RSS 

Komunikadus

  • 09 jullu 2022Timor-Leste lamenta ho José Eduardo dos Santos nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 9, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste lamenta ho José Eduardo dos Santos nia mate
    sei publika
    hare tan
  • 08 jullu 2022Governu hato’o kondolénsia ba ex-Primeiru-Ministru Japaun Shinzo Abe nia mate
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 8, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Governu hato’o kondolénsia ba ex-Primeiru-Ministru Japaun Shinzo Abenia nia mate
    Ho sentimentu ne’ebé kle’an Governu Timor-Leste simu notísia kona-ba eis-Primeiru-Ministru Japonés, Shinzo Abe, nia mate, iha sesta-feira ida-ne’e, hafoin hetan tiru bainhira halo diskursu iha kampaña ida, iha Nara, sidade ida hosi oeste Japaun nian.
    Shinzo Abe tinan 67 no nia nu’udar Primeiru-Ministru ne’ebé okupa kargu kleur liu iha Japaun, dahuluk hosi tinan 2006 to’o tinan 2007 no hafoin hosi tinan 2012 to’o tinan 2020, momentu nia dada-an hosi kargu tanba problema saúde.
    Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, iha loron 15 fulan-marsu tinan 2016, iha altura nu’udar Prezidente Repúblika, iha ninia vizita ofisiál ba Japaun, simu hosi Primeiru-Ministru Shinzo Abe, ne’ebé iha oportunidade hodi apresia ninia empeñamentu pesoál iha aprofundamentu ba lasu kooperasaun nian ho Timor-Leste.
     Portavós Governu nian, Ministru Fidelis Magalhães, hodi Konsellu Ministrus no Governu tomak nia naran, hato’o ninia laran triste ba família eis-Primeiru-Ministru Shinzo Abe nian no reafirma ninia amizade no solidariedade ne’ebé forte ho Governu no povu tomak Japaun nian. REMATA
    hare tan
  • 08 jullu 2022Timor-Leste saúda desizaun Governu australia nian ne'ebé retira ona akuzasaun hasoru Bernard Collaery
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 8, fulan-jullu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Timor-Leste saúda desizaun Governu australia nian ne'ebé retira ona akuzasaun hasoru Bernard Collaery
    Governu Konstitusionál VIII apresia desizaun ne’ebé fó-sai horiseik husi prokuradór-jerál australianu, Mark Dreyfus, hodi retira (dada-hikas) akuzasaun hasoru Bernard Collaery, hafoin tinan haat nia hetan akuzasaun tanba divulga informasaun konfidensiál sira kona-ba suposta operasaun espionajen Austrália nian iha Timor-Leste.
    Prokuradór-jerál, Mark Dreyfus QC MP, hato’o iha anúnsiu desizaun ne’e katak tau iha konsiderasaun “kompromisu atu proteje interese nasionál Austrália nian, inklui seguransa nasionál no relasaun Austrália ho ninia viziñu besik sira”.
    Governu Timor-Leste rekoñese no agradese kontribuisaun Bernard Collaery no ninia kliente, eis-espiaun ida koñesidu hanesan Testemuña K, iha prosesu ne’ebé permite ona atu estabelese fronteira marítima definitiva sira entre Timor-Leste ho Austrália iha Tasi Timor, ne’ebé atinje ona ho asinatura tratadu entre país rua ne’e iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018.
    Timor-Leste selebra no rekoñese mós kontribuisaun povu australianu nian ne’ebé durante ne’e apoia no kontribui ona hodi taka akuzasaun ida-ne’e no hodi alkansa akordu delimitasaun fronteira marítima ho Austrália.
    Portavós Governu nian, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, lori Konsellu Ministrus no Governu tomak nia naran, hato’o parabéns ba Governu australianu ba desizaun ida ne’ebé justa no afirma katak korresaun ba erru ne’ebé uluk komete ona sei kontribui atu hakle’an liután relasaun amizade entre país viziñu rua ne’e.
    Governu Konstitusionál VIII, ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, komprometidu atu harii futuru ida ne’ebé prósperu, iha ne’ebé Austrália sai hanesan parseiru ida ne’ebé labele substitui. REMATA
     
