materiál no ekipamentu, despeza sira ne’ebé asosiadu ho fatin kuarentena, izolamentu no tratamentu, despeza sira ne’ebé relasiona ho medida sira atu garante distribuisaun no fornesimentu husi bein esensiál sira, liu liu produtu alimentar. Ba protesaun sosiál, apoiu domisiliáriu no rekuperasaun husi dezastre naturál sira, inklui apoiu hahán, fornesimentu ba ai-moruk no materiál sira ba vítima husi dezastre naturál sira. Parte husi valór ne’e sei aplika ba medida rekuperasaun ekonómika kona ba pandemia COVID-19, liu liu kriasaun liña kréditu ho taxa reduzidu, apoiu ba empreza média no ki’ik no apoiu finanseiru diretu ba ema no empreza sira. Ministra Finansas iha ezersísiu sei aprezenta pakote detalladu husi medida sira ne’e ba Komisaun C husi Parlamentu Nasionál.
    Ministra Saúde iha ezersísiu, Élia António de Araújo dos Reis Amaral, aprezenta projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, kona ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.º 18/2004, husi loron 23 fulan-novembru, kona ba unidade saúde privada. Dekretu-Lei ne’ebé regula kondisaun sira husi lisensiamentu, funsionamentu no fiskalizasaun husi unidade saúde sira, hetan aprovasaun iha kontestu ekonómiku, sosiál no kulturál ne’ebé hetan alterasaun boot to’o agora. Nune’e, ho alterasaun ida ne’e, halo revizaun ba rekizitu tékniku sira ne’ebé nesesáriu ba konsesaun husi lisensa sira, halo adaptasaun ba nomenklatura no klareza husi konseitu sira husi rejime juridiku ne’ebé regula atividade ida ne’e no fó posibilidade ba poliklinika sira husi servisu saúde atu halo internamentu, no hatán ba nesesidade atu aumenta oferta husi setór privadu iha área saúde, no hamenus presaun ba servisu nasionál de saúde, hatán ba preokupasaun husi investidór estranjeiru sira no fó dalan ba Estadu atu hamenus despeza ho asisténsia médika iha rai liur.
    Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu Governu ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona ba medida ezekusaun husi deklarasaun estadu emerjénsia. Haree ba deskoberta, iha fulan Dezembru liu ba, husi estirpe foun husi vírus corona, ho naran SARS-Cov2 no nia propagasaun lailais ne’ebé loke dalan ba Organizasaun Mundiál Saúde atu deklara moras ne’ebé provoka husi vírus ida ne’e, COVID -19 nudar pandemia, Governu adota hela konjuntu husi medida preventiva sira. Maske esforsu ne’ebé hala’o no medida ne’ebé aprova no implementa ona, iha loron 14 fulan-marsu, Ministériu Saúde fó sai anúnsiu kona ba kazu dahuluk husi teste pozitivu husi COVID-19. Tanba nesesidade atu reforsu no hala’o medida foun, hodi hamenus liu tan risku kontájiu husi SARS-Cov2 entre populasaun ne’ebé hela iha Timor-Leste, Governu propoin ba Prezidente Repúblika atu dekreta estadu emerjénsia. Tanba deklarasaun estadu emerjénsia, Governu, liu husi Dekretu ne’e, garante ninia ezekusaun no adota medida sira ne’ebé nesesáriu atu prevene moras, halo kontensaun ba pandemia, salva ema nia vida no garante subsisténsia husi kadeia abastesimentu husi beins no servisu sira ne’ebé esensiál ba ita nia populasaun, maske sira ne’e bele limita liberdade no direitu fundamentál balu. Estadu emerjénsia tama iha vigor iha 00:00 oras husi loron 28 fulan-marsu 2020 to’o oras 23:59 husi loron 26 fulan-abril 2020 no aplika ba territóriu nasionál tomak. Medida sira ne’ebé aprova sei hola ho respeitu ba limite konstitusionál sira no tuir orientasaun sira husi Organizasaun Mundiál Saúde no ezemplu husi Estadu sira seluk no buka atu hamenus oportunidade atu iha kazu foun husi COVID-19 iha Timor-Leste.
