Sorumutu Konsellu Ministru loron 14 fulan Setembru tinan 2011

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

...............................................................................................................................................

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru iha loron 14 fulan Setembru 2011

 

Konsellu Ministru hala’o Sorumutu iha kuarta-feira ne’e, loron 14 fulan Setembru 2011, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Díli, no aprova ona:

1. Dekretu-Lei ne’ebé aprova Rejime Emolumentu Rejistu e Notariadu nian

Konsellu Ministru aprova ona Rejime Emolumentu Rejistu Notariadu nian ne’ebé estabelese regra ne’ebé bele aplika no montante hirak ne’ebé atu selu ba prátika asaun hirak iha servisu ba rejistu no notariadu, hodi bele selu funsionamentu servisu nian, ne’ebé la inklui kustu hirak investimentu Estadu nian.

Nune’e, atu sira ne’ebé sai nu’udar prátika servisu rejistu notariadu nian sei sujeita ba tributasaun emolumentár ida, hodi la prejudika ba kazu hirak gratuitidade ka izensaun nian ne’ebé prevee tiha ona iha Dekretu-Lei ne’e.

2. Dekretu-Lei ne’ebé aprova Rejime Jerál Atividade Publisitária nian

Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, hetan ona aprovasaun ba Rejime Jerál Atividade Publisitária nian, norma lubun ida ne’ebé regula atividade publisitária nian.

Tanba publisidade ne’e importante tebes, la’ós de’it ba atividade ekonómika maibé mós intrumentu hodi promove konkorénsia, mak Konsellu Ministru aprova ona Dekretu-Lei ne’ebé proteje no defende konsumidór sira, sira nia espetativa sira, ida ne’e hanesan proveitu ida ba empreza no sira nia kliente sira.

3. Dekretu-Lei ne’ebe aprova Klasifikasaun ba Atividade Ekonómika sira

Tanba importante tebe-tebes atu kria kuadru normativu ida, ne’ebé sei adopta iha nível nasionál, ne’ebé apropriadu atu hodi klasifika atividade ekonómika, Konsellu Ministru aprova ona Klasifikasaun ba Atividade Ekonómika (KAE).

KAE ne’e uza atu hodi klasifika unidade sira ne’ebé prodús bein no servisu sira, tuir atividade ekonómika iha área oioin, atu halo produsaun estatistika liu husi atividade ekonomika, hodi elabora estudu, publikasaun testu ofisiál no objetivu seluk hodi envolve liu mak administrasaun públika.

Konsellu Ministru analiza mós:

1. Konseitu Polítika Uniformizada ida ba Formasaun no Desenvolvimentu Rekursu Umanu iha Funsaun Públika

Membru Konsellu Ministru sira rona tiha aprezentasaun ida husi Institutu Nasionál Administrasaun Públika (INAP) kona-ba responsabilidade no knaar ne’ebé kompete ba sira nu’udar institutu boot ba jestaun rekursu umanu no funsionáriu públiku sira iha país ne’e. Universidade Nasional Timor  Lorosa’e (UNTL) mós aprezenta ona kursu hirak ne’ebé mak hanorin nian, hodi halo relasaun ida ho vaga no kustu sira. Konsellu Ministru sente iha nesesidade atu rona organismu sira ne’ebé envolve iha asuntu ida ne’e no diskuti di’ak liu kona-ba forma, hodi servisu hamutuk, hasae proveitu ne’eb’e di’ak atu hodi dezenvolve rekursu umanu sira iha funsaun públika.

   Ba leten