    hare tan
  • 06 jullu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-jullu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 6 fulan-jullu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ba autorizasaun lejizlativa kona-ba determinasaun limite idade ba relasaun serbisu funsionáriu públiku no ajente administrativu sira nian.
    Governu hakarak ho projetu Proposta Lei ida-ne’e atu Parlamentu Nasionál fó autorizasaun hodi fiksa limite idade hanesan kauza atu remata kontratu serbisu nian iha Administrasaun Públika. Bainhira atinje limite idade nian, funsionáriu públiku no ajente administrativu sira sei bele reforma no husu ninia pensaun vellise (ferik-katuas).
    Projetu Proposta Lei ida-ne’e ho objetivu atu estabelese mekanizmu ne’ebé presiza hodi permite rejuvenesimentu (sai joven liu) husi profisionál sira Administrasaun Públika nasionál nian, hodi posibilita lori kompeténsia foun ba funsionalizmu públiku. Renovasaun ba kuadru sira iha Administrasaun Públika nu’udar medida esensiál ida atu asegura melloria servisu sira ne’ebé fó ba populasaun.
    Konsellu Ministrus mós aprova ona projetu Dekretu-Lei rua, ne’ebé aprezenta husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia no hosi Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Abrão Saldanha, ho objetivu hodi:

    estabelese kompeténsia sira, kompozisaun no funsionamentu husi Komisaun Nasionál Desportu (KND). Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e revoga Dekretu-Lei n. 39/2011, loron 21 fulan-setembru, ne’ebé regula KND no kria estrutura foun no enkuadramentu ba KND, nune’e mós delimita ninia kompeténsia sira, kompozisaun no funsionamentu hodi kontinua ho prosesu dezenvolvimentu prátika desportiva nian iha Timor-Leste.
    halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 18/2019, loron 11 fulan-jullu, ne’ebé aprova ona Orgánika Sekretaria Estadu Juventude no Desportu. Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ho objetivu atu adekua Orgánika ministériu ida-ne’e nian ne’ebé estabelese ona iha Dekretu-Lei n. 30/2020, loron 29 fulan-jullu, kona-ba organizasaun administrasaun direta no indireta Estadu nian. Hakarak mós adekua prosesu deskonsentrasaun no desentralizasaun ne’ebé la’o hela, hodi promove armonizasaun ida entre responsabilidade no kompeténsia administrativa sira ne’ebé pertense ba servisu sentrál sira husi Sekretaria Estadu Juventude no Desportu. Prevee ezisténsia diresaun-jerál ida-de’it ba juventude no desportu no reestruturasaun no agrupamentu ba unidade no diresaun nasionál balun.

    Ikusliu, Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba plataforma asuntu sosiál sira, ho objetivu atu haforsa ho forma efetiva koordenasaun iha setór ida-ne’e. REMATA
     