    Primeiru-Ministru, aprezenta mós Despaxu ida kona ba alterasaun daruak ba Despaxu n.º 005/II/2020, husi loron 18 fulan-fevereiru, ne’ebé “kria komisaun Interministeriál ba koordenasaun husi implementasaun husi medida sira husi prevensaun no kontrolu husi surtu husi Coronavírus foun. Ho alterasaun ida ne’e Primeiru-Ministru rasik mak preside ba komisaun Interministeriál ida ne’e. FIM
     
    hare tan
  • 25 marsu 2020Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 25 fulan-Marsu tinan 2020
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 25 fulan-Marsu tinan 2020
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Sentru Konvensaun Dili (CCD) no analiza ona Proposta Lei kona-ba Protesaun Sivíl, ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór iha ezersísiu, Filomeno da Paixão de Jesus, no husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Alexandrino de Araújo.  Proposta Lei ne’e inklui prinsípiu fundamentál sira husi protesaun sivíl, define no organiza baze sira ba protesaun sivíl iha Timor Leste, fó destake ba Autoridade Protesaun Sivíl nian, nu’udar autoridade ne’ebé sei organiza sistema protesaun sivíl nian tomak, define Sistema Nasionál Protesaun Sivíl nian no desentraliza estrutura protesaun sivíl nian iha nivel rejionál no munisipál. Proposta Lei ne’e sei analiza filafali iha sorumutuk Konsellu Ministrus oinmai.
    Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Nélio Isaac Sarmento, aprezenta ona proposta deliberasaun ida, ne’ebé hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba adiantamentu ba realizasaun Jogus Desportivus XII Komunidade Nasaun Lian Portugés sira (CPLP) nian,  ne’ebé, tuir planu, sei hala’o iha Timor-Leste, entre loron 10 no loron 22 fulan-jullu tinan 2020. Haree ba konjuntura internasionál ne’ebé provoka husi propagasaun COVID-19 nian, ne’ebé fó ameasa maka’as ba saúde públika no hanesan saida mak akontese ona iha nivel mundiál, Governu rekomenda adiamentu ba realizasaun Jogus da-XII CPLP nian ba data ne’ebé maka sei define tuirmai, no fó instrusaun ba Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun atu halo komunikasaun nesesária ho órgaun kompetente sira husi CPLP.
    Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, aprezenta Projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, kona-ba polítika atu hamenus impaktu ekonómiku negativu no ba rekuperasaun ekonómika tanba surtu ida COVID-19 nian. Dokumentu ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e prevee medida lubuk ida, ne’ebé Governu sei implementa iha tempu badak, atu antesipa nesesidade intervensaun sira ne’ebé posivel, karik surtu COVID-19 ida mosu ona iha nasaun ne’e. Entre medida sira ne’ebé prevee, inklui garantia ba kontinuidade husi distribuisaun no fornesimentu sasán esensiál sira, hanesan produtu ai-han nian, ai-moruk no ekipamentu klíniku, garantia ba kontinuidade husi prestasaun servisu telekomunikasaun eletrónika nian no ninia asesibilidade ba sidadaun hotu-hotu, dispensa temporária ba pagamentu impostu sira no tarifa eletrisidade  no bee nian, no kriasaun liña kréditu sira ho taxa juru nian ne’ebé ki’ik, no apoiu finanseiru ba sidadaun no empreza sira.
     Fó ona mós mandatu ba  Ministru sira, iha ámbitu atribuisaun husi ministériu hirak ne’ebé sira lidera, atu sira realiza inisiativa hotu-hotu no prosedimentu hirak ne’ebé presiza no konveniente atu implementa medida sira ne’ebé aprezenta ona, liuliu iha preparasaun atu normativu sira ne’ebé nesesáriu, negosiasaun kona-ba akordu sira ne’ebé presiza ho operadór servisu sira nian no preparasaun prosedimentu aprovizionamentu nian sira.
