Sorumutu Konsellu Ministrus 25 Marsu 2014

Prezidénsia Konsellu Ministrus

V Governu Konstitusionál

..............................................................................................................................

Díli, Loron 25 Fulan Marsu Tinan 2014

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus 25 Marsu 2014

Governu Konstitusionál da-V hala’o sorumutu iha Tersa-feira, loron 25 fulan Marsu 2014, iha sala sorumutuk  Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona:

1. Dekretu Governu ne’ebé aprova Atribuisaun Insentivu Espesiál ida atu fo ba Komisaun Preparasaun Simeira CPLP nian

Membru hirak ne’ebé mak itegra iha Komisaun Preparasaun Simeira CPLP nian, bele hetan kontrapartida finanseira ida, ba sira nia servisu, tanba sira tenki akumula sira nia servisu bainbain nian ho servisu hirak iha Komisaun nia laran, ne’ebé mak, hanesan atu fo hanoin de’it katak, ninia objektivu mak atu planeia no koordena preparasaun hotu-hotu ba Simeira ne’ebé mak sei hala’o iha fulan Jullu (Rezolusaun Governu nu. 4/2014, 18 Fevereiru). Ema estranjeiru hirak ne’ebé tama iha Komisaun, mai hosi país CPLP nian sira, iha direitu atu sira hetan hela-fatin ne’ebé di’ak no ai-han, tanba servisu ida ne’e, sira tenke hela iha Timor-Leste.

2. Dekretu-Lei ne’ebé Regula Klubu Desportivu no Sosiedade Desportiva nian sira iha Timor-Leste

Diploma ida ne’e ninia objektivu boot mak atu kontinua kaer prosesu regulamentasaun entidade hirak ne’ebé tama iha Movimentu Desportivu no atu fasilita harii no haburas Klubu Desportivu no Sosiedade Desportivu nian sira iha País.

Estabelese ona mos posibilidade atu, iha Klubu Desportivu sira ne’ebé mak ho rejime jerál nian, atu harii Klubu Desportivu sira ne’ebé mak ho rejime simplifikadu, atu nune’e, bele permiti ba asosiasaun desportivu ki’ik sira, ne’ebé maski la partisipa iha kompetisaun hirak profisionál nian, maibé bele forma sira nia-an hanesan Klubu Desportivu nian, ho rejime simplifikadu, atu bele hala’o sira nia aktividade ho forma ida própriu, tuir regulamentu no ho apoiu husi Estadu.

Hamosu mos, kondisaun hirak atu estimula partisipasaun hosi inisiativa privadu nian sira para bele forma no haburas Klubu Nasionál Desportivu sira no posibilidade atu iha futuru bele harii, liuhosi lei, sistema ida kona-ba dedusaun no insentivu fiskál nian sira, ba empreza privada nasionál no internasionál sira, ne’ebé mak apoia harii Klubu Desportivu sira iha Timor-Leste.

3. Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprova atu Halo Ezame kona-ba Finansas Públikas

Ministériuj Finansas sei halo ezame nasionál ida ba funsionáriu sira, ajente no dirijente sira ne’ebé mak kaer kompeténsia kona-ba matéria Finansas Públikas nian, inklui administrasaun no finansas, planeamentu no orsamentu, aprovizionamentu no kontratasaun públika, jestaun patrimóniu no lojístika nian.

Ezame ne’e fo dalan atu entidade públiku sira kompetente, hanesan servisu no organizmu Administrasaun Direta no Indireta Estadu nian sira, nune’e mos Komisaun Funsaun Públika, atu bele hadi’a sira nia jestaun integradu rekursu umanu nian sai di’ak liután, hodi determina nesesidade kona-ba kapasitasaun iha tempu oin mai.

4. Proposta Lei kona-ba Resenseamentu Jerál Populasaun no abitasaun nian

Resenseamentu Jerál Populasaun no Resensiamentu Jerál Abitasaun nian sira, ne’ebé hala’o respetivamente iha 2004 no 2010,  iha sira nia objetivu prinsipál mak atu sura  no karakteriza populasaun ne’ebé hela iha Timor-Leste, nune’e mos levantamentu kona-ba alojamentu hirak ne’ebé iha ona no husi sira nia kondisaun abitasaun nian ne’ebé so’i duni atu ema bele horik bá, liuhosi halibur elementu no dadu sira, ne’ebé hala’o liuhosi operasaun inkéritu no tratamentu estatístiku nian sira.

Diploma ida ne’e fo dalan ba hala’o sensu periódiku sira, tuir norma, hodi determina entidade hirak responsável ba hala’o servisu ne’e, prosedimentu sira ba finansiamentu nian no, mekanizmu hirak ne’ebé bele garante atu rai didi’ak segredu sira hosi informasaun ne’ebé mak halibur tiha ona.

5. Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Estrutura Administrativa Resenamentu Jerál Populasaun no Abitasaun nian

Diploma ida ne’e harii estrutura administrativa sira ne’ebé mak kaer responsabilidade iha Resenseamentu Jerál Populasaun no Abitasaun nian, ne’ebé mak sei hala’o iha 2015, nune’e mos regra hirak atu regula Sensu pilotu iha 2014, bainhira atu prepara Resenseamentu Jerál iha tinan tuir mai.

6. Proposta Lei kona-ba Jestaun Florestál

Floresta mak setór ida ne’ebé importante tebes ba ekonomia Timor-Leste nian, liu-liu ba área rurál sira no mos ba área urbana sira. Diploma ida ne’e estabelese prinsípiu sira ne’ebé fundamentál no regra sira jestaun  nian ba rekursu florestál sira País ida ne’e nian, ho objektivu atu garante jestaun ida saudável no atu bele hetan ekilíbriu ida entre konservasaun no reabilitasaun ba rekursu florestál nian sira no atu hakbiit ninia kapasidade reprodutiva.

Konsellu Ministrus mos analiza ona:

1. Inkéritu opiniaun nian iha Timor-Leste

 International Republican Institute aprezenta ona ba Konsellu Ministrus, rezultadu hosi inkéritu ida husi opiniaun ne’ebé hala’o iha Timor-Leste, kona-ba situasaun ekonomia, polítika no sosiál País  nian. Inkéritu ne’e hala’o iha distritu 13, hosi Setembru to’o Outubru 2013, ba ema otas boot ne’ebé ho otas liu tinan 17, hamutuk na’in rihun ida atus lima. La inklui ema funsionáriu Governu nian, membru partidu politiku sira, ema militár ka polísia sira. Rezultadu hirak ne’ebé hetan, tuir padraun internasionál nian, kona-ba metodolojia merkadu no investigasaun sosiál nian.

2. Relatóriu Auditoria ba UNTL

Konsellu Ministru mos rona konkluzaun hirak husi Auditoria sira kona-ba reseita naun-fiskál Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL) nian, ne’ebé refere ba tinan 2011 no 2012.

   Ba leten