    hare tan
  • 30 juñu 2022Kombate ba tráfiku ema nian
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 30, fulan-juñu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Kombate ba tráfiku ema nian
    VIII Governu Konstitusionál komprometidu no empeñadu hodi halibur esforsu nesesáriu hotu-hotu atu prevene no kombate tráfiku umanu no atu proteje no apoia vítima sira.
    Tráfiku umanu nu’udar forma violasaun ba direitus umanus ida ne’ebé grave liu.  Ida-ne’e maka fenómenu kompleksu, ho maioria tranznasionál, ne’ebé dezenvolve husi rede sira kriminalidade nian ne’ebé organizada, ne’ebé aproveita vítima sira-nia vulnerabilidade.
    Kombate ba krime kruél ida-ne’e la presiza de’it kuadru legál ida ne’ebé forte, maibé mós atuasaun ida ne’ebé hamutuk ho envolvimentu hosi entidade hotu-hotu, nasionál no estranjeira, hodi reforsa koñesimentu ba fenómenu ne’e, kapasidade institusionál, asaun pedagójika no prevensaun entre interveniente oioin sira, protesaun no asisténsia ba vítima sira no punisaun ba trafikante sira.
    Iha tinan 2009, Timor-Leste finaliza ona prosesu adezaun nian ba Konvensaun Nasoins Unidas Kontra Krime Organizadu Tranznasionál no adezaun ba Protokolu Adisionál ba konvensaun ida-ne’e, kona-ba prevensaun, represaun no punisaun ba tráfiku umanu, liuliu ba feto no labarik sira. Instrumentu internasionál ida-ne’e atu prevene no kombate tráfiku umanu, proteje no ajuda vítima sira husi tráfiku ne’e, hodi respeita tomak sira-nia direitus umanus no promove kooperasaun entre Estadus Partes, hodi atinje objetivu sira ne’e.
    Iha tinan 2017, Parlamentu Nasionál aprova ona Lei Prevensaun no Luta Kontra Tráfiku Umanu (Lei n. 3/2017, loron 25 fulan-janeiru), ne’ebé, aleinde medida sira ne’ebé atu prevene no kombate tráfiku umanu no proteje no fó asisténsia  ba ninia vítima sira, introdús mós alterasaun dahaat  ba Kódigu Penál, ho objetivu atu haluan konseitu krime tráfiku umanu nian,  proteje ninia sasin sira, prevee punibilidade ba ema koletiva sira no estabelese rejime atu halakon, afavór ba Estadu, benefísiu sira ne’ebé mai husi tráfiku umanu.
    Durante mandatu VIII Governu Konstitusionál, liuhusi Dekretu-Lei N. 9/2021 loron 30 fulan-juñu, kria ona Komisaun Luta Kontra Tráfiku Umanu, ho misaun atu koordena, iha nivel nasionál, asaun husi entidade oin-oin ne’ebé responsavel ba prevensaun no luta kontra tráfiku umanu, nune’e mós atu garante kooperasaun ho entidade estranjeira sira iha tráfiku umanu no atu akompaña aplikasaun ba dispozisaun konvensaun internasionál nian sira, ne’ebé Timor-Leste adere ona ba.
    Governu prepara hela planu nasionál ida kontra tráfiku umanu no hala’o ona inisiativa lubun ida iha matéria ida-ne’e, liuliu ho reforsu ba kapasidade institusionál no jestaun ba fronteira sira, ho asaun sira formasaun no sensibilizasaun nian, ho kriasaun Programa Dezenvolvimentu Polísia Nasionál (TLPDP-sigla iha lian inglés) no ho preparasaun Sistema ida ne’ebé Integradu ba Jestaun Informasaun Kriminál nian. REMATA
    hare tan
  • 30 juñu 2022Konvensaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Dili, loron 29, fulan-juñu, tinan 2022
    Komunikadu Imprensa
    Konvensaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál
    Haree ba mobilidade ne’ebé daudaun ne’e akontese iha merkadu traballu, iha nivel internasionál, ho traballadór barak ne’ebé hela no serbisu iha país estranjeiru, importante tebetebes atu halo negosiasaun entre Estadu sira, ho objetivu atu asegura direitu ba serbisu ne’ebé dignu, ho protesaun sosiál, la haree ba husi país iha ne’ebé traballadór hela bá.
    Daudaun ne’e Timor-Leste nia sidadaun nasionál barak maka hela no serbisu iha rai-li’ur, ho osan ne’ebé emigrante sira haruka mai hanesan reseita importante ida ba orsamentu família timoroan barak iha Timor-Leste. Maibé, tanba rejime seguransa sosiál diferente husi país ba país no iha kazu rejime kontributivu, ezije prazu garantia atu hetan asesu ba prestasaun sosiál, traballadór barak maka laiha direitu ba prestasaun ne’e, maske kontribui ona durante tempu balun hanesan iha país estranjeiru no mós iha Timor-Leste.