    Atu hala’o instrusaun ne’ebé Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, fó ona ba membru Governu sira, iha sorumutuk Ezekutivu nian liubá, atu hahú hamenus maka’as prezensa funsionáriu sira-nian iha serbisu-fatin, Governu aprova ona Projetu Rezolusaun Governu nian ida ho objetivu atu fó orientasaun ba Membru Governu sira no órgaun ezekutivu sira husi pesoa koletiva públika sira ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian, atu identifika rekursus umanus ne’ebé presiza duni atu garante funsionamentu, iha rejime servisu mínimu sira, husi servisu públiku sira ne’ebé sira dirije nu’udar superiór. Konsidera hanesan servisu mínimu maka servisu hirak ne’ebé ninia prestasaun fundamentál hodi asegura funsionamentu Administrasaun Públika nian no prestasaun beins no servisu sira ba sidadaun sira no ba empreza sira, ne’ebé iha natureza urjente ka labele adia.
    Rekursus umanus administrasaun públika nian ne’ebé hetan dispensa husi ninia devér atu ba serbisu-fatin,  labele taka telefone no bainhira superiór ierárkiku kontakta atu halo serbisu ruma, tenke ba serbisu-fatin, iha ne’ebé baibain sira hala’o sira-nia atividade profisionál. Bainhira posivel, rekursus umanus bele hala’o atividade profisionál iha uma de’it no liuhusi teknolojia komunikasaun no informasaun nian foun sira. Husu mós ba rekursus umanus administrasaun públika nian, ne’ebé temporariamente hetan dispensa husi ninia devér atu ba serbisu-fatin, katak tenke hela de’it iha uma, atu evita  COVID-19 da’et habelar no kontribui, hamutuk ho autoridade kompetente sira, iha esforsu atu satan númeru infesaun nian sira. REMATA 
    hare tan
  • 23 marsu 2020Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 23 fulan-Marsu tinan 2020
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian loron 23 fulan-Marsu tinan 2020
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Sentru Konvensaun Dili (CCD) no aprova ona konteúdu husi karta pedidu deklarasaun estadu emerjénsia nian ne’ebé sei haruka ba Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo. Proposta ne’e ninia objetivu mak atu asegura ba Governu, meiu legál hirak ne’ebé nesesáriu atubele intervein lais hodi prevene surtu Koronavirus foun mosu tan iha Timor Leste, no karik surtu ne’e akontese duni, foti medida hirak ne’ebé presiza no adekuada hodi kombate virus ne’e atu labele da’et habelar.
    Governu hanoin katak prevensaun hasoru COVID-19 atu labele mosu no da’et habelar iha territóriu nasionál, sei ezije adosaun ba medida balun ne’ebé sei inklui limitasaun no suspensaun ba ezersísiu direitu, liberdade no garantia fundamentál balun nian. Entre medida sira ne’ebé iha posibilidade atu aplika, inklui limitasaun ba ema atu sai ba mai, hala’o atividade públika no privada sira ne’ebé la esensiál, halibur-malu, halo manifestasaun ka selebrasaun relijioza no sulan obrigatóriu iha uma, ka iha fasilidade saúde nian sira. Hafoin simu pedidu husi Governu, Prezidente Repúblika sei konvoka Konsellu Estadu no Konsellu Superiór Defeza no Seguransa nian. Molok deklarasaun estadu emerjénsia nian, dokumentu ne’e sei submete ba Parlamentu Nasionál hodi halo debate, ba períodu la liu husi loron ida.
    Analiza ona mós proposta oioin kona-ba medida kontinjénsia nian ne’ebé aprezenta husi membru Konsellu Ministrus nian sira, ne’ebé sei aplika durante estadu emerjénsia nian, atu nune’e reforsa prevensaun, sensibilizasaun no resposta ba COVID-19. Debate ona mós medida sira atu fó apoiu ba populasaun iha territóriu nasionál no sidadaun timoroan sira iha rai-li’ur no atu hamenus impaktu negativu sira iha ekonomia nasionál.
