Sorumutu Konsellu Ministru, loron 23 fulan Janeiru tinan 2013

Prezidénsia Konsellu Ministrus

V Governu Konstitusionál

............................................................................................................................

Díli, Loron 23 Fulan Janeiru Tinan 2013

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministru, loron 23 fulan Janeiru tinan 2013

Governu Konstitusionál  V hala’o sorumutu, iha Kuarta-feira, loron 23 fulan Janeiru tinan 2013, iha sala sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona:

1. Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Rejimentu Konsellu Ministru nian

Diploma ida ne’e nia objektivu atu halo sorumutu Konsellu Ministru nian sira sai efikáz liu. Sorumutu hirak ne’e, sei sai kinzenál, no harii tiha ona sorumutu preparatóriu ne’ebé destinadu ba diskuti no debate kle’an liután kona-ba kestaun tékniku hirak relasiona ho diploma lejislativu sira. Estabelese tiha ona mós nesesidade atu hetan esplikasaun ida detalladu kona-ba projektu ida-idak atu nune’e fásil liu atu membru Governu sira bele hatene, bainhira hala’o análize no diskusaun, no populasaun sira mós bele kompriende saida mak hakerek iha diploma ne’e.

Atu fó hanoin fali katak, Rejimentu Konsellu Ministru mak nu’udar instrumentu jurídiku ida esensiál ba organizasaun no funsionamentu di’ak Governu nian, hanesan órgaun kolejiál no atu aprova lejislasaun ho kualidade, katak, tenke sai nesesáriu, kompletu no kompriensível.

2. Rezolusaun Governu ne’ebé aprova atu halakon tiha Komisaun Reverifikasaun ba Kazu Deslokadu Internu sira iha Timor-Leste

Konsellu Ministru analiza no diskuti ona servisu Komisaun Reverifikasaun Kazu Deslokadu Internu sira nian, no nia haree katak Komisaun ne’e la presiza kontinua tan ona, hodi nune’e rezolve atu halakon tiha.

Konsellu Ministru mós analiza ona:

1. Estudu kona-ba Rendimentu no Despeza iha Agregadu Familiar sira – 2011

Ministériu Finansa aprezenta ba Konsellu Ministru Estudu kona-ba Rendimentu no Despeza Agregadu Familiar ne’ebé hala’o iha Timor-Leste, iha tinan 2011.

Ho Estudu ida ne’e, hakarak atu, hosi parte ida, avalia situasaun ekonómika familia sira nian iha nível nasionál, no hosi  parte seluk, atu hetan dadu hirak kona-ba prokura interna (sasan saida mak ema hakarak atu sosa iha rai laran) no atu hadi’a kompozisaun pakote kona-ba bem no servisu hirak ne’ebé uza ba kálkula índise ba sasan sira nia folin ba konsumidór.

Estudu ida ne’e, hala’o durante tinan ida, atu hamenus efeitu hirak ne’ebé mosu tanba variasaun sazonál sira iha rezultadu.

2. Mekanizmu Koordenasaun Polítika Dezenvolvimentu

Konsellu Ministru analiza ona estrutura governativa koordenasaun polítika hosi dezenvolvimentu nasionál, hodi halo fali ajustamentu ba setór foun sira kona-ba Diretriz sira Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian, atu nune’e medida hirak ne’ebé mak planeia no ezekuta tiha ona bele sai efektivu no efikáz liu, nune’e mós diálogu entre governante no parseiru sira dezenvolvimentu nian.

3. Atualizasaun g7+, Akordu Foun no Avaliasaun ba Frajilidade

Ministériu Finansa aprezenta ona ba Konsellu Ministru pontu situasaun g7+ nian, Akordu Foun no Avaliasaun ba Frajilidade, hafoin hetan susesu iha tinan 2012, hanesan sorumutu paralelu hirak ne’ebé hala’o durante Asembleia Jerál Nasoens Unidas nian, iha Nova Iorke, sorumutu ministru finansa sira hosi g7+ ho Prezidente Banku Munidál, iha Tókiu, no retiru ministeriál g7+ nian iha Haiti.

Akordu Foun ne’e bolu atensaun ba doadór sira, governu no sosiedade sivil sira atu haree ba meta Konstrusaun Estadu nian no Konstrusaun Dame nian, hodi uza aprosimasaun ida koordenada no hodi estabelese konfiansa ba malu entre governu sira no doadór sira, iha dezenvolvimentu Vizaun Ida, Planu Ida ba país hotu-hotu ne’ebé halo parte iha grupu. Akordu Foun ne’e, sei hala’o dahuluk iha país hitu, hanesan Repúblika Demokrátika Kongu, Repúblika Sudaun Sul,  Serra Leoa, Timor-Leste, Libéria, Afeganistaun no Repúblika Sentru-Afrikana.

Ministra Finansa, Emília Pires, ne’ebé prezide iha g7+ aprezenta ona mós ba  Konsellu Ministru progressu iha implementasaun Akordu Foun ne’e iha Timor-Leste no ajenda sorumutu sira nian, iha g7+ nia laran no ajenda painél Altu Nível nian no Diálogu Internasionál, ba tinan 2013.

4. Halibur informasaun interministeriál kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN

Ministériu Negósiu Estranjeiru aprezenta ona ba Konsellu Ministru pontu situasaun kona-ba estudu ne’ebé hala’o iha prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN. Estudu ida ne’e haree liu impaktu  iha tratadu no akordu hirak asina tiha ona no sei asina, no iha nesesidade atu haforsa área hirak hanesan sistema lejislativu, infra-estrutura, empreza ki’ik no médiu, agrikultura no peska, seguransa ai-han no relasaun ekonómika ho rai li’ur.

Partisipa iha estudu ida ne’e ministériu no sekretária estadu hirak hanesan:  Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Ministériu Finansa, Ministériu Justisa, Ministériu Edukasaun, Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente, Ministériu Agrikultura no Peska, Ministériu Turizmu, Sekretaria Estadu Polítika Formasasun Profisionál no Empregu, Sekretaria Estadu Apoiu no Promosaun Setór Privadu.

   Ba leten