    Nune’e, tanba númeru hosi sidadaun sira ne’ebé envolve no haree ba relasaun istórika ne’ebé di’ak tebes entre nasaun rua ne’e, governu Timor-Leste no Portugál nian deside atu selebra Konvensaun ida kona-ba Seguransa Sosiál, ne’ebé asina ohin, iha loron 29 fulan-juñu tinan 2022, husi Señora Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun Timor-Leste no husi Señór Sekretáriu Estadu Seguransa Sosiál Portugál nian, ne’ebé reprezenta governu rua ne’e ho podér tomak ne’ebé fó ona atu asina Konvensaun ne’e.
    Konvensaun ne’e abranje traballadór no sidadaun sira hotu husi nasaun rua ne’e, inklui rejime seguransa sosiál kontributivu no la kontributivu nian, no iha objetivu fundamentál rua: iha sorin seluk, totalizasaun husi períodu kontributivu ne’ebé kumpre husi país rua ne’e, hodi permite “sura hamutuk” tempu serbisu no deskontu nian ba seguransa sosiál iha país rua ne’e, atu kumpre prazu garantia nian hodi hetan asesu ba prestasaun sosiál rejime kontributivu nian; iha sorin seluk, atu asegura tratamentu hanesan entre sidadaun país rua ne’e nian, hodi permite katak sidadaun sira husi país ida ba hela iha país seluk hetan direitu hanesan no sujeita ba obrigasaun ne’ebé hanesan ho sidadaun husi país ne’ebé sira hela bá.
    Konvensaun ne’e abranje prestasaun sira hotu husi sistema seguransa sosiál nian ne’ebé aprova ona iha Timor-Leste, husi rejime kontributivu no la kontributivu, no prestasaun ekivalente sira husi sistema seguransa sosiál Portugál nian. Ka iha sorin seluk, inklui pensaun ferik-katuas, invalidés no sobrevivénsia no subsídiu parentalidade rejime kontributivu nian, nune’e mós pensaun sosiál ferik-katuas no invalidés (SAII) nian husi rejime la kontributivu. Prevee mós katak prestasaun foun sira, ho objetivu atu proteje situasaun sira seluk, hanesan moras ka dezempregu, sei integra bainhira Konvensaun ne’e aprova ona iha Timor-Leste.
    Nune’e, ho Konvensaun ida-ne’e, no bainhira ratifika ona, sidadaun timoroan sira ne’ebé hela iha Portugál sei hetan direitu ba prestasaun la kontributiva husi sistema seguransa sosiál portugés nian, enkuantu sira hela iha país refere, ezatamente iha kondisaun hanesan mós ho sidadaun portugés ida. Iha sorin seluk, traballadór timoroan sira ne’ebé hala’o atividade profisionál iha Portugál, no hala’o deskontu seguransa sosiál iha país refere, sei haree katak tempu serbisu no deskontu ne’e sei sura iha sira-nia karreira kontributiva, ho objetivu atu kumpre prazu nesesáriu atu hetan direitu ba prestasaun rejime kontributivu nian.
    Tanba ne’e, Konvensaun kona-ba Seguransa Sosiál ne’ebé ohin asina entre Timor-Leste no Portugál, nu’udar pasu importante ida, tanba proteje sidadaun no traballadór sira husi nasaun rua ne’e nian no mós permite mobilidade traballu nian. REMATA
    hare tan
  • 29 juñu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-juñu tinan 2022
    Prezidénsia Konsellu Ministrus
    VIII Governu Konstitusionál
    ...........................................................................................................................
    Komunikadu Imprensa
    Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-juñu tinan 2022
    Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hodi dezigna Roberto da Costa Pacheco, atu ezerse funsaun nu’udár vogál efetivu Governu nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ho mandatu ba tinan haat. Ho Rezolusaun Governu nian ida-ne’e prosede mós dezignasaun ba Digna Amélia Tilman nu’udár suplente iha kargu vogál nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál. Konsellu ida-ne’e iha kompeténsia atu jere no dixiplina atividade majistradu judisiál sira nian no mós atu nomeia, koloka, transfere no promove juis sira iha Timor-Leste. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál ne’e prezide husi Juis Prezidente Supremu Tribunál Justisa no kompostu husi vogál na’in-haat, ne’ebé ida husi na’in-haat ne’e Governu maka dezigna.