    Vise-Ministru ba Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde nian, Bonifácio Maucoli dos Reis, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus pontu situasaun kona-ba atividade sira ne’ebé hala’o hela ba preparasaun no kombate COVID-19 da’et habelar iha Timor-Leste, liuliu relasiona ho preparasaun ba fatin izolamentu no tratamentu nian sira iha Dili no iha ketan raik, iha Batugadé. Vise-Ministru ne’e aprezenta mós proposta ida kona-ba orsamentu adisionál atu sosa ai-moruk, atu adota medida prevensaun nian sira no atu aluga, prepara, hamoos no garante seguransa iha fatin izolamentu nian sira.
    Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, fó ona instrusaun ba membru Governu sira atu instituisaun ida-idak bele hamenus maka’as prezensa funsionáriu sira nian iha fatin-serbisu, atu nune’e bele mantein de’it funsionáriu uitoan ne’ebé presiza atu servisu públiku esensiál sira la’o nafatin. Funsionáriu públiku no kontratadu sira ne’ebé la mai iha serbisu fatin tenke hala’o sira-nia atividade profisionál sira iha uma, labele taka kontaktu no hamutuk nafatin ho família sira no la sai ba mai.
    Primeiru-Ministru mós afirma katak tenke asegura nafatin planu ida kona-ba fó insentivu no reforsu ba kondisaun pesoál saúde sira nian no reforsu ba infraestrutura saúde no izolamentu nian, ba ekipamentu no ai-moruk.
    Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Leite Magalhães, aprezenta ona pakote ida kona-ba medida sira atu hamenus impaktu negativu sira husi COVID-19 nian ba ekonomia nasionál, iha nivel emerjénsia no iha nivel rekuperasaun ekonomia nian.
    Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, anunsia ona katak, ohin, nia sei fó-sai sirkulár ida hodi suspende vizita ba dadur sira iha prizaun sira iha territóriu nasionál tomak.
    Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, aprezenta ona projetu Rezolusaun Governu ida, ne’ebé Konsellu Ministrus aprova tiha ona, hodi hola ai-moruk no ekipamentu sira husi Xina, no informa mós katak nia halo daudaun kontaktu ho parseiru internasionál sira, liuliu Austrália no Kuba, ne’ebé disponivel hela atu tulun Timor-Leste hodi hetan asesu ba ai-moruk sira, ventiladór no ekipamentu saúde nian sira seluk.
    Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, informa ba membru Konsellu Ministrus nian sira katak kria ona liña telefónika ida hodi habelar informasaun kona-ba COVID-19. Númeru ne’e maka 119 no sei disponivel hahú husi loron 24 fulan-marsu tinan 2020 dadeer.
    Oras ne’e daudaun, iha ona kazu konfirmadu 1 kona-ba COVID-19 nian iha Timor-Leste. Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) rejista ona, to’o ohin loron (iha relatóriu loron 22 fulan-marsu tinan 2020), kazu konfirmadu COVID-19 nian ho totál 292 142, iha mundu tomak.
    Ikusliu, Ministra Finansas iha ezersísiu informa katak Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura nian aprova ona projetu haat hodi hadi’a estragu sira-ne’ebé rezulta husi inundasaun iha loron 13 fulan-marsu 2020 liubá. Projetu hirak-ne’e inklui harii muru sira hodi tahan mota-ninin sira, halo atividade limpeza sira no harii infraestrutura sira bee moos no saneamentu, no eletrisidade nian. REMATA
    hare tan
  • 22 marsu 2020Medida sira ba prevensaun no kontrolo COVID-19 - Ministériu Ensinu Superior, Siência no Kultura
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Díli, loron 22 fulan marsu tinan 2020
    Komunikadu Imprensa
    Medida sira ba prevensaun no kontrolo COVID-19
    Ministériu Ensinu Superior, Siência no Kultura
    Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura manifesta ninia preokupasaun maka’as ho pandemia mundiál ne’ebé provoka husi virus COVID-19, hanesan ho saida maka Organizasaun Mundiál Saúde klasifika ona iha loron 11 fulan-marsu tinan 2020 liubá.
