Governu inaugura Sub-Estasaun Elétrika Distritu Vikeke nian

Ses. 13 jullu 2012, 16:42h
InauguracaoSubEstacaoElectricaViqueque_Julho2012

IV Governu Konstituisionál liuhosi Sekretáriu Estadu Eletrisidade Água no Urbanizasaun,  Januário Pereira, iha loron 1 fulan-Jullu 2012, ofisialmente loke enerjia eletrisidade iha Sub-Estasaun Elétrika, Distritu Vikeke, ba populasaun sira iha Distritu Vikeke.

Sekretáriu Estadu Eletrisidade, Água no Urbanizasaun, Januário Pereira, iha ninia intervensaun, hateten “Ohin loron 1 fulan-Jullu 2012, povu iha Distritu Vikeke tenke kontenti, tanba hahú ohin ba oin enerjia eletrisidade sei lakan durante oras 24 nia laran. Ha’u agradese ba ita hotu nia kontribuisaun, ita hotu nia vontade hodi dezenvolve rai ida ne’e, tanba ita hotu hatene katak ukun an ida ne’e hola ho vida,ho kontribuisaun hosi povu tomak ninian, ne’e duni ita ida moris iha ne’e, hanoin oinsá maka moris ne’e bele muda, tanba ne’e maka tenke muda ho enerjia eletrisidade ne’ebé bele fó naroman di’ak, bee moos ne’ebé povu hotu-hotu bele hetan asesu ho di’ak, estrada ne’ebé di’ak, Eskola ne’ebé ho kondisaun di’ak, atu nune’e povu terus na’in ida ne’e bele sente hakmatek iha ukun an nia laran.

Januário Pereira, hatutan tan “Buat hotu-hotu bele di’ak, maibé eletrisidade mak importante liu, tanba ne’e maka IV Governu Konstituisionál ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, halo desizaun ida ho intelijénsia tebes hodi fó prioridade mós ba iha eletrisidade, tanba eletrisidade fundamentál tebe-tebes, enerjia eletrisidade bele tulun inan-aman sira atu dezenvolve indústria ki’ikoan sira, atu nune’e bele dezenvolve ita nia vida sai di’ak liután”.

Iha fatin hanesan Administradór Distritu Vikeke, Francisco da Silva iha nia intervensaun, agradese ba Governu ne’ebé durante ne’e fó apoiu ba sira,  ne’e duni ba oin ami husu ba  téknika sira ne’ebé servisu iha sub estasaun elétrika Distritu Vikeke nian,  atu bele prapara imi nia an didi’ak, atu nune’e bele asegura enerjia eletrisidade ninia sustentabilidade ba oin, aleinde ne’e  husu ba komunidade sira ne’ebé iha ai-horis ruma,  bainhira ekipa téknika sira atu tesi bele ko’alia ho didi’ak, atu nune’e   ahi bele lakan atu ita hotu mós bele uja hodi hala’o ita nia atividade lorloron nian, hanesan indústria ki’ik sira ne’e.

   Ba leten