    Aprova ona projetu Dekretu Governu ne’ebé aprova remunerasaun ba Diretór Ezekutivu no Fiskál Úniku husi Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu Ataúru. Valór ne’ebé propoin ba remunerasaun órgaun ezekutivu sira no fiskalizasaun no kontrolu Fundu Espesiál nian ba Dezenvolvimentu Ataúru tau iha konsiderasaun kompleksidade no volume serbisu ne’ebé sira tenke ezekuta, nune’e mós valór orsamentu Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu Ataúru ne’ebé ninia ezekusaun no fiskalizasaun sei sai sira ida-idak nia responsabilidade.

    Konsellu Ministrus delibera atu aprova alterasaun Kontratu Públiku n. ICB/018/MOPTC-2017 ba obra atu hadi’a no halo manutensaun ba Estrada Dili- Ainaro, Lote 2: trosu Laulara – Solerema, iha loron 10 fulan-setembru tinan 2018 no autorizasaun hodi aumenta despeza korrespondente. Prazu ne’ebé prevee atu entrega obra ne’e aumenta tan loron 365, sura hahú husi data efetividade kontratu nian, no termina iha loron 16 fulan-novembru tinan 2022 no presu aumenta tan dolar amerikanu US$ 984.188,24, nune’e, tanba aumentu ne’e, valór finál kontratu nian sa’e to’o dolar amerikanu US$ 18.839.489,50. Projetu deliberasaun ne’e aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva.

    Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, ne’ebé ho objetivu atu halo alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n.7/2012, loron 15 fulan-fevereiru, ne’ebé aprova Estatutu Karreira Dosente Universitária. Ho projetu Dekretu-Lei ida-ne’e, propoin alterasaun rejime jurídiku lubun ida ba Karreira Dosente Universitária Timor-Leste nian ho hanoin atu kontinua hadi’a, maibé mantein beibeik bazeia ba prinsípiu fundamentál méritu nian iha ezersísiu atividade dosente, ne’ebé ligadu ba investigasaun, dosénsia no kontribuisaun ba dezenvolvimentu sosiedade.  Entre alterasaun sira ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei ida-ne’e, destaka kriasaun ba nivel foun rua iha kategoria rua ne’ebé la hanesan (B3 NO C1+), ajustamentu ba kréditu sira entre kategoria B3 no C3, garantia katak sei konsidera kréditu sira hotu ne’ebé hetan hahú kedas omologasaun karreira nian to’o agora, diminuisaun ba númeru tinan esperiénsia ho abilitasaun nian hodi bele progride iha karreira (tinan lima ba de’it tinan ida ) no distinsaun entre dosente sira karreira nian ho dosente kontratu sira.

    Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó podér tomak ba Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos atu asina konvensaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál. Konvensaun ida-ne’e pretende atu proteje traballadór sira husi país rua ne’e, hodi permite katak durasaun serbisu iha país seluk (Timor-Leste ka Portugál) sei kontabiliza atu kumpre prazu garantia asesu nian ba prestasaun sosiál sira ne’ebé inklui iha konvensaun. Garante mós katak sidadaun sira husi nasaun ida ne’ebé hela iha nasaun seluk (Timor-Leste ka Portugál) sei hetan direitu seguransa sosiál hanesan no tenke kumpre kondisaun sira hanesan ho sidadaun sira husi país iha ne’ebé nia hela ba.

    Ikusliu, Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes aprezenta ba Konsellu Ministrus opsaun polítika-lejizlativa sira ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa hodi kria rejime jurídiku ida ba parseria públiku privada servisu diagnóstiku nian.  Governu Timor-Leste hakarak atu opta ba implementasaun Parseria Públiku Privada (PPP), atu uza esperiénsia no koñesimentu parseiru privadu, ho objetivu atu hadi’a kualidade no aumenta abranjénsia no ámbitu kuidadu saúde nian ne’ebé presta ba populasaun sira, kona-ba diagnóstiku laboratoriál no liuhusi imajen.  REMATA
     
    hare tan
  • 22 juñu 2022Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-juñu tinan 2022
    Aprova ona:

    1 - kriasaun Lei Finansas Munisipál nian;

    2 - akordu kontribuisaun finanseira nian entre Governu Timor-Leste ho Ajénsia Japoneza ba Kooperasaun Internasionál (JICA), kona-ba programa reabilitasaun urjente ba infraestrutura sira ne’ebé aat kauza husi inundasaun;

    3 - akordu subsidiáriu entre Governu Timor-Leste no Governu Austrália, relasiona ho Programa Parseria ba Prosperidade Inkluziva (PROSIVU).
    hare tan
22 23 24 25 26 27 28