    Virus ne’e da’et fasil tebes no, tanba ne’e, espalla lalais los iha mundu tomak hodi afeta ona nasaun 180 resin. Timor-Leste iha ona kazu konfirmadu ida no urjente tebes atu implementa medida sira ne’ebé bele kontribui ba prevensaun no kontrolu ba pandemia ida-ne’e.
    Haree ba katak COVID-19 fó risku boot ba saúde públika, ita tenke kumpre duni, ho rigór, rekomendasaun sira husi Ministériu Saúde no Organizasaun Mundiál Saúde nian iha Timor-Leste, atu ita bele satan virus ne’e da’et habelar.
    Tanba ne’e, no bazeia ba kompeténsia Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura nian, ne’ebé estabelese ona iha artigu da-23 n.1 husi Dekretu-Lei n. 14/2018, loron 17 fulan-agostu, no ho respeitu ba autonomia estabelesimentu ensinu superiór sira-nian iha definisaun ba ninia kalendáriu letivu, husu ba estabelesimentu ensinu superiór nian hotu-hotu, públiku no privadu sira, atu suspende atividade letiva prezensiál sira, no karik bele, buka estratéjia no/ metodolojia foun sira hodi asegura prosesu ensinu no aprendizajen. Husu mós atu kansela atividade hotu-hotu  ne’ebé halibur ema/ komunidade akadémika nian.
    Nune’e, husu atu medida ida-ne’e adota ba períodu loron 23/3/2020 to’o loron 4/4/2020. Medida ida ne’e sei hetan avaliasaun beibeik no sei estende karik presiza.
    Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura agradese ba kolaborasaun husi ema hotu no apela hotu-hotu atu hakmatek nafatin atu, ba ema hotu nia di’ak no liuhusi esforsu hamutuk, ita bele hakat liu dezafiu boot globál ida-ne’e. REMATA
    hare tan
  • Image
    22 marsu 2020Determinasaun Feriadu Estraordináriu iha Eskola sira Hotu iha Timor Laran Tomak durante 23 to’o 28 Marsu 2020
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Díli, loron 22 fulan marsu tinan 2020
    Komunikadu Imprensa
    Determinasaun Feriadu Estraordináriu iha Eskola sira Hotu iha Timor Laran Tomak durante 23 to’o 28 Marsu 2020
    Ohin loron, 22 Marsu 2020, Ministra Edukasaun Juventude no Desporto, hafoin koordena ho Gabinete Primeiru-Ministru no Ministériu Saúde, determina Feriadu Estraordináriu hahú loron 23 Marsu to’o loron 28 Marsu ba eskola públikua hotu no ekola privadu sira-ne’ebé integra iha rede públika (Eskola Katóliku sira no Fundasaun), liuhusi Despaxu Ministeriál n.9/GM-MEJD/III/2020.
    Desizaun ne’e hala’o iha mahon kompeténsia Ministra Edukasaun, Juventude no Desportu nian relasiona ho determinasaun ba kalendáriu eskolár, bazeia ba artigu 5 Dekretu-Lei n. 3/2015, 14 Janeiru no Dekretu-Lei n. 4/2015, 14 Janeiru.
    Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu sei dezenvolve hela métodu ensinu-aprendizajen hosi distánsia, no espera sei bele hahú implementa semana oin.
    Tuir rekomendasaun hosi Ministériu Saúde, hakarak enfatiza katak FÉRIAS ESKOLÁR semana 23-28 fulan-marsu LA’ÓS ATU HALIMAR, MAIBÉ ATU HELA IHA UMA no HALO TUIR padraun ijiene nian ne’ebé fó-sai ona iha MEJD nia Sirkulár 3/2020 no regra ofisiál sira hosi Ministériu Saúde. Nune’e husu inan-aman no mahein sira hotu nia komprensaun no BANDU oan atu la’o halimar iha dalan.
    MEJD kontinua halo koordenasaun metin ho Ministériu Saúde no Ministériu relevante sira seluk, hodi asegura katak sistema edukasaun apoia seguransa no saúde ema hotu.
