Ministru Bendito Freitas hasoru-malu ho ninia omólogu portugés

Seg. 29 abril 2024, 01:10h
440368812_299313049876811_7715322173554570021_n

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, iha loron 26 fulan-abríl tinan 2024, simu hodi hala’o sorumutuk bilaterál ida, iha Palásiu Nesesidade, iha Lizboa, husi Ministru Estadu no Negósiu Estranjeiru Portugál, Paulo Rangel. Durante sorumutuk ne'e, ministru husi parte rua reitera no hametin lasu istóriku no fraternál entre Portugál no Timor-Leste, hodi destaka nesesidade no vontade mútua atu hakle’an kooperasaun bilateral iha área oioin. 440328175_299311543210295_4030270055689595139_n

Ministru Bendito Freitas hatudu ninia satisfasaun no apresiasaun ida ne'ebé kle’an ba konvite ne'ebé fó husi Prezidente Repúblika Portugál, Marcelo Rebelo de Sousa, atu Timor-Leste partisipa iha komemorasaun ba loron 50.º revolusaun Cravos, data istóriku importante ida mós ba Timor-Leste. Governu Konstitusionál IX Timor-Leste hato'o votu parabéns ba povu portugés ba komemorasaun data ida ne'e, rekoñese ezemplu rekonkista pasífika liberdade no demokrasia hodi dekreta Toleránsia Ponto iha país laran, ne’ebé permiti povu Timor-Leste no povu Portugéz hodi selebra hamutuk valór liberdade no demokrasia. 439689974_299313239876792_5176139064008922955_n

Durante sorumutuk ne'e, ko’alia-liu preparasaun ba Programa Estratéjiku Kooperasaun Foun entre Portugál no Timor-Leste (PEC sigla iha lian portugés) ba períodu tinan 2024-2029. Parte rua kompromete atu finaliza objetivus programa ida ne'e nian, hodi aliña ho prioridade estratéjiku governasaun ida-idak nian. 

Iha área justisa, diskute mós intensaun atu kontinua iha kooperasaun entre Konsellu Superiór Majistradu Juiz Judisiál no Konsellu Superiór Ministériu Públiku husi nasaun rua, ho objetivu atu hadi'a interkâmbiu entre majistradu judisiál no Ministériu Públiku. Timor-Leste mós hato’o dezeju atu reforsa kooperasaun bilaterál iha área rejistu no notariadu, hanesan mós iha informatizasaun iha setór judisiál. 440090696_299312999876816_7264462138933506349_n

Kona-ba edukasaun, Ministru sira subliña importánsia hanorin Dalen Portugés hanesan meiu ida ba identidade kulturál no integrasaun internasionál. Timor-Leste agradese apoiu Portugál nian hodi aumenta númeru profesores iha Sentru Aprendizajen no Formasaun iha Dalen Portugés (CAFE-Akrónimu iha portugés) no manifesta interese atu reforsa kooperasaun iha programa formasaun iha dalen Portugés.

Iha nível administrasaun estatál, ko’alia mós kona-ba reativasaun akordu kooperasaun ho Asosiasaun Nasionál Munisípiu no pedidu apoiu husi Portugál hodi moderniza administrasaun, liuhusi harii rede ba Balkaun Úniku iha país laran, nune’e mós  elaborasaun ba Kódigu Eleitorál Timor-Leste nian. 440320972_299311599876956_2565614032762316681_n

Ministru sira diskute mós kompromisu ba afirmasaun internasionál CPLP nian, hanesan mós iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, liuhusi promove komérsiu no negósiu iha Dalen Portugés no promove parseria públiku-privadu entre Estadu-membrus no parseiru sira iha rejiaun haat. Promosaun Luzofonia asume hanesan prioridade governativa ba país rua, liuliu liuhusi reforsa lasu entre nasaun CPLP nian, hodi halo Dalen Portugés hanesan dalen ofisiál ida iha ONU to'o tinan 2030, hanesan meius komunikasaun universál.

Diskute mós Kooperasaun ekonómiku entre país rua, ho énfaze ba adezaun Timor-Leste iha Organizasaun Komérsiu Mundiál (OKM) no espetativa atu konklui prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Asiátiku (ASEAN) iha tinan 2025. Adezaun Timor-Leste iha organizasaun rejionál ida ne'e tenke haree hanesan oportunidade estratéjiku ne’ebé úniku ba nasaun CPLP sira seluk. Timor-Leste, hanesan nasaun luzófonu úniku ida iha ASEAN, bele sai nu’udár odamatan ba Estadu-membru Komunidade sira seluk hodi tama ba iha rejiaun ekonómika-finanseiru ida ne'ebé dinámiku liu iha mundu, no aliña ho dezenvolvimentu ba pilar ekonómiku no emprezariál foun CPLP nian.  Iha kontestu ida ne'e, hanesan hateten ona, presiza iha koordenasaun ba esforsu sira, bele liuhusi bilaterál nune’e mós iha CPLP nia laran, hodi promove dinamizasaun dezenvolvimentu setór privadu, liuhusi insentivu ba investimentu nasionál no estranjeiru, no ekonomia azul. 438844103_403308959290525_1986048711626319664_n 439539096_403298445958243_1298109379643532976_n - Copy

Aleinde sorumutuk ida ne'e no partisipasaun iha selebrasaun aniversáriu ba dala- 50, iha loron 25 fulan-abríl, Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos-Horta, hasoru-malu mós ho ninia omólogu, Marcelo Rebelo de Sousa no Primeiru-Ministru Portugál, Luís Montenegro.

   Ba leten