Vise-Primeiru-Ministru reitera kompromisu Governu hodi promove soberania alimentár no kombate ba inseguransa alimentár

Ter. 16 abril 2024, 03:24h
437852751_300274689781984_4473306499979796165_n

Vise-Primeiru-Ministru, Mariano ASSANAMI Sabino, hanesan mós Prezidente Konsellu Nasionál Seguransa Alimentár no Nutrisionál Timor-Leste (CONSANTL – sigla iha lian portugés), afirma filafali kompromisu Governu atu promove soberania alimentár país nian no implementa medidas efikás hodi kombate inseguransa alimentár, durante aprezentasaun relatóriu kona-ba Inseguransa Alimentár Aguda IPC (Klasifikasaun Integrada ba Faze Inseguransa Alimentár), ne’ebé hala’o iha Auditóriu Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, iha loron 12 fulan-abríl tinan 2024. 435165670_300274596448660_5349095009210790988_n

Relatóriu Análize kona-ba Inseguransa Alimentár Aguda ne’ebé lansa iha eventu ne’e, identifika ona dezafius boot ne’ebé Timor-Leste hasoru kona-ba disponibilidade no asesu ba ai-han sira, no Vise-Primeiru-Ministru mós ko’alia liu medidas ne’ebé la’o hela hodi fó resposta ba dezafiu sira ne’e.

Durante períodu ne’ebé analiza ona (novembru tinan 2023 to’o abríl tinan 2024), besik 27% husi populasaun timoroan hasoru nivel inseguransa alimentár aguda aas liu, ne’ebé ezije resposta lalais tebes. Kondisaun klimatérika la di’ak ne’ebé kauza husi El Niño, inundasaun no rai monu tanba udan boot, nune’e mós difikuldade atu hetan ai-han no folin hahán ne’ebé aas, identifika ona hanesan fatór prinsipál ba inseguransa alimentár. 436197724_300275336448586_1876190614844034884_n

Atu garante abordajen ida-ne’ebé koordenada no efisiente iha promosaun seguransa alimentár no nutrisionál iha Timor-Leste, Vise-Primeiru-Ministru ko’alia liu serbisu CONSANTL nian, inklui Grupu Traballu Interministeriál ne’ebé aleinde sorumutuk nasionál ne’ebé realiza ona, sei hala’o mós sorumutuk nivel munisipál atu sinkroniza no armoniza planu sira ne’ebé daudaun ne’e la’o hela hodi hatán ba deznutrisaun, inseguransa alimentár no moris-kiak. CONSTL mós integra ‘Task-Force’ ida-ne’ebé envolve parseiru dezenvolvimentu hodi koordena esforsu ne’ebé efikás hodi alkansa seguransa alimentár.

Governante ne’e subliña importante tebes apoia agrikultór sira hodi hasa’e produsaun no garante seguransa alimentár, nune’e mós presiza distribuisaun ai-han ne’ebé ekuitativa ba ema hotu. Nia afirma filafali importante atu kuidadu saida mak ita kuda no konsumu, no hateten tan presiza atu promove agrikultura lokál hanesan parte esensiál hodi rezolve dezafiu sira-ne’e. Maske rekursus finanseirus limitadu, Governu kompromete atu garante soberania ai-han no sei kontinua kolabora ho parseiru nasionál no internasionál hotu hodi rezolve dezafiu sira ne’e kedas iha tempu badak laran. 435127060_300275696448550_6607381315913772174_n

Análize ida-ne’e hala’o husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) no Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL), ho apoiu tékniku no finanseiru husi Programa Alimentár Mundiál (WFP, sigla iha lian inglés), Organizasaun Nasoins Unidas ba Alimentasaun no Agrikultura (FAO, akrónimu iha lian inglés) no Fundu Konjuntu ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).

   Ba leten