    Halo favór mantein kalma, fiar ba NA’I MAROMAK, no fó kuidadu ba isin. HUSU BA ESTUDANTE SIRA DESKANSA barak, han hahán tasak didi’ak, fase liman bebeik, no evita kaer liman, re’i malu, bensa, no kontatktu fíziku sira seluk. Keta tafui malus iha rai. No importante liu, goza no aproveita tempu hamutuk nu’udar família. Konta istória família nian, halo to’os familiár, kanta hamutuk, no apresia no hatudu domin ba malu iha família nia leet.
    BAINHIRA SENTE ME’AR MARAN KA FANI HO ISIN-MANAS, FAVÓR KONTAKTU KLÍNIKA,  OSPITÁL KA PESOÁL SAÚDE SIRA.
    MEJD SEI AVALIA LORON FERIADU HAFOIN REMATA HODI FÓ-HATENE FILAFALI BA INAN-AMAN NO MAHEIN SIRA.
    Obrigada barak no Maromak haraik bensa ba ita hotu.
    REMATA
    hare tan
  • 20 marsu 2020Medida esesional no temporária sira kona-ba situasaun epidemiolójika husi koronavírus foun
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Medida esesional no temporária sira kona-ba situasaun epidemiolójika husi koronavírus foun
    Atubele satan oinsá virus COVID-19 labele da’et habelar ba territóriu nasionál, Governu aprova ona, liuhusi Rezolusaun Governu nian n.10/2020, loron 19 fulan-marsu, medida lubun ida ho karakter temporáriu no estraordináriu, ne’ebé inklui interdisaun nian atu tama iha territóriu nasionál ba sidadaun sira husi rai li’ur ne’ebé iha semana haat ikus ne’e sai husi ka liu husi país sira, iha ne’ebé rejista ona kazu infesaun nian husi COVID-19, tuir informasaun ne’ebé Organizasaun Mundiál Saúde nian fó-sai no atualiza loroloron.
    Interdisaun ne’e la aplika ba sidadaun sira husi rai li’ur ne’ebé moris iha territóriu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, no ne’ebé baibain rezide iha ne’e, ka sira ne’ebé nu’udar reprezentante legál ba menór sira ho nasionalidade timorense ka menór sira ne’ebé nasionál husi Estadu seluk ne’ebé rezide legalmente iha Timor-Leste, kona-ba sira ne’ebé ezerse podér paternál ka garante ba sira-nia sustentu no edukasaun. Primeiru-Ministru, iha kazu balu ne’ebé iha fundamentu forte, ne’ebé iha relasaun ho defeza ba interese nasionál ka konveniénsia servisu nian, bele autoriza sidadaun estranjeiru sira atu tama iha territóriu nasionál.
    Bandu mós pasajeiru ró kruzeiru nian sira atu tuun, exetu sira-ne’ebé sidadaun timoroan ka sidadaun sira husi rai-li’ur ne’ebé tama iha situasaun ida husi situasaun hirak ne’ebé temi ona iha kotuk ba.
    Bazeia ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé hetan ona aprovasaun ne’e, bandu mós rekursus umanus husi Administrasaun Direta no Indireta Estadu nian atu halo viajen servisu nian ba rai-li’ur.
    Maske nune’e, iha garantia ba posibilidade atu halo evakuasaun médika urjente sira no abastesimentu ai-moruk, materiál no konsumivel ospitál nian sira, iha rejime voo sira tanba motivu sanitáriu no/ka umanitáriu.
    Kona-ba tula mekadoria liuhusi tasi ka liuhusi via aérea, no  liberasaun merkadoria sira iha Portu no Aeroportu sira, sidadaun sira husi rai li’ur, ne’ebé sai nu’udar responsabilidade transportadora nian, bele hela de’it iha “Zona  Internasionál”.
    Sidadaun nasionál no sidadaun rai li’ur hotu-hotu ne’ebé tama iha exesaun hirak ne’ebé temi ona, ne’ebé to’o iha Timor-Leste liuhusi via aérea, rai-maran ka tasik tenke hela iha kuarentena voluntária, iha períodu mínimu loron 14 nia laran, no tenke fó hatene ba autoridade saúde nian hirak ne’ebé koloka iha postu fronteira nian sira kona-ba fatin iha ne’ebé sira sei izola an.
