"Oe-Kuse Laiha mak Timor-Leste mós Laiha"

Kua. 01 setembru 2010, 14:54h
Macassar_PORTAL

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hateten, “Se Oe-Kuse laiha mak Timor-Leste mós laiha”. Primeiru-Ministru hato’o lia-fuan sira ne’e iha ninia reflesaun kona-ba istória Timór nian inklui istória rezisténsia, bainhira hala’o konsulta PEDN iha sub-distritu Pante Makasar, distritu Oe-Kuse, iha loron 14 fulan Agostu tinan 2010.

Xefe IV Governu Konstitusionál ne’e hateten mós katak bainhira nia sei iha ailaran, nia simu karta ida hosi Oe-Kuse oan sira, iha karta ne’e hateten katak, ami Oe-Kuse mak ne’e nafatin. Tanba ne’e mak bainhira hahú organiza fali rezisténsia ami lahaluha Oe-Kuse. Alende kona-ba preokupasaun komunidade sira nian kona-ba prezensa António Aitahan Matak no CPD-RDTL nian no Komisaun Homenajen, Primeiru-Ministru hateten, Komisaun Homenajen mak iha legalidade atu rezolve problema veteranu sira nian, la’os CPD-RDTL.

Iha fatin hanesan Administradór sub-distritu Pante Makasar, lider komunitáriu, reprezentante igreja, sosiedade sivíl, emprezáriu, juventude mane no feto, hato’o  kondisaun infrastrutura báziku no problema sira seluk, hanesan kondisaun estrada ladi’ak, presiza atu harii ponte, tau bronzo iha mota sira, dada bee-mos ba populasaun, eletrisidade, liña telekomunikasaun, halo uma ba ema kbi’it la’ek, hadi’a dadus idozu no inválidu sira nian, apoiu ba feto sira, harii sentru treñamentu ba joven sira, ajuda atu hadi’a igreja no husu atu Governu fó tulun ba indústria ki’ik sira.

Hatán ba preokupasaun sira iha leten, ulun bo’ot Governu nian ne’e esplika katak, “kuandu ita hakarak susesu iha dezenvolvimentu, presiza iha infra-estruturas nasionál ida forte, inklu estrada, eletrisidade, telekomunikasaun, aeroportu no portu no infraestrutura urbana. Kuadru polítiku  to’o 2020 sei  garante katak Timor-Leste iha ona infra-estrutura nacionál ida ne’ebé kualidade to’o dékade ida nia rohan. Kona-ba elétrika iha Timor-Leste sei dezenvolve rede elétrika ida moderna iha ne’ebé  liga nasaun tomak ho menus liu  Giga-Watt (GW)1 ho nia kapasidade instalasaun to’o 2020. Rede  elétrika sei liga ba distritu hot-hotu, alende ne’e ho nia rekursu hanesan gás naturál bele hasa’e aas tan hosi rede elétrika iha sistema nasionál nian. Eletrifikasaun lokál bele depende ba teknolojia ne’ebé latama iha rede hanesan: enerjia solár no eólika, biogás, enerjia hidroelétrika no opsaun seluk tan ne’ebé apropriadu.

Partisipa iha konsulta PEDN ne’e Sekretáriu Estadu Aborikultura, Marcos da Cruz, Sekretáriu Estadu Obras Publikas, Domingos Caeiro, Sekretáriu Estadu Eletrisidade Água no Urbanizasaun, Januario Pereira, Sekretáriu Estadu Kultura, Virgilio Smith, Sekretáriu Estadu Pekuária, Valentino Varela, no Embaixadór Portugál Luís Barreira de Sousa.

   Ba leten