Timor-Leste Aprova Medidas hodi promove Integrasaun Ekonómika Globál

Kin. 11 abril 2024, 00:22h
429476289_258628580622901_6765930415066127639_n

Konsellu Ministrus Timor-Leste, iha sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, iha loron 9 fulan-abríl tinan 2024, aprova desizaun importante sira hodi promove integrasaun ekonómika país nian iha kontestu globál.

Ba dala uluk, aprova Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasionál atu ratifika Protokolu Adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK). Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, lidera aprezentasaun ba inisiativa ida-ne’e, hodi destaka relevánsia hosi pasu ida-ne’e ba reformas ekonómikas no liberalizasaun komérsiu iha Timor-Leste. Asinatura ba protokolu ne’e hala’o durante konferénsia ministériál OMK nian ba da-13, iha Abu Dhabi, iha loron 26 fulan-fevereiru liubá, hanesan marku signifikativu ida ba insersaun país iha ekonomia globál no fasilitasaun asesu ba merkadu internasionál.

Nune’e mós, Konsellu Ministrus revoga Rezolusaun Governu ne’ebé kria Komisaun Nasionál ba Fasilitasaun Komérsiu (CONFAC, Akrónimu iha lian portugés), hodi muda ninia funsaun sira ba fali Unidade Estratéjika ba Integrasaun Ekonómika. Medida ida-ne’e ho objetivu atu asegura koordenasaun ida ne’ebé efikás liu kona-ba inisiativas fasilitasaun komérsiu nian, tuir rekizitu sira ne’ebé presiza hafoin adezaun ba OMK, atubele intensifika esforsus hodi koordena inisiativa fasilitasaun komérsiu nian, inklui reforma lejizlativa, promove diálogu entre parte sira no apoia integrasaun ekonómika país nian.

Durante reuniaun ne’e, Konsellu Ministrus mós autoriza hodi asina memorandu entendimentu ida ho Ministériu Kultura Repúblika Kuba nian, ho objetivu atu halo kooperasaun iha área kulturál no artístiku, hanesan parte hosi esforsus hodi apoia kriasaun Akademia Arte no Indústria Kulturál Kriativa ida iha Timor-Leste. Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristovão, simu podér tomak hodi asina memorandu ida-ne’e.

 

   Ba leten