    Medida interdisaun ba sidadaun hotu husi rai li’ur atu tama iha territóriu nasionál, ne’ebé prevee iha Rezolusaun ne’ebé hetan ona aprovasaun, sei hetan apresiasaun fulan ida dala ida, atu nune’e bele deside se presiza mantein ka bele halakon ona. REMATA
    hare tan
  • 18 marsu 2020Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 18 fulan-Marsu tinan 2020
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian loron 18, fulan-marsu, tinan 2020
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona Proposta Lei, ne’ebé Ministra Finansas iha ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta hodi husu ba Parlamentu Nasionál atubele fó Autorizasaun ba Realizasaun Transferénsia Estraordinária ida husi Fundu Petrolíferu, ho valór dolar amerikanu millaun atus rua limanulu, durante ezekusaun orsamentál la’o iha rejime duodesimál vigora, atu nune’e bele garante kondisaun finanseira ba funsionamentu Administrasaun Públika nian.
    Ministru Reforma Lejizlativa no Assuntus Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães, iha Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus nia fatin, aprezenta ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, relasiona ho sedénsia Pozisaun Kontratuál entre Entidade Públika sira. Dekretu-Lei ne’e sei regulamenta tranzmisaun pozisaun kontratuál husi pessoa koletiva ida ho direitu públiku ba pessoa koletiva ho direitu públiku seluk, iha ámbitu kontratu ho prestasaun resíproka. Diploma ida-ne’e aplika ba kontratu públiku hotu-hotu ne’ebé entidade públika Timor-Leste nian sira selebra, liga ba forneseimentu sasán, ezekusaun obras ka prestasaun servisu ba fin públiku sira.
    Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus iha ezersísiu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida kona-ba situasaun ekonomia nian no rezerva ai-han iha país ne’e. Dadus ne’ebé aprezenta kona-ba sasán importante sira, hanesan foos, trigu no kombustivel, hatudu katak iha rezerva sufisiente iha teritóriu nasionál ba fulan barak, no laiha risku ba interrupsaun stok. Governu kria mós medida hodi kombate hahalok espekulasaun folin no hahalok rai-metin produtu sira. Governu mós hahú sosa foos  tonelada  3800 tan hodi aumenta rezerva nasionál.
    Konsellu Ministrus asiste ona aprezentasaun ida husi Grupu Tékniku Serbisu atu responde ba impaktu husi inundasaun hirak ne’ebé akontese iha loron 13 fulan-marsu tinan 2020 nian, bazeia ba saida maka Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, hamutuk ho Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku no hamutuk ho Konsellu Administrasaun Fundu Infraestruturas nian aprezenta ona kona-ba medida estraordinária hirak ne’ebé presiza ba reabilitasaun zona sira ne’ebé afetadu. Bee ne’ebé sa’e iha fatin barak iha sidade Dili, estraga maka’as sasán barak, halo família atus balu lakon sira-nia hela fatin. Aprezenta ona mós dadus kona-ba saida de’it mak sofre estragus no nesesidade atu halo intervensaun ho objetivu atu estabelese fila funsionamentu estrada nian, kontinua fornese enerjia elétrika ho seguransa no garante reparasaun ba sistema abastesimentu bee nian sira ne’ebé naksobu ona, no, liuliu halo serbisu urjente sira atu hamoos drenajen, normaliza no hasai rai-henek husi mota sira no harii muru sira ne’ebé bele evita katak akontesimentu sira, hanesan akontesimentu iha loron sesta liubá, bele mosu fila-fali, durante tempu udan ida-ne’e. Grupu Serbisu nian ne’e kompostu husi Diresaun Jerál Obras Públikas nian, ne’ebé lidera grupu ne’e liuhusi ninia Diretor-Jerál, no integra mós Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál, Diresaun Jerál Água no Saneamentu, Institutu Jestaun Ekipamentu, I.P. no Komisaun Nasionál Aprovizionamentu.
    Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Dionísio Babo Soares, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus pontu situasaun kona-ba preparasaun nasionál ba pandemia Koronavirus (COVID-19) nian. Aprezenta ona medida oioin ne’ebé hala’o hela atu prevene no kontrola Koronavirus, liuliu formasaun ba profisionál saúde sira iha país laran tomak, atividade sensibilizasaun nian ba populasaun, sosa ventiladór sira, preparasaun fatin izolamentu no sentru ospitalár sira, triajen saúde nian iha postu fronteira sira, entre medida sira seluk. Halo ona mós debate kona-ba medida estraordinária oioin ne’ebé atu aplika ho objetivu atu satan surtu ne’e, no ne’ebé depende ba deklarasaun kona-ba Estadu Emerjénsia. To’o agora, iha Timor-Leste, seidauk iha kazu COVID-19 ne’ebé konfirmadu. Organizasaun Mundiál Saúde nian kontabiliza katak to’o ohin loron kazu Koronavírus nian ne’ebé konfirmadu maka 184 976, iha nasaun 159, no halo ona ema 7 529 maka mate. Sinál no sintoma klíniku sira COVID-19 liga liu ba sinál no sintoma respiratóriu, hanesan, isin-manas, me’ar no susar atu dada iis. Ba pasiente sira ne’ebé iha situasaun grave liu, infesaun bele kauza pneumonia no to’o komplikasaun fatál sira. REMATA
    hare tan
  • Image
    17 marsu 2020Governu Husu Ba Komunidade Atu Mantein Kalma Relasiona Ho Pandemia KOVID-19
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Díli, 17 Marsu 2020
    Komunikadu Imprensa
    Governu Husu Ba Komunidade Atu Mantein Kalma Relasiona Ho Pandemia KOVID-19
    Governu hakarak informa ba Komunidade sira atu labele pániku relasiona ho planu Governu nian ne’ebé solisita ba S.E. Prezidente Repúblika atu dekreta Estadu Emerjensia relasiona ho pandemia Koronavírus ka KOVID 19.
    Objetivu hosi Estadu Emerjensia nian ne’e mak, limita de’it movimentasaun ema nian, hodi evita sirkulasaun surtu KOVID-19, enkuantu importasaun sasán nesesidade báziku sira no medikamentu nian kontinua la’o hanesan baibain.
    Governu liuhosi Ministru Kordenadór ba Asuntu Ekonómiku, Sr. Fidélis Leite Magalhães iha segunda semana ne’e konvoka ona enkontru Jeral ida ho dirijente AIFAESA, Sentru Lojístiku Nasionál (CLN sigla portuges) no Ajénsia Importadór sira, oinsá halo preparasaun di’ak atu asegura katak nesesidade báziku kontinua sírkula normal iha merkadu sira, no vida ekonomia kontinua la’o normal.
    Iha enkontru ne’e, CLN relata katak stock nasionál sei seguru hela, karik iha kazu nesesáriu tebes atu blokeiu, garante ekonomia rai-laran sei la’o aguenta to’o fulan 4 oin mai.
    Parte AIFAESA ho ajénsia importador sira sei halo kontrolu ne’ebé rigor ba armazén no loja sira atu nune’e evita importador ka loja na’in sira hasa’e folin.
    Komunidade/komprador sira ne’ebé mak ba sosa sasán iha loja sira, karik haree folin la razoável, bele hato’o keixa ba parte kompetente hanesan Polísia ou AIFAESA atu sira bele tun intervein hodi fó sansaun ba loja nain refere, tanba Governu sei la tolera importadór ka loja na’in sira ne’ebé aproveita oportunidade buka lukru ba an rasik iha situasaun emerjensia nia laran.
    Tuir mai personalidade ne’ebé ita-boot sira presiza kontakta wainhira haree sasán folin sa’e derpente iha loja:
    Koodenadór AIFAESA, Abílio Sereno: 77960898;
    Diretor Operasionál AIFAESA, Gabriel da Costa: 77087428;
    Responsavel Divisão Informação Pública da AIFAESA, Francisca Fátima: 77857120.
    REMATA
    hare tan
51 52 53 54 55 56 57