PEDN bele implementa tuir povu nia nesesidade

Ses. 03 setembru 2010, 18:13h
Atauro_PORTAL

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hala’o konsulta ba Planu Estatéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) iha sub-distritu Ataúru, Distritu Díli. Primeiru-Ministru simu deretamente hosi estrutura Governu Lokál distritu Díli nian no Komandante Polísia Estasaun Distritu Díli, iha portu Ataúru, hafoin akompaña hodi ba to’o fatin konsulta PEDN iha Ataúru Vila.

Administradór sub-distritu Ataúru simu Primeiru-Ministru ba hatais kultura Ataúru nian ho formatura, hafoin komunidade Ataúru tara kohe mamuk ba iha Primeiru-Ministru nia kakorok ne’e signifika katak, peskadór sira uza hodi tau bukai ba peska, kaibauk halo ho akadiru tahan signifika katak, uza ba hamahon peskadór sira nia ulun, babadok, signifika baku múzika tradisionál bainhira halibur hamutuk iha uma lisan.

Antes atu entrega tempu ba Primeiru-Ministru, hodi halo reflesaun no konsulta PEDN, dahuluk, Administradór sub-distritu Ataúru, Manecas da C. Soares, hato’o kondisaun jeográfika kona-ba sub-distritu Ataúru nian ba Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ho nia komitiva katak sub-distritu Ataúru iha suku 5, hanesan Suku Maumeta, Beloi, Maquili, Macadade no Biqueli, aldeia hamutuk 19, sub-distritu Ataúru hela iha tasi klaran.

Baliza mak hanesan: parte leste ho selat Wetar, norte ho selat Sawu, parte Sul ho Selat Ombai no Oeste ho selat Alor. sub-distritu Ataúru nia luan 151 km2, populasaun mane hanutuk 4. 987, feto 4.852, totál 9.839 no xefe família 2068, tuir rezultadu aloramentu iha fulan kotuk liubá.

Vida móris populasaun Ataúru mak hanesan peska, agrikultor no negósiu. Ataúru iha sentru saúde 1 no postu klinika 4, seguransa iha Polisia Estasaun sub-distritu, Esquadra Marítima no Migrasaun.

Alende aprezentasaun kondisaun jeográfika sub-distritu Ataúru nian ba iha Primeiru-Ministru ho nia komitiva, iha aprezentasaun ne’e Administradór sub-distritu Ataúru mós hato’o rekomendasaun ba Primeiru-Ministru atu tau matan ba agrikultura sira hodi fó tulun tratór, fó treinamentu ba peskadór atu bele utiliza sasáan modernu peska nian, tau matan ba iha florestál, hadi’a no dezenvolve iha área pekuária, industrias, hadi’a área turízmu tanba sub-distritu Ataúru iha poténsia ba iha área turistika tanba iha foho Manukoko ne’ebé furak, fatuk-koak, tasi -bun, rai henek mutin no ambiente tasi laran ne’ebé furak, haluan ba portu.

Nune’e mós, lider komunitáriu sira hato’o preokupasaun mak hanesan, falta postu sanitáriu, bee-mos ba konsome, sistema kanalizasaun bee-mos ladi’ak hodi hamosu dezastre, estrada kotu, eletrisidade. Preokupasaun kona-ba loke eskola pré-sekundária iha sub-distritu Ataúru tanba laiha kapasidade atu haruka oan sira mai eskola iha kapitál Distritu Díli, loke ligasaun fronteira entre povu sub-distritu Ataúru ho illa Liran, Wetar, Kisar, hadi’a kondisaun eskola, uma ba profesór sira, ponte liga mota, fó projetu ba kompañia lokál Ataúru, atu nune’e bele iha responsabilidade no labele halai hosi área ne’ebá, konstrusaun uma sosiál ne’ebé sobu no la harii fali, hadi’a uma residénsia sub-distritu Ataúru atu nune’e bele simu bainaka.

Lider komunitáriu aprezenta preokupasaun kona-ba halo luan estrada, tesi ai-tuan sira, halo bronjong iha mota ninin, presija eskavador atu suru sai rai-henek, solar sel, failansi iha naran terseriedade, prosesu pagamentu ba resisténsia, ekipamentu peska, pensaun ba líder tempu CNRT.

Aprezenta sujestaun ba monumentu ba eis prizioneiru sira ne’ebé mate tanba desterradu iha Atauru, rekruta polísia ema hosi Ataúru, tau matan ba dezsterradu sira ne’ebé móris iha sub-distritu Ataúru, bolsa estudu ba dessterradu nia oan sira, kompañia halo servisu la hotu halai tiha, vensimentu servisu-nain sira nian ne’ebé kompañia seidauk selu no loke sentru formasaun ba joventude.

Primeiru-Ministru, hato’o katak, bainbain atu tama ba iha konsulta PEDN dahuluk sei halo reflesaun kona-ba ukun-an hanesan kb’it saída mak bele halo ba ita nia móris hosi beiala sira ne’ebé rai Timor-Leste hahú hosi jerasaun ba jerasaun, hodi kaer rasik nia kuda talin ne’ebé agora tama ona ba iha tinan 8  kaer podér.

Estadu sei deve hela estrutura sira hanesan zona, selkom no nurep no sst, no sei fó rekoñesementu, tanba ne’e husu ba povu tomak atu lalika monu ba tentasaun ba negativu ninian hodi labele kria problema. Atu nune’e Estadu labele hasai osan barak ba rezolve problema, maibé hasai osan hodi tau matan ba povu nia móris, no mensajen ba povu bainhira iha problema buka tu’ur hamutuk hodi rezolve.

Relasiona ho kestaun sira ne’ebé sai preokupasaun ba líder komunitáriu sira, Kay Rala Xanana Gusmão, hateten katak atu ba oin labele tan iha problema, kuandu iha problema mak tenke tu’ur hamutuk hodi entende malu no PEDN atu dezenvolve ita nia rain liu hosi infraestrutura bázika iha setór ida-idak. Estadu kumpri nia obrigasaun mak komunidade mós tenke kumpri nia obrigasaun hodi tau matan ba haree sasán sira ne’ebé Estadu harii tiha ona.

Akompaña Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha konsulta PEDN mak hanesan, Pe. Paróquia Sub-distritu Ataúru, Sekretáriu Estadu Polítika Enerjétika, Avelino Coelho, Sekretáriu Estadu Eletrisidade, Bee no Urbanizasaun, Sekretáriu Estadu Seguransa, Francisco Guterres, Sekretáriu Estadu Arborikultra, Marcos da Cruz, Sekretáriu Estadu, Defeza, Júlio Tomás Pinto, Sekretáriu Estadu Obras Públikas, Domingos Caeiro, Sekretáriu Estadu Kultura, Virgilio Simith, Komandante Polísia Nasionál Timor-Leste, Komisáriu Longuinhos Monteiro, Inspetór Polísia Distritu Díli, Pedro Belo.